100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
30 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
asdfghja
Õppematerjali autor
Piima koostis Vesi- 87,3 % (85,5- 88,7%) Rasv- 3,9 % (2,4-5,5%) Rasvata kuivaine 8,8% (7,9%- 10,0%): *Valk- 3,25% *Laktoos- 4,6% *Mineraalained- 0,65 % (Ca, P, Mg, K, Na, Zn, Cl, Fe, Cu) *Vitamiinid (A, C, D jne), ensüümid (peroksidaas, katalaas, fosfataas, lipaas) Piimarasv piima kõige kõikuvam koostisosa. Et rasv piima veefaasis ei lahustu, võtavad rasvaosakesed juba epiteelirakkudes keraja kuju (rasvakuulike). Lüpsisoojas piimas on rasv emulsioonina. Piimarasva sünteesil on olulisteks lähteaineteks vatsast pärinevad lenduvad rasvhapped. Glütseriin kui rasva lähteaine pärineb osaliselt verest, osalt moodustub glükoosist. Piimavalkudest sünteesitakse piimanäärmeis kaseiin, albumiin ja globuliin. Nende sünteesi lähteaineteks on vere aminohapped. Otseselt kanduvad verest piima immunglobuliinid ning
................................51 KASUTATUD KIRJANDUS.............................................................................................53 SISSEJUHATUS Õpimapi esimeses peatükis on välja toodud kaubamärgi üldine mõiste, kaubamärgi arengu ajalooline taust ja kaubamärkide kaitse. Teises peatükis olen kirjeldanud Leiburi ja E-piima kaubamärgi ajaloolist arengut ja nende tootevalikut kahes erinevas kaupluses. Kolmandas peatükis on toodud ülevaade kohvi ja kohvijookide ning piima ja piimatoodete kaubakategooria kohta. Kirjeldatud on: toorainete saamine ja töötlemine sordid, omadused; huvitavaid faktid maailmast. Neljandas peatükis on käsitletud toidukaupade pakenditel kasutatavad märgistused, koos isiklike selgitustega. Viiendas peatükis on arutelu loetud kirjanduse põhjal. Materjali õpimapi jaoks leidsin toidukauba õpikutest ja internetist. Töö lõpus on põhjalik kasutatud kirjanduse loetelu. 1 KAUBAMÄRK
vähemalt 31% ja kakao rasvata kuivainet vähemalt 2,5%; 3) «Gianduja (või Gianduja tuletussõna) pähkel», peab toode koosnema sokolaadist, millele lisatakse peeneks purustatud sarapuupähkleid sellises koguses, et 100 grammis tootes on 20 kuni 40 grammi sarapuupähkleid. Toorainena kasutatavas sokolaadis peab kakaokuivaine üldkogus olema vähemalt 32%, sealhulgas kakao rasvata kuivainet vähemalt 8%. Gianduja pähkli sokolaadi koostises võib kasutada: 1) piima, aurustamise teel saadud piimakuivainet või neid mõlemaid sellises koguses, et toode ei sisaldaks üle 5% piimakuivainet; 2) mandleid, sarapuupähkleid ja teist liiki pähkleid kas tervete või purustatutena sellises koguses, et koos peeneks purustatud sarapuupähklitega ei moodustaks need üle 60% toote netokogusest. 1.9.3 Kakao- ja sokolaaditoodete märgistamise erinõuded Kakao- ja sokolaaditoodete puhul tuleb järgida «Toiduseaduse» § 38 lõike 5 alusel kehtestatud toidu
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid