10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
18 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
pundar
Õppematerjali autor
TETRAKLOROMETAAN ehk SÜSINIKTETRAKLORIID ehk TETRAKLOORSÜSINIK CCl4 On omapärase lõhnaga värvuseta kergesti lenduv mürgine vedelik, mida kasutatakse kuivpuhastusvahendina plekkide eelmaldamiseks, rasvade ja vaikude lahustamiseks, mittepõleva vedelikuna tulekustutusvahendites, sest tema rasked aurud isoleerivad tulekolde. 9. DIKLORODIFENÜÜLTRIKLOROETAAN ehk DDT On valge kristalne vees lahustumatu aine, mida hakati 1939. aastast alates kasutama pestitsiidina. putukate tõrjeks. Pestitsiidid on bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatatakse kahjulike elusorganismide ja haigustekitatajate hävitamiseks. Umbrohutõrjeks kasutatavaid pestitsiide nimetatakse herbitsiidideks ja kahjulike putukate tõrjeks kasutatavaid pestitsiide nimetatakse insektsiidideks. Algul tarvitati DDT-d sõjaväes parasiitide tõrjeks, kuid hiljem leidis ta üha laienevat kasutamist põllumajanduses kahjulike putukate tõrjeks. See preparaat osutus äärmiselt mürgiseks putukatele, ent
halogeeniühendid. Nimetame neist kahte. Heksaklorotsükloheksaan e. heksakloraan e. lindaan ja DDT ehk diklorodifenüültrikloroetaan. Pestitsiididel on tavaliselt hulk erinevaid tehnilisi ja kaubanduslikke nimetusi, mis tihti ei kajasta nende keemilist olemust. Nad on väga mürgised putukatele, kuid õnnetuseks ka selgroogsetele, kahjustades nende kesknärvisüsteemi ja eriti maksa. On ilmnenud ka DDT mutageenne ja kantserogeenne(vähkitekitav) toime. Nimelt peaksid pestitsiidid hävitama valikuliselt teatud liike ning olema kahjutud kasuliku elustiku suhtes, sealhulgas ka inimesele. Kuna seda on peaaegu võimatu tagada, peab pestitsiidid looduskeskkonnas pärast kasutamist kiiresti lagunema, see ei tohi edasi kanduda toiduahelates ega kuhjuda organismides. Paraku DDT nendele nõuetele ei vasta. Lahustudes hästi rasvades, kandub ta edasi piimaga, kuhjub inimese ja loomade rasvkoes ning kutsub esile nii ägedaid kui ka kroonilisi mürgitusi. Lisaks kõigele
produktiivsemaid põlluharimisvõtteid, et tagada suurem saagikus. Põllumaa tootlikuse suurendamise olulisus oli seda suurem, et juba varajaste tsivlisatsioonide tekkimisel kujunes välja ühiskondlik tööjaotus, mis on põhiolemuselt sarnane tänapäevasele, kus vaid üks osa ühiskonna liikmestest on vastutav kogu ühiskonnale vajaliku toidu hankimise eest. Kuna kahjurite tõrje on üks võimalik viis saada põllumaalt rohkem saaki, siis muutusid pestitsiidid peale II maailmasõda kaasaegse põllumajanduse võtmesõnaks. Alates 1950. aastates hakkas järsult suurenema rahvastiku arv ja ressursitarve, mis tõi endaga kaasa ka pestitsiidide kasutamise plahvatusliku kasvu. Oletatakse, et pestisiidide läbimüük on iga kümne aasta jooksul neljakoristunud. Pestitsiidide laialdane kasutuselevõtt ei olnud aga vaid positiivne, vaid tõi endaga kaasa ka mitmed probleeme, eeskätt otsese keskkonnasaaste, kuna
rasvkoes ning kutsub esile nii ägedaid kui ka kroonilisi mürgistusi. Lisaks sellele on DDT ka mullas ja vees väga püsiv ja seetõttu võib tema kahjulik toime ilmneda alles aastaid pärast kasutamist. Samuti võib ta kanduda kaugele oma tarvitamiskohast. Nii näiteks on DDT-d leitud pingviinide rasvkoest Antarktikas, kus teda pole iial kasutatud. DDT kasutamine arenenud maades on enamasti keelatud. Asemele on tulnud kiiresti lagunevad ja vähem ohtlikud, kuid palju kallimad pestitsiidid. Jan Mustjõgi XII klass
