Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Pidurisüsteemid (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Pidurisüsteemid #1 Pidurisüsteemid #2 Pidurisüsteemid #3 Pidurisüsteemid #4 Pidurisüsteemid #5 Pidurisüsteemid #6 Pidurisüsteemid #7 Pidurisüsteemid #8 Pidurisüsteemid #9 Pidurisüsteemid #10 Pidurisüsteemid #11 Pidurisüsteemid #12 Pidurisüsteemid #13 Pidurisüsteemid #14 Pidurisüsteemid #15 Pidurisüsteemid #16 Pidurisüsteemid #17 Pidurisüsteemid #18 Pidurisüsteemid #19 Pidurisüsteemid #20 Pidurisüsteemid #21 Pidurisüsteemid #22 Pidurisüsteemid #23 Pidurisüsteemid #24 Pidurisüsteemid #25 Pidurisüsteemid #26 Pidurisüsteemid #27
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-06-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 50 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tooma9 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
thumbnail
200
doc

Masina osadest ja kontroll

Mootor Mootoriks nimetatakse masinat, milles muundatakse mingi energia mehhaaniliseks energiaks. Traktorimootorites toimub kütuse põlemisel tekkiva soojusenergia muundamine mehhaaniliseks energiaks ja edasi generaatoris, mille käitab mootor, elektrienergiaks. Kuna kütuse põlemine toimub mootori silindris, siis nimetatakse seda mootorit veel sisepõlemismootoriks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse küttesegu süütamise viisi järgi: Diiselmootor ­ survesüüde Ottomootor ­ sädesüüde Töötsükli osade arvu järgi:

Masinamehaanika
thumbnail
37
doc

Närvisüsteem

1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil (looteiga) Välimine looteleht ehk ektoderm paneb aluse närvisüsteemile. Ektodermi rakkudest moodustub embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjuttiks. Ürgjutt muutub kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem kujunevad pea- ja seljaaju. 2. Närviraku ehitus ja liigid. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke. Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Raku kehas paikneb üks suhteliselt suur tsentraalselt asetsev tuumakesega tuum, mida ümbritsevad hästi arenenud kare endoplasmaatiline retiikulum ja Golgi aparaat. Mitokondreid on võrdlemisi vähe. Jätkeid on kahte tüüpi: dendriidid on lühikesed, enamasti tugevasti hargnevad jätked; dendriidid moodustavad teiste närvirakkude aksonitega sünapseid ja suunavad elektrilisi s

Psühholoogia
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
thumbnail
7
doc

Õhkpidurid

·Pidurite pöörahoob Pidurite pöörahoova ülesanne on kanda pidurikambri poolt tekitatud liikumine üle pidurite pöörale ning klotside ja piduritrumli vahelise pilu reguleerimiseks. Pidurite elektriline juhtimine Pidurite pikavõitu reageerimisaeg tänu õhu aeglasest liikumisest torustikus tingis elektripneumaatiliste pidurisüsteemide väljatöötamise. ELB ja EBS Pidurisüsteemi osad 1. Rattaandurid 2. ja 5. Piduri kambrid 3.ja 6. Elektrooniline juhtplokk 4.ja 13. Toitemagistraal 7.ja 11. Kolmikud 8. 10. ja 19. Rõhuandurid 9. Juhtplokk 12. Seisupiduri juhtkraan 14. Näidikud 15 .ja 16. Suruõhupaagid 17.ja 18. Haagise ühendused 20. Jalgpiduri kraan Pidurisüsteemi osad 1.Nelikkaitseklapp 2.Juhtplokk 3.Haagise juhtklapp 4.Esisilla kiirendusklapp 5.Kiirendus klapp 6.Jalgpidurikraan 7.ABS klapp

Auto õpetus
thumbnail
181
doc

A.Palu mootorratta raamat

ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi

Füüsika
thumbnail
18
docx

Sissejuhatus Erialasse

See lihtsustab oluliselt piduriketta vahetust, samuti kulub ketta vahetamiseks oluliselt vähem aega. Piduriketta vahetuseks tuleb eemaldada ratas, piduriklotsid ja ketta fiksaator. Järgnevalt murtakse vahetamisele kuuluv ketas pooleks ja eemaldatakse. Paigaldatav varuosana toodetav ketas on kaheosaline, ketta pooled paigaldatakse ja kinnitatakse omavahel poltidega, seejärel paigaldatakse fiksaator ja ratas. Mitteblokeeruv pidur(ABS) Mitteblokeeruva piduri ajamisse kuulub elektrooniline täiturseade, mis katkestab hetketi pidurdamise, kui ratta kiirus ei vasta enam auto kiirusele. ABS ­ süsteemiga võib olla koostöös ka ASR ­ süsteem, mis väldib veorataste kaapimist paigaltvõtul ja väikeselt kiruselt kiirendamisel. Selleks pidurtatakse hetkeni seda ratast, mille kiirus osutub auto kiirusele vastavast väärtusest suuremaks. Klaasid: Tuuleklaasi läbipaistvus juhi vaateväljas peab olema vähemalt 75%. Tagumises asendis oleva

Auto õpetus
thumbnail
48
doc

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur 1. Personaalarvutites kasutatavad protsessorid. Nende tüübid ja parameetrid. Tänapäeva desktop arvutites kasutatakse peamiselt kahe konkureeriva tootja (Intel ja AMD) protsessoreid. Tootmises olevate protsessorite võrdlused on toodud allpoololevas tabelis Tabel 1. Protsessorite parameetrid (X- toetus on olemas; 0- puudub; sulgudes on märgitud protsessori taktsagedus, mille kohta antud number käib). Tabelis on loetletud sellised parameetrid nagu tootmistehnoloogia, tehnilised parameetrid (korpuse- ja pesa tüüp), elektrilised parameetrid (toitepinge ja voolutarve), soojuslikud parameetrid (temperatuur, soojusvõimsus, info temperatuurikaitselülituse kohta), sageduslikud parameetrid (siinisagedus ja sisemine taktsagedus), vahemälu suurus ja siini laius, multimeedialaienduste toetus. Multimeedialaien

Arvutiõpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun