.................................................. ...............6 Põhiandmed......................................................................................................... ...............7 Kasutatud materjalid................................................................................................... ......8 Ülevaade Peruu on tuntud oma vanade kultuuride poolest. Eelkõige teatakse Machu Picchu asulat ja Nazca geoglüüfe, kuid lisaks neile on Peruus veel mitmeid põnevaid kultuurimälestisi. Omapärane ja mitmekesine on ka Peruu loodus. Ühe riigi piires on võimalik näha rannikukõrbe, lumiseid mäetippe, kõrgplatoosid ja Amazonase madaliku vihmametsi. Mõnes mõttes on Peruu nagu kogu Lõuna-Ameerika vähendatud mudel. Eesti kodanikud võivad Peruus viibida viisavabalt kuni 90 päeva poole aasta jooksul. Ajalugu Sündmuste lühikokkuvõte: · IX aastatuhat e.Kr. asustati Peruu ranniku ja kõrgmaa · III aastatuhat e.Kr
Tartu Kutsehariduskeskus Turismiosakond Laura Suik PERUU VABARIIK Referaat Juhendaja: Annereet Paatsi Tartu 2015 Sisukord 1. ÜLDANDMED.............................................................................................................4 2. LOODUS.......................................................................................................................5 2.1 Liigirikkus............................................................
Lipu punane värv sümboliseerib vabaduse nimel valatud verd ning valge rahu ja õiglust. Keel: hispaania, ketsua ja aimara Ajavahe: GMT-5h, erinevus Eesti ajaga 7h, märtsist oktoobrini-8 h Raha: uus sol ( PEN), 1 SOL on ligikaudu 0,30 EUR Naaberriigid: Ecuador, Colombia,Brasiiia, Boliivia, Tsiili Machu Picchu [m'atsu p'iktsu] (ketsua keeles Machu Pikchu [mtu pixtu], 'vana mägi' või 'vana tipp' tuntud ka inkade kadunud linnana) on hästi säilinud inkade kindlustatud asula Peruus, mis arvatavasti ehitati valitseja Pachacuteci juhtimisel 15. sajandil.Machu Picchus on säilinud enam kui 200 hoonet, see on inka kultuuri tuntuim mälestis ja oluline sümbol. Machu Picchu on 2430 meetri kõrgusel troopilise mägimetsade keskel Urubamba oru kohal. Lähedal voolab Urubamba jõgi.Machu Picchu kuulub alates 1983. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse. 2003. aastal külastas paika 400 000 inimest, mis oli UNESCOarvates liiga palju
elasid. Nende laamade ja orjade karjad usuti veel neile monarhidele kuuluvat ning toit ja jook asetati nende ette kindlaksmääratud perioodidel. Nende jaoks tehti riideid, mida kanti ringi palankiinides, nagu need oleksid päevased harjutused. Iga monarhi järglased maiustasid kindlaksmääratud perioodidel oma esivanema eramaaomandi toodanguga ning selle monarhi muumia asetati einelaudade keskele ning seda koheldi kui peakülalist. Esimesed inkad Pärast Manco Ccapac'i ning tema otsest järeltulijat Sinchi Roca't (Tark Pealik) tuleb järjekorras kolmandana Lloque Yupanqui. Ta suri, kui tema poeg oli alles lapseeas. Vähe on teada Mayta Ccapac'ist, kes hakkas valitsema alaealisena. Talle järgnes Ccapac Yupanqui, kes võitis Contisuyu't (kes hakkas tähelepanu pöörama Cuzco hiljuti saavutatud suurele võimule). Inkat ja tema mehi rünnati sel ajal, kui nad parajasti olid pakkumas ohvriandi. Teine
Inkade arhitektuur Kunstiajalugu 2010 Tallinn Sisukord Sissejuhatus Inkad olid rahvas, kes elas Lõuna-Ameerika Andides. Nad lõid rikka ja kõrgelt arenenud impeeriumi, mille keskuseks oli Cuzco kõrgmaal asuv org Peruu Andides. Impeerium ulatus tänapäeva Ecuadori, Colombia, Boliivia, Argentina ja Tsiili aladeni. Inkad rääkisid ketsua keelt ja kuulusid iidsesse indiaani hõimu. Kuigi riigis elas arvukalt hõime, pärinesid valitseja ja tema ülikud ainult inkade hõimust. Impeerium varises kokku pärast hispaanlaste sisetungi 1532. aastal. Inkade Impeeriumi asukoht, Cuzco piirkond Arhitektuur Inkade arhitektuur on valdavalt monumentaalne, hästi planeeritud ja põhiplaanilt lihtne.
ning Vaikese ookeani ääres. Terve ookeani äär ei ole asustatud, kuna seal on kohati kõrb. Ida-Peruus on vähem elanike kuna seal on vihmametsad, tihedamalt on asustatud ainult Iquitos'e linna ümbrus, kus on rajatud palju istandusi. Rahvastiku paiknemist mõjutab ka maavarade asukoht. Suured varud vase-, hõbeda-, tsingi- ja rauamaaki ning kulda asub Andide juures. Sellest ka inimeste koondumine Andide juurde, sest kaevandused pakuvad tööd. Ligikaudu kolmandik inimestest elab pealinnas Limas. Üldiselt võib öelda, et rahvastiku paiknemise määravad elamiseks sobivad looduslikud tingimused ja töökuhtade olemasolu. Keskmine rahvastiku tihedus on 22,9 inimest/km2. Peale Peruu on veel sarnane rahvastiku tihedus Tsiilis, Ekvatoriaal Gineas ja Rootsis. Rahvaarvu kasvutempo oli aastatel 1980-2000 ühtlaselt kiire, kuid aastast 2000 see aeglustus ning kasvutempo langeb kuni 2015 aastani. Ka pikemad prognoosid
..........................................................................10 Kriis................................................................................................................................12 Kasutatud kirjandus................................................................................... 14 Üldandmed Argentina Vabariik República Argentina Riigikeel hispaania keel Pealinn Buenos Aires President Néstor Kirchner Asepresident Daniel Scioli Pindala 2 766 890 km² Rahvaarv (2003) 38 740 807 Asustustihedus 14 in/km² Iseseisvus 9. juulil 1816 Rahaühik peeso (ARS) Ajavöönd maailmaaeg -3 Riigihümn Oid, Mortales Üladomeen ar Maakood 54 Argentina lipp Argentina vapp
hulka. Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide piirkond on maailma arvestuses neljas majandus, Euroopa Liidu, USA ja Hiina järel ning India ja Jaapani ees. (List of Latin American and Caribbean countries by GDP (PPP), 2016) Sisemajanduse kogutoodangu järgi inimese kohta on Lõuna-Ameerika piirkond üldiselt keskmisest kõrgem, keskmisest madalamal on aga näiteks Ecuador ja Boliivia (Uus maailma atlas, 2010). Kõige suurem SKT Andide piirkonnas on Colombial, järgnevad Tšiili, Peruu, Ecuador ja Boliivia. Inimese kohta on SKT suurim Tšiilis, madalam on Colombias, Peruus, Ecuadoris ja Boliivias. (The World Factbook, 2016) Inimarengu indeksi poolest kuuluvad Andide riigid üldiselt kõrge arengutasemega riikide hulka, väga kõrge arengutasemega on Tšiili ning keskmise arengutasemega Boliivia (List of Latin American countries by Human Development Index, 2016). 5 3
Peruu Sisukord: · Asend · Rahvastik · Linnad · Majandus · Põllumajandus · Kasutatud kirjandus Asend Peruu on Lõuna-Ameerika lääneosas asuv riik, mis iseseisvus Hispaania ülemvõimu alt 1821.aastal. Maa nimi tähendab guaranii indiaanlaste keeles "jõgi, vesi". Peruu Vabariik on unikaalne mitmeparteiline vabariik, kus on üksainus koda, mida nimetatakse Kongressiks. President on ühtlasi nii riigipea kui ka valitsusjuht. Peruu territoorium jaguneb kolmeks piirkonnaks. Kõigepealt kitsas, kuni 160 kilomeetrit lai, Vaikse ookeani hoovuste tõttu äärmiselt kuiv rannariba Costa. Selle taga kerkib neli vägevate Andide ahelikku. Orud ja kiltmaad nende vahel moodustavad Sierra (mägismaa), mis hõlmab umbes 30% riigist. Sierra taga, kus Andide nõlvad laskuvad Amasoonia madalikule, asub ürgmetsaga kaetud Oriente, mis hõlmab 60% riigist.
Peruu maavärin Ähvardavate loodusjõudude seast on inimese jaoks kõige hirmsamad maavärinad, mis on alati olnud salakavalateks vaenlasteks kogu inimkonnale. Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Maavärinad ei toimu igal pool sama tihedalt. Maavärinate tõenäosus on suurim seal, kus on tektooniliste laamade liitumiskohad. Peruu maavärin toimus 2007. aastal 15.augustil kohaliku aja järgi kell 18:40.57 Vaikse ookeani all Peruu ranniku lähedal. Richteri skaala järgi oli see 8,0 magnituudi tugevusega maavärin. Maavärin toimus Nazca laama ja Lõuna-Ameerika laama piiril. Need laamad liiguvad teineteise suunas erisuguselt kiiresti, nimelt 78 mm aastas ja selline liikumine on kestnud juba miljoneid aastaid. Maavärina epitsenter asus Ameerika Ühendriikide Geoloogiateenistuse andmetel Chincha Alta linnast 45 km kaugusel ja Peruu pealinnast Limast 145 km kaugusel Vaikse ookeani all. Ka
Rikkalikult maavaru: Äärmine vaesus on kuld, hõbe, tsink ja tekitanud poliitilise tina ebakindluse Mõni aeg tagasi Ehkki inflatsioon on avastati ka nafta ja vähenenud 10% maagaasimaardlaid piirile, peletab 1980a. hüperinflatsioon endiselt investoreid. Ajalugu: Algasukaist on teada ketsua ja aimaraa hõim, kelle 14. sajandil allutasid inkad. 153238 vallutasid Boliivia alad Hispaania konkistadoorid. 15431776 kuulus B. Ülem Peruu nime all Peruu, hiljem Rio de la Plata asekuningriiki. 19. sajandi keskel hakkasid kujunema kapitalistlikud tootmissuhted. 1945 sõlmiti diplomaatilised suhted NSV Liiduga Kultuur: Suur Oruro karneval, traditsiooniline folkloori üritus, mille eesmärk on austada indiaanlasi paganlike tantsudega Boliivia kuulsaimat tantsu nimetatakse Caporaleks
ARUTLUS Inkade kõrgkultuuri tugevad ja nõrgad küljed Inkad olid rahvas, kes elas Lõuna-Ameerika Andides umbes 1200. aastast kuni 16. sajandi keskpaigani. Nad lõid rikka ja kõrgelt arenenud impeeriumi, mille keskuseks oli Cuzco. Inkade impeeriumi hiilgeajale eelnes mitme teise Andide kultuuri areng. Neist kultuuridest ei ole jäänud kirjalikke ülestähendusi: kõik teadmised nende kohta tulenevad nende arhitektuuri, keraamika ja haudade uurimisest. Arheoloogid on kindlaks teinud erinevad arenguperioodid, mis tipnevad inkade riigiga
INKAD Inkad olid rahvas, kes elas Lõuna-Ameerika Andides umbes 1200. aastast kuni 16. sajandi keskpaigani. Nad lõid rikka ja kõrgelt arenenud impeeriumi. Inkade impeeriumi keskuseks oli Cuzco kõrgmaal asuv org Peruu Andides. Impeerium ulatus tänapäeva Ecuadori, Colombia, Boliivia, Argentina ja Tsiili aladeni. Nad rääkisid ketsua keelt ja kuulusid iidsesse indiaani hõimu. Kuigi riigis elas arvukalt hõime, pärinesid valitseja ja tema ülikud ainult inkade hõimust. Impeerium varises kokku pärast hispaanlaste sisetungi 1532. aastal. Inkade kõrgkultuur Sellele, et nende kultuur oli väga kõrgelt arenenud, viitab üpris palju fakte. Neil
Uue aja seitse maailmaimet. 7 juuli 2007 õhtul avalikustati Portugalis seitsme uue maailmaime ülemaailmse hääletuse tulemused. Seitsme uue maailmaime valimise kampaania organisaatoriks oli sveitlasest filmimees ja muuseumi kuraator Bernard Weber. Küsitlusel hääletas telefoni ja interneti teel 100 miljonit inimest üle maailma. Modernse aja seitsmeks maailmaimeks valiti Hiina müür, inkade iidne linn Machu Pichu Peruus, maiade iidne linn Chichen Itza Mehhikos, Kristuse kuju Brasiilias, Rooma kolosseum, Petra kaljulinn Jordaanias ja Taj Mahal Indias. Maailmaime tiitlist jäid ilma Suurbritannias asuv Stonehenge ning Eiffeli torn Pariisis. Hiina müür. Suur Hiina müür on Hiina kaitserajatis, mida on ehitatud alates 3. sajandist eKr kuni 17. sajandi alguseni, eesmärgiga kaitsta valitsevaid dünastiaid võõrvõimude (mongolid, türklased jt.) sissetungi eest. Mitmeid müürilõike ehitati alates 3
ja tervise säästlikkusega. 2 2 AJALUGU Alpakasid on Lõuna-Ameerikas kasvatatud tuhandeid aastaid (vt joonis 1). Nad on aretatud esimestena kodustatud vikunjadest, umbes 6000 aastat tagasi, Andide kõrgmäestikus elanud muistsete hõimlaste poolt. Inkade ajal peeti alpakat ka koduloomana, et saada villa ja liha. Samuti hindasid Inkad alpakavilla tema luksusliku pehmuse ja vastupidavuse pärast ning seda kutsuti inkade kullaks. Kuid vallutajad 16.sajandil ei osanud hinnata alpakasid ja tõrjusid neid järjest kõrgemale mägedesse, et teha ruumi Hispaaniast sissetoodud merino lammastele. Sellega seoses jäi alpakavill tundmatuks kuni 19.sajandi keskpaigani, seni kuni Briti tekstiilitööstur Sir Titus Salt need loomad avastas ja sellest ajast alates on alpakavill siidi ja kašmiiri kõrval üks hinnatumaid kiude maailmas
villakiu ehitus, töötlemine, erinevad omadused, kasutamine, hooldamine ning seos keskkonnahoiu ja tervise säästlikkusega. 2 AJALUGU Alpakasid on Lõuna-Ameerikas kasvatatud tuhandeid aastaid (vt joonis 1). Nad on aretatud esimestena kodustatud vikunjadest, umbes 6000 aastat tagasi, Andide kõrgmäestikus elanud muistsete hõimlaste poolt. Inkade ajal peeti alpakat ka koduloomana, et saada villa ja liha. Samuti hindasid Inkad alpakavilla tema luksusliku pehmuse ja vastupidavuse pärast ning seda kutsuti inkade kullaks. Kuid vallutajad 16.sajandil ei osanud hinnata alpakasid ja tõrjusid neid järjest kõrgemale mägedesse, et teha ruumi Hispaaniast sissetoodud merino lammastele. Sellega seoses jäi alpakavill tundmatuks kuni 19.sajandi keskpaigani, seni kuni Briti tekstiilitööstur Sir Titus Salt need loomad avastas ja sellest ajast alates on alpakavill siidi ja kasmiiri kõrval üks hinnatumaid kiude maailmas. [1]
See on ainuke maailmaime mis on Euroopas. 6) Chichen Itza. See on hiiglaslik vanade- kolumbialaste arheoloogiline ehitis, mille on ehitanud maiade poolt. Pole täpseid andmeid teada, millal see ehitati ja sammuti puuduvad andmed miks see ehitis vajalik oli ja mis jumalale see mõeldud oli. 7) Machu Picchu. See on väga müstiline paik Peruus. Iidse linna varemed mis kaevati alles 100 aastat tagasi välja. Tõenäoliselt kuulus see linn inkadele. Sealt leiti palju muumiaid, keraamikat ja inimluid, mis viidi siis Ameerika Ühendriikidesse. Tänapäeval käib kõva vaidlus USA ja Peruu vahel, kuhu need leitud aarded ja esemed viima peaks. USA ei taha neist loobuda ja
Ka asteegid lähtusid rituualide kalendrist, sest iga 52 aasta tagant toimusid suuremad ohverdused jumalatele. Asteekide riigi hävitasid hispaanlastest vallutajad. 8 Veejumalanna kujuline anum9 8 Mati Kõiv, Mait Laur ,,Inimene, ühiskond, kultuur" II osa Keskaeg ja Nicholas J. Saunders ,,Muistme Ameerika Suured tsivilisatsioonid " 9 Google.com 8 CHAVINI KULTUUR 850-400 a eKr Chavini kultuur sai alguse tänapäeva Peruu aladelt Chavin de Huantari linnast, alguspaik on väga soodne. Chavini ümbritsevad kolm tähtsat keskkonnatsooni: niisutatud org põhjast, kartulipõllud oru kõrgematel kallastel ja kõrgest puna-rohumaast, kus karjatati laamasid ja alpakasid. Selles kultuuris oli tähtsal kohal religioon. Linnad olid olulised religioossed keskused, keeruka monumentaalse arhitektuuriga, mida kaunistasid jahmatavad kujutised. Linnades tegelesid elanikud käsitöö ja kunstiga
Kuna Amazonas voolab suuremalt jaolt tasandikul ning tema langus on väga väike, on tema voolusäng kõver ja veevool aeglane.Amazonasel on umbes 500 lisajõge, millest mõned kuuluvad maailma suurimate hulka. Ühelgi jõel maailmas pole nii palju lisajõgesid. Amazonas voolab läbi Peruu, Ecuadori, Colombia ja Brasiilia ning suubub Atlandi ookeani. Suurem osa jõest on laevatatav. Ta algab kahe jõena (Maranoni jõgi jaUcayali jõgi) Peruu Andidest. Amazonas voolab valdavalt itta läbi vihmametsadega kaetud Amasoonia. Jõgi on mudane, sügav ja suudmes kuni 20 km lai. Amazonas hargneb allpool Xingu suuet. Vihmaveest toituv jõgi on aasta läbi veerohke. Amazonas voolab ekvatoriaalse kliimaga alal, seepärast pole kõikumised eriti suured. Kõikumisi põhjustavad vaid lõuna poolt, lähisekvatoriaalse kliima aladelt saabuvad lisajõed, millel esineb suvine suurvesi. Kuid isegi väikesed veetaseme
KULD Tartu 2011 Sisukord 1. Kuld Huvitavaid fakte 3 2. Füüsikalised omadused 5 3. Keemilised omadused 6 4. Kuld ajaloos 7 Kuld ja inimese loomine 5. Peruu kulla maa 8 6. Maiad ja atlan 9 7. Kasutatud kirjandus 10 KULD Huvitavaid fakte Mis on kuld ja miks seda tähistatakse tähisega Au? Kuld on haruldane metall, mille sulamistemperatuur on 1064°C ja keemispunktiga 2808°C. Sümbol Au on tuletatud lühend kreeka keelsest sõnast Aurum, mis tähendab tõlkes ,,särav päikesetõus"
Amazonas Asukoht: Amazonase jõgi paikneb Lõuna-Ameerikas. Amazonas, mis saab alguse Peruu Andides umbes 160 kilomeetri kaugusel Vaiksest ookeanist, voolab umbes 5000 meetrit allapoole, suubudes Atlandi ookeani. See tuhandete kilomeetrite pikkune jõgi on maailma suurim. Amazonas voolab Peruus ja Brasiilias, Venezuelas, Bolivias, Equadoris lühidalt ka Colombia piiril. Amazonas voolab ekvatoriaalse kliimaga alal (seepärast pole veetaseme kõikumised kuigi suured.) Üleujutused: Kuid isegi väikesed veetaseme kõikumised põhjustavad suuri üleujutusi, sest nii Amazonas kui ka ta lisajõed voolavad väga tasasel madalikul laugete kallaste vahel. Üleujutus võib kesta kuid. Andmed: Pikkus on 6400 km
Tegelikult aga olid Ameerikas välja kujunenud mitmed erinevad tsivilisatsioonid, koos oma eripärase keele, institutsioonide, arhitektuuri ja religiooniga. Esimesed inimesed saabusid Põhj-Ameerikasse maismaasilda pidi Aasiast juba jääajal, mil merepind oli palju madalamal. Ajapikku asustati ka Lõuna-Ameerika. Suurem osa muistseid ameeriklasi jäidki küttidekd, kalapüüdjateks ja korilasteks, kuid kahes piirkonnas tekkisid ka tsivilisatsioonid: Kesk-Ameerikas (Mehhiko) ning Ecuadoris Peruus. 3 Asteegid Viimase põlise ameerika tsivilisatsiooni lõid Mehhikos rohkem kui seitsesada aastat tagasi asteegid. Nad olid rändhõim, kes jõudis México orgu