millised on kasutamist leidnud nii põllumajanduses kui ka tööstuses, samuti võivad nad tekkida tööstuses nö tatmatult kodumajapidamiste või transpordis teatud kemikaalide, nende jäätmete ja kütuse mittetäieliku põlemise tulemusena. 107 toksilise orgaanilise ühendi seast on välja valitud 16 inimese tervisele kõige ohtlikumat ühendit. Nende hulka kuuluvad ka DDT ja PCB. Pestitsiidid Pestitsiidid ehk taimekaitsevahendid on mürkkemikaalid, mida kasutatakse kahjulike organismide hävitamiseks. Nad suurendavad taimesaake, takistavad toidu riknemist ning piiravad taimehaiguste levikut. Pestitsiidide ehk taimekaitsevahendite hävimine biosfääris on suhteliselt pikaajaline protsess. Mürkkemikaalide kasutamise põhiviis on nende pihustamine pulbrina või lahusena. Seetõttu satuvad taimekaitsevahendid peale pinnase ka atmosfääri ja hüdrosfääri. Osa neist hajuvad
TÖÖSTUSJÄÄTMETE MERRE JUHTIMISE TINGIMUSED. HEITAINED JAOTATI KOLME KATEGOORIASSE. ESIMENE KATEGOORIA HÕLMAB NEID, MILLE MERRE JUHTIMINE ON KINDLALT KEELATUD. NENDE HULKA KUULUVAD HALOGEENÜHENDID, ELAVHÕBE , KAADMIUM, TOORNAFTA, BENSIIN, MÕNED PLASTMASSID JA RADIOAKTIIVSED AINED (REPOSSI 1984: 42). TEISE KATEGOORIASSE KUULUVAD AINED, MIDA VÕIB MERRE LASTA VAID ERILOAL. SELLISED ON HEITAINED, MIS SISALDAVAD ARSEENI, PLIID, TSINKI, VASKE, KROOMI JA TEISED PESTITSIIDID. KOLMANDASSE KATEGOORIASSE HAPPELISED JA LEELISELISED AINED, KANALISATSIOONI VEED, MILLE MERRE JUHTIMINE ON KOGU MAAILMAS LUBATUD....................................................................................9 2. LÄÄNEMERE REOSTUS.................................................................................................................................9 2.1. RADIOAKTIIVSED AINED LÄÄNEMERES.....................................................................................
· Aine ja energia liikumine ökosüsteemis, o Biosfäärijõudnud päikeseenergiast: a)30% peegeldub; b)46% muundub otseselt soojuseks; c)23% kulub aurumisele ja sademetele; d)0,2% läheb ületuule- ja lainete energiaks; e) 0,8% tarvitatakse fotosünteesi käigus o Ulatuse ja kestuse järgi eristatakse mitmesuguseid aineringeid: 1) väike geoloogiline aineringe 2) suur geoloogiline aineringe 3) bioloogiline aineringe o Biogeokeemiline tsükkel ainete (peamiselt keemiliste elementide) liikumine anorgaanilisest loodusest läbi organismidetagasi anorgaanilisse loodusesse. Eristatakse kahte peamist biogeokeemilist tsüklit: 1) gaasiline tsükkel; 2) setteline tsükkel. o Migratsioon(lad. migratioränne) so. Keemilise elemendi või aine liikumine mingis aineringe faasis. 5 migratsioonitüüpi:
Meie Läänemeri – kuidas tal läheb ? Mida saaksime mere hea seisundi nimel teha või tegemata jätta Kai Künnis-Beres, PhD Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide Instituut Tallinn 20. 02. 2017 Läänemeri lähedane ja eriline Läänemere iseloomustus • Läänemere tundlikkus ja erilisus • Ümbritsetus tihedalt asusatud arenenud majanduseda tööstus- riikidega • Oluline puhkepiirkond kohalikele (rannapuhkus, veesport) • Looduslikud väärtused • Töönduslikud kalavarud 20.02.2017, K. Künnis-Beres Läänemeri - maailma suurim riimveekogu Mere pindala – 422 000 km2 Valgala pindala – 1745000 km2 Sügavus – 55 m (maksim 459m) Veehulk – 21000 km3 Veevahetus – umbes 2% aastas (25 a) Inimesi valgala – rohkem kui 85 miljonit Piirnevad riigid – Taani, Saksamaa, Poola, Leedu, Läti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid