PESTITSIIDID · Pestitsiid on keemiline taimekaitsevahend. · Eesmärk on peletada eemale ja hävitada kahjureid. · Kahjuriteks on kõik, mis kahjustavad vara, tekitavad ebameeldivusi või levitavad haigusi. · Pestitsiite saame mitte ainult toidu vaid ka õhu ja keskkonna kaudu. · Õuntes, maasikates ja viinamarjades on kõige rohkem pestitsiide puu- ja köögiviljadest. Milline on hea mürk · Lühike eluiga. · Peaksid hävitama valikuliselt teatud liike. · Peaksid olema kahjutud kasuliku elustiku suhtes. · Peaksid pärast lagunemist kiiresti lagunema. · Ei tohi edasi kanduda toiduahelates. Ohud · Põhjustavad paljusid haigusi. · On ohtlikud inimestele kui ka teistele elusolenditele. · Pestitsiidide tõttu surevad ka mesilased, kes on taimede levikuks hädavajalikud. · Üks tõsisemaid haigusi on vähk. Neid puuvilju tasub osta orgaanilisi
Igal aastal kattub maapind suure hulga taimejäänustega. Need kõdunevad ja segunevad mulla mineraalse osaga. MIKROORGANISMIDE ja SELGROOTUTE LOOMADE elutegevuse mõjul muutuvad surnud taimede ja loomade jäänused mulla koostisosaks. Pestitsiidid Pestitsiid on aine või ainete segu, mille eesmärk on kahjurite rünnaku ennetamine, kahjurite hävitamine, nende eemale peletamine või nende mõju leevendamine. Kuigi pestitsiidid on kasutusel inimestele kasu toomise eesmärgil, on paljude pestitsiidide kasutamisega kaasnenud tagasilööke nagu mürgisus inimestele või teistele loomadele Kemikaalidest pestitsiide jaotatakse järgnevalt: · herbitsiidid (mürgid taimede vastu) · fungitsiidid (mürgid seente vastu) · insektitsiidid (mürgid putukate vastu) · bakteritsiidid (mürgid bakterite vastu) · zootsiidid (mürgid imetajate vastu) · akaritsiidid (mürgid lestade vastu)
Taimekaitse ME 2012/2013 1. Mitteinfektsioonilised ja infektsioonilised taimehaigused Mitteinfektsioonilised taimehaigusi põhjustavad taimede kasvuks ja arenguks ebasoodsad kasvutingimused: 1. Toitainete puudus või üleküllus erinevad kultuurid vajavad oma loomulikuks arenguks erinevas koguses erinevaid toitaineid. Nende puudus või üleküllus põhjustab sageli taimedel kasvuhäireid 2. Ebasoodne kasvutemperatuur siin võivad viljapuudel tekkida külmalõhed, koore ja pungade vigastused, talivilja taimed võivad külmuda 3. Ebasoodsad niiskustingimused liigniiskus ei anna taimejuurtele hapnikku ja taimed võivad selle tagajärjel ,,uppuda", kuivas veevaeses mullas ei saa taimed piisavalt vette ega toitaineid oma normaalseks kasvuks ja arenguks 4. Ebasoodsad valgustingimused valguse puudusel noored taimed, võrsed või lehed on kahvatud, fotosüntees on takistatud 5. Ebaso
juhtuda õnnetus, kui reaktsioon väljub kontrolli alt. 7. Keskkonna saastumine, keemilised saasteained Keskkonnasaaste e. keemiline stress - keemilist ainet esineb keskkonnas hulgal, mis põhjustab muutusi elusorganismide normaalses füsioloogilises seisundis ja selle kaudu ka ökoloogilistes seostes. Keskkonnamürgid: ● gaasid: SO2, H2S, NO, NO2, NH3, CO, CO2, CH4 ● tahked elemendid: Hg, As, Pb ● pestitsiidid ● väetised ● naftasaadused ● sünteetilised pesemisvahendid 8. Jäätmete jaotus: ohtlikud, olme-, tööstus-, taaskasutatavad jäätmed Ohtlikud jäätmed on sellised jäätmed, mis mingi ohtlikku omaduse tõttu võivad kahjulikult mõjuda loodusele, inimese tervisele või varale. ● Ei tohi vedada lihtsalt prügilasse (seega ei tohi neid paigutada koos tavajäätmetega ühte konteinerisse), vaid nad vajavad erikäitlust.
1. Agroökosüsteem, looduslik ökosüsteem (avatus, regulatsioon, süsteemsus) Inimese loodud ökosüsteem, majandustegevus toimub taimse või loomse toodangu saamise huvides. Siia hulka kuuluvad heinamaad, metsad, veekogud, intensiivmajandatavad kultuurtaimedega põllud, aiad, koduloomadega karjamaad ja veekogud. Agroökosüsteem on avatud süsteem, sellel on iseregulatsiooni nõrkus. Ökosüsteem on tasakaalustatud tervik. Kooslus moodustab terviku, milles kõik osad on omavahel seotud. 2. GMO. Autotroofsuse-, optimumi-, miinimumiseadus, toitainete tagastamise seadus, viljavahelduse seadus, kasvutegurite kompleksuse seadus, idanemiskeskkonna mõju seadus (üldbioloogiline seadus) Autotroofsuse seadus- ainult rohelisel taimel on olemas fotsosünteesivõime, et toota org ainet. Optimumiseadus- suurim saak saadakse taimekasvutegurite optimaalsel tasemel, nende vähenemise või suurenemisega kaasneb saagilangus. Miinimumseadus- taimede saagikuse määrab ära miinim
MAAVILJELUSE PÕHIKURSUS (3 AP) 40 loengut ja 30 laboratoorset tööd Eksam: test + laboratoorsed tööd peavad olema sooritatud! Kirjandus: - E. Haller ,,Maaviljelus" (mullafüüsika, umbrohud; põhiraamat) - ,,Maaviljeluse käsiraamat" (vähem saadaval) - ,,Agrokeemia 2006" - M. Karmin ,,Umbrohud ja nende tõrje" - ,,Teraviljakasvatuse käsiraamat" - ,,Mahepõllumajanduse alused" - Mahepõllumajanduse leht - Masanobu Fukuoka ,,Ühe kõrre revolutsioon" (Maaülikooli tudengi tõlge) - H. Lõiveke (koostaja) ,,Taimekaitse käsiraamat" Maaviljelus (Soil management)
kodutalu õuel. On keskmisest tugevama tuulega suvepäev, naabertalu traktorist pritsib kõrvalasuvat põldu. Tuul kannab pritsmed otse taluõuele. Põhjus: hea taimekaitsetava ja taimekaitseseaduse normide eiramine. Mida teha? ( Tegelik olukord tõi kaasa absurdini ulatuva pahanduse koduomaniku ja Põllumajandusameti ametnike vahel, mille käigus anti inimesele mõista, et pestitsiidid ei olegi tervisele kahjulikud vaid on looduses vajalikud lämmastikumürgituse vältimiseks. ( ( Ametniku ülesanne oli fikseerida juhtumi asjaolud ning määrata seaduserikkujale asjakohane karistus, tagades kõrvaliste isikute põhiõigused. Kindlasti ei ole asjakohane ametnike käitumine, kui põllumajandustootja väärteomenetluse käigus kohale kutsutud tunnistajale
· Maksa kaudu sapi koosseisus koos enterohepaatilise retsirkulatsiooniga (suured polaarsed molekulid piir 300-500 Da). Soolte mikrofloora võib aine uuesti hüdrofobiseerida tagasi verre ja maksa. Sapi kaudu ellimineerimine võib suurendada aine pooleluaega organismis, viia toksiliste metaboliitide tekkele seedetraktis, suurendada maksa eksponeerumist võõrühendile ning põhjustada küllastumise tõttu tõsiseid maksakahjustusi. Näiteks moodustavad kloororgaanilised pestitsiidid nagu DDT, eldriin ja dieldriin inimese organismis enterohepaatilise tsükli · Soolestiku kaudu fekaalide koosseisus (eelmine punkt+verest, süljest, pankrease mahlast) Soolestiku mikrofloora osa - N: tsüklamaat-tsükloheksüülamiin (sool>veri>uriin põievähk) · Hingamisteede kaudu- gaasid ja benseen, tolueen, metanool, anesteetikud, CCl4. Kaladel lõpused. · Suu kaudu (oksendamine) · Piimanäärmete kaudu, nii vees kui ka rasvades lahustuvad ained
Kõik kommentaarid