Piim, selle tekkimise keemiline protsess, biokeemiline koostis, erinevas vanuses ja erinevatel imetajatel (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

6

doc

Valgud

neutraalsete soolade lahustes, koaguleeruvad kuumutamisel ja sadestuvad ammooniumsuldaadiga küllastunud lahustes. Loomseid albumiine sisaldub keha vedelikes, nõredes jne. Globuliinid on valgud, mis alati kaasnevad albumiinidega. Moodustavad suurema osa seemnete valkainetest, välja arvatud teraviljade seemned. Prolamiinid ja gluteliinid moodustavad teraviljade (jahu) valgu põhilise osa. Glüadiini ja gluteiini moodustavad teraviljade kleebise valgu. Selle sisaldusest sõltub rukki- ja nisujahu küpsetatavus. Protamiinid ja histoonid on aluselised loomsed valgud. Peptiidvalkudest on suure füsioloogilise tähtsusega hormoonid insuliin, oksütotsiin ja vasopressiin. Insuliin on loomorganismi suhkruainevahetust reguleeriv hormoon, mida produtseerib kõhunääre. Oksütotsiin ja vasopressiin on ajuripatsi tagasagaras produtseerivad hormoonid. Fribrillaarsed proteiinid

Orgaaniline keemia

20

docx

Nimetu

Loomakasvatus SIGIMISE MÕJU PIIMAJÕUDLUSELE Tartu 2014 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1. Piima lühiiseloomustus....................................................................................... 4 1.1. Piima koostis................................................................................................ 4 1.2. Piima teke..................................................................................................... 4 1.3 Piimajõudlus.................................................................................................. 4 2. Lehmade sigimine.............................................................................................. 5 2.1. Tõuaretus.........................

Kategoriseerimata

8

docx

Nimetu

rasvhapetest  Piimarasva koostises on peamiselt vereplasma neutraalsed rasvad ja rasvhapped  Vere glükoos muundub glütseriiniks, mida kasutatakse piimarasva sünteesiks  Vitamiinid ja mineraalid lähevad muutumatult verest piima.  Piimasekretsiooni reguleerib neurohormaalne süsteem, milles on juhtiv osa närvisüsteemil  Piima väljutamist udarast reguleerivad oksütotsiin ja adrenaliin.  PIIM koosneb vedelast faasist ehk veest ja selles leiduvatest aineoskakestest ehk hajuvilfaasist ehk kuivainest.  Piima koostisele avaldab suurimat mõju laktatsioonijärk.  Laktatsiooniperioodi esimesel nädalal on ternespiima ehk kolostrumi koostis sootuks teistsugune kui pärast laktatsiooniperioodi esimest vädalat saadaval piimal.  Eriti palju sisaldab ternespiim ehk kolostrum albumiine ja globuliine.  Kuivainet on kaks korda rohkem kui normaalpiimal.

Kategoriseerimata

18

doc

Põhjalik referaat valkude kohta

...........................................................4 1. Valgud.....................................................................................................................................5 1.1. Üldiseloomustus...............................................................................................................5 1.2. Valgu molekulide struktuur............................................................................................. 5 1.3. Valkude elementaarne koostis..........................................................................................7 1.4. Valkude keemilised omadused.........................................................................................7 2. Valkude ülesanded.................................................................................................................. 9 2.1. Loomsete valkude ülesanded........................................................................................... 9 3. Ensüümid...

Bioloogia

30

pdf

Valgud

Looduses leidub umbes 250 aminohapet, inimorganismis umbes 60. Valkudes leidub 20 aminohapet. Selle järgi, kas organism suudab aminohapet ise sünteesida või mitte, jaotatakse aminohapped asendatavateks ja asendamatuteks ( essentsiaalseteks). Inimorganismi jaoks on asendamatuid aminohappeid 8. Asendamatuid aminohappeid peab inimorganism saama toiduga. Asendatavate aminohapete sisaldumine toidus pole oluline, sest neid võib organism ise sünteesida. Aminohapete (AH) koostis, hulk ja järjestus valgu polüpeptiidahelas määravad antud valgu struktuuri, füüsikalis-keemilised omadused, biofunktsioonid. Iga valgu koostises on: · teatud hulk AH-jääke · AH on paigutatud ranges järjestuses · AH on ühendatud peptiidsidemetega üheks ahelaks Inimorganismis leidub üle 50 000 individuaalse valgu (teoreetiliselt on 20 proteinogeense põhiaminohappe baasil võimalik 2,4 x 1018 valgu teke). Polüpeptiid - ühend, mis koosneb paljudest (20-50) AH-jääkidest.

Biokeemia

29

doc

Veisekasvatuse vastused 2013

piimatoodangut. Tõuke piimakarjakasvatusele andis nõudmise suurenemine piima ja piimasaaduste järele Peterburi ja Tallinna turgudel. 1885. aastal anti Tartus välja Balti kubermangudes aretatud veiste kohta tõuraamat, mis oli loomulikult saksakeelne. Esimene eestikeelne tõuraamat avaldati trükis 1918. aastal Tartus. Selles tõuraamatus olid andmed angli ja eesti maatõugu veiste kohta aastaist 1914...1918. Professor Jaan Mägi oli selle tõuraamatu koostaja ja organiseerija. Alates 1918. a. hakati eesti angli karja ja eesti maakarja kohta pidama eraldi tõuraamatuid. Liivimaa friisi karja tõuraamatut hakati pidama 1901. aastal. Loomade parema valiku ja söötmise tulemusena suurenes ka piimatoodang. 1913/14. aastal oli toodang kõige suurem KURISTA mõisas, kus aastalehma toodang oli 5063 kg. Pärast Esimest Maailmasõda hakkasid veiste aretust suunama 1920. aastal asutatud

Veisekasvatus

Meedia

Kommentaarid (0)