TÖÖ PEALKIRI: Happekohupiima ja sõira valmistamine. TÖÖ EESMÄRK JA PÕHIMÕTE: Töö eesmärk on valmistada kohupiima ja sõira happemeetodil. KATSE KÄIK: Piim pastöriseeriti 80°C juures. Kui piim oli jahutatud 26°C-ni, lisati 2%-line juuretis ja jäeti seisma toatemperatuuril. Piim hapnes öö otsa. Piim kuumutati. Mõõdeti temperatuuri, poti seina juures oli see 76°C. Kui saavutati 50°C, siis pidi temperatuuri hoidma 20-30 min. Pärast 30 min pandi kohupiim nõrguma (õige oleks olnud ka jahutada, aga puudusid vajalikud tingimused). Sõira tegemisel pandi hapupiim nõrguma, köömned pandi vette ligunema. Klopiti lahti 3 muna, kuhu kõigepealt lisati 1 tl soola (tegime tavalise soolaga, aga õigem oleks olnud teha meresoolaga). Seejärel kuumutati vesivannil 2 l piima 90°C-ni
Mineraalainete hulk ei sõltu oluliselt söödast ja aastaaajast. Mineraalainetest kõige suuremas koguses on piimas kaaliumi- 1,5 g l PIIMAS SISALDUVAD ENSÜÜMID Piim sisaldab suurel hulgal erinevaid ensüüme. Ensüümid on bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad biokeemilisi reaktsioone elusorganismides. Ensüümid on kõik spetsiifilised ja katalüüsivad ainult teatud kindlaid reaktsioone. Piimanduskeele ABC KT!!!! Lõss- kooritud piim (0,05% rasva) Pett- võipiim, võiks koore kokkulõõmisel järele jääv plasma Vadak- kalgendist valgu (juustu või kohupiimana) eemaldamisel järele jääv seerum, rohekas- kollaks ,,piima vesi" Juuretis- piimhappebakterite puhaskultuuride kontsentraat (suunab hapnemisprotsessi ,,õigele rajale") · Ekvivalentkogused kilogrammi piimatoote kohta on järgmised: juust 10,5 kg piima; pehme juust- 8,5 kg piima; kodujuust- 7 kg piima; kohupiim- 5 kg piima; jogurt- 0,9
TÄISPIIMATOODETE TEHNOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Piima koostis Piima koostises on olemas kõik organismi kasvuks ja arenguks vajalikud toitained kergesti omastataval kujul. Piima koostises on vesi, süsivesikud, rasvad, valgud, mineraalained. Piim sisaldab vett kõige rohkem (lehma piimal 87,6%). Piimarasv on piima kõige kõikuvam koostisosa. Lehm Inimene Vesi 87,6 % 87,2 % Süsivesikud 4,6 % 7,0 % Rasvad 3,9 % 4,0 % Valgud 3,2 % 4,5 %
Piima ja piimatoodete kasulikkus Kõik teavad, et piima teeb terveks ja tugevaks. Piim ja piimatoodetest saame umbes 75% vajaminevast kaltsiumist ning lisaks kaltsiumile on piimas ja piimatoodetes veel teisigi olulisi vitamiine ja mineraale. Lehmapiimas on umbes 87% vett, kuid kõrge veesisaldus ei ole piima puudus, vaid on vajalik piima koostisosade lahustumiseks. Nii imendubki piimas olev vesi sobiva kiirusega verre. Ülimalt tähtis iga inimese jaoks on kaltsium. Kaltsium on organismi ülesehitusmaterjal. Kaltsium on inimese luude ja hammaste tähtis koostisosa
võihapet, süsihappegaasi ja vesinikku. Võihappekäärimine võib toimuda piimas, juustus ja teistes piimasaadustes, kusjuures need toiduained omandavad kibeda maitse ja ebameeldiva lõhna, Võihappebakterid on looduses laialt levinud. Võihappebakterid paljunevad ainult õhu juurdepääsuta keskkonnas. Võihappebakterid on hapete suhtes tundlikud, seepärast esinevad nad seal, kus piimhappekäärimist ei toimu (pastöriseeritud piim, rõõsk koor). Toiduainetööstuses on võihappekäärimine kahjulik nähtus. Toiduainete tootmisel seda ei rakendata. Köögivilja hapendamisel võib areneda võihappekäärimine kui piimhapet moodustub aeglaselt. Nisujahu säilitamisel rõsketes ruumides võib jahus peale niiskumist esineda võihappekäärimist, mille tagajärjel jahu muutub mõruks. Pektiinainete käärimine. Pektiinaineid leidub puuviljades, marjades, juurviljades. Lagundab taimseid kudesid.
1,4%); vähesoolane (alla 0,7%). 3. Kuidas liigitatakse juustud kuju ja suuruse järgi? Kerajuustud, kettakujulised juustud, leibjuustud, silindrilised juustud. Väiksed, suured, keskmised. 4. Mida hinnatakse juustude sensoorsel hindamisel? Hinnatakse välimust, konsistentsi, augustust ja värvust ning maitset ja lõhna. 5. Nimeta juustu tootmise põhifaasid. Piima eeltöötlus, kalgenditöötlus, vormimine, valmimine. Piim => piimakalgend + vadak => juustutera => juustuplast => juustutoorik => juust. 6. Iseloomusta juustupiima kalgendamise viise? Kõige levinumaks juustupiima kalgendamise viisiks on laabi lisamine piimale, aga saab kalgendada ka happe toimel (kohupiim või sõir) või happe lisamise ja piima kuumutamisega sadestamist (Ricotta). 7. Mis on väärinduskoefitsent ja millised on toitainete väärinduskoefitsendid?
TÖÖ PEALKIRI: Tiheduse määramine TÖÖ EESMÄRK JA PÕHIMÕTE: Töö eesmärk on määrata piima tihedus. Piima (kohupiima) tihedus o piima teatud mahu massi suhe 20º C sama vee mahu massi samal temperatuuril. Piima tiheduse määramiseks kasutatakse aeromeetrit gradueeritud skaalaga 1,025-1,045 g/ml. . KATSE KÄIK: Tiheduse määramiseks valatakse piim klaassilindrisse peene jaona, et vältida piima vahutamist. Kuiv puhas areomeetre asetatakse klaassilindrisse (nii et areomeetri ei oleks vastu silindri põhja) ja jätakse sinna sisse 1-3 min. Näit loetakse meniski ülemise ääre järgi ½ skaala jaotustäpsusega. Temperatuur määratakse 0,5º täpsusega. ARVUTUSED JA TULEMUSED: Piima temperatuur oli 16ºC ja tihedus 1,032 g/cm³ JÄRELDUS: Võime järeldada, et meie oli värske piim, sest meie tulemus on 16°C juures
10. Tanki-ja autokaalud: tensomeeter, kaalutakse taara(auto), nullarvestus, 100g täpsus. 11. Rõngaskolviga piimarvesti kasutamine: kalibreeritud mõõtekamber, ekstsentriliselt liikuv mõõtekambri seina vastu liibuv rõngaskolb, tsükleid loendab magnet möödumisel andurist. Mõõtetäpsus 0,2...0,5 %, kuni 100000 l/h. Väiksetel kogustel ebatäpsem. Etten.tootluse alampiir. 12. Elektromagnetiline vooluhulga määramise põhimõte: liikuvad osad puuduvad, piim on elektrijuht- käitub juhina ka püsivas magnetväljas liikumisel, juhi otste vahele indutseeritakse elektromotoorne jõud, mõõdetakse alalispinget, mis tekib piimatorus diametraalselt paiknevatele elektroodidele. 13. Silotankid: õhutusava/klapp, valgusti, ringpesu pihusti, segisti (rasva pinnale tõusu vältimiseks, võib ka õhuga), teenindusluuk, manomeeter (kogus), temp.mõõtur sisse- väljavooluava, happesuse andur, vaateaken jne.. Piimal suur soojusmahtuvus- stabiilne, kui
Kõik kommentaarid