50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-05-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
52 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
asats
Õppematerjali autor
lõssi väljumistoru, 6-kõntsaruum- 7- kõntsapilu, 8- rõngaskolb, 9- veeklapp, 10- kolvialune veeruum 33. Kestevpastöriseerimise seadmed 34. Toruaparaadid 1-korpusesse toruaparaadi ehitus, 2- kanalitega otsasein, 3- otsaseina kanalid toote suunamiseks torude
piimapump, 3- piimahulga loendi, 4- klappide süsteem piimavoolu ja pesu juhtimiseks, 5...7- tsisterni sektsioonid, 8 proovivõtusüsteem, 9 õhueraldi 6. Toiduainetööstuse sisetransport Sisetranspordi seadmete hulka kuuluvad masinad ja mehhanismid, mis on ette nähtud ettevõttesiseselt tooraine, materjalide, pooltoodete ja valmistoodangu toimetamiseks punktist A punkti B. Oma kasutusotstarbe järgi ja ehituselt võivad sisetranspordi seadmed olla väga erinevad. Neid võib liigitada järgmiselt: mehhaanilised transpordiseadmed; pideva tegevusega; perioodilise tegevusega; gravitatsioon transpordiseadmed; pneumaatilised transpordiseadmed. 2 7. Tanki-ja autokaalud 8. Rõngaskolviga piimarvesti kasutamine
Seadmed-mitmesugused inimtööd hõlbustavad vahendid.jaguneb:üld-ja eriseadmex. Üldseadmed on sellised, mida vajatakse suvalise piimatoote valmistamiseks. Nendeks on torustikud, vastuvõtuseadmed, esmatöötluse seadmed jms. Eriseadmed on tootespetsiifilised. Masin-seade, mille kooskõlas toimivad osad siirdavad energiat, materjale või informatsiooni. Töömasinad jaotatakse tehnoloogilisteks ja transportmasinateks. Tehnoloogilistes masinates töödeldakse tavaliselt mingit gaasilist, vedelat või tahket materjali, muutes selle kuju, omadusi, olekut. Niisugusesse masinaklassi kuulub ka enamik piimatööstuse seadmeist Piimatööstuses kasutatavateks transpordimasinateks on piima kokkuveoautod, tõstukid,
C- võlli kaelalaager, D- vertikalvõll, E - sidur 135. 136. 137. Kestevpastöriseerimise seadmed 138. 139. Toruaparaadid 140. 141. 142. Plaatoojusvahetusseadme tööprintsiip ja ehitus 143. 13 144. Plaataparaatides toimub soojusvahetus läbi plaatide, mis moodustavad tiheda paketi. Plaadi ühel pool voolab toode ja selle teisel pool voolab soojusagens
Näiteks veemagestusseadmed ,mida varem kasutati aurukatla toitevee saamiseks , võis lugeda peaenergeetikaseadmete hulka , kasutatakse edukalt pikematel reisidel majandus ja joogivee saamisel. Seega võib abimehhanismid tinglikult liigitada . a. Peamasinat teenindavad abimehhanismid ( jahutusseadmed, õlitusseadmed , pumbad , kompressorid jne. ). b. Üldotstarbelised ( rooliseade, kuivendussüsteemid , ventiltsiooni- õhukonditsoneeri, küttesüsteemi seadmed, majandusveevarustus, tuletõrjeseadmed haalamisseadmed, bukseerimisseadmed, laadimisseadmed, pääasteseadmed jne. ) c. Eriotstarbelised abimehhanismid ( kalapüügiseadmed , spetsiaalsed meretingimustes ümberlaadimise seadmed, reisilaevadel laeva kõikumise summutusseadmed jne.) Laeva süsteemid kujutavad endast hulk torustikke spetsiaalsete mehhanismide , aparaatide , mahutite , armatuuri ja näidikutega. Laeva üldsüsteemid peavad tagama
Küsimus 1. 1. Pumpade kasutusalad Pümba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: M manomeeter näitab rõhku selles paigas, kus ta ise on (sest manomeetri toru on vett täis) Rõhk pumba survetorus p = M+ zm , kus zm on kõrgusvahest põhjustatud rõhk. V vaakum ehk rõhk imitoru selles punktis kuhu vaakummeeter on ühendatud. Pumpade tööparameetrid. Pumba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: 1. Imemiskõrgus hi (m), 2. Kavitatsioon ja kavitatsioonivaru h (m) - ingliskeelses kirjanduses NPSH - net positive suction head ehk lubatav vaakum pumba Tööpiirkonnas, H lub/vac(m), 3. Tõstekõrgus e. surve ( H - m veesammast ), 4. Tootlikkus (jõudlus , vooluhulk) 5. Tarbitav võimsus P (kW), 6. Kasutegur ( absoluutarv või % ), 7. Tööorgani liikumissagedus n ( pöörlemis-või käigusagedus p /min või käiku/minutis ). 1 Küsimus 2. Pumba imemiskõrgus ja selle avaldamine Bernoulli võrra
Sisukord KÜTUSED JA MÄÄRDEAINED Põlevaid aineid mida kasutatakse soojusenergia saamiseks nimetatakse küuseks. Neis ainetes sisaldub energia. Kütuseid liigitatakse agragaat oleku järgi: tahked (kivisüsi, põlevkivi, puit jne) vedelad (naftasaadused, piiritus jne) gaasid (looduslikud gaasid CH4 propaan, naftagaasid, generaatorgaasid) Kütus koosneb üldjuhul: põlevast osast (H2 vesinik 12 – 14%, C süsinik 84 – 87%, S väävel 0,01 – 3,5%, O2 hapnik 0,02 – 1,9%) ballastist niiskusest Kütuse füüsikalis keemilised omadused: Kütteväärtus – näitab kui palju 1kg kütuse täielikul ärapõlemisel eraldub soojust. Q = kj / kg kütuse kohta Vedelkütuse põletamisel tehakse vahet madalkütteväärtus kõrgekütteväärtus Vee sisaldus kütuse põlemisel kulutab teatu osa energiast,
vajaliku ennetava hoolduse, vigastuse kõrvaldamise või vahi ajal tulevate remonditööde kohta. Vahimehhaanik vastutab oma vahis kõigi tema vastutusel olevate mehhanismide seiskamise, ümberlülitamise või reguleerimise eest ning on kohustatud tegema märke masina päevaraamatusse kõigi läbiviidavate tööde kohta. Vastavalt vahitüürimehe korraldusele peab vahimehhaanik tagama, et kõik mehhanismid ning seadmed, mida võib vaja minna manöövritel, oleksid koheses valmisolekus ning oleks tagatud küllaldane energiavaru rooliseadme ning muude oluliste mehhanismide tööks. Vahimehhaanikule ei tohi anda ja ta ei tohi endale võtta kohustusi, mis võivad segada abiseadmete töö jälgimise kohustuste täitmist. Vahimehhaanik on 32 kohustatud hoidma peamasina ja abisüsteemid pideva järelvalve all seni kuni on ta nõuetekohaselt välja vahetatud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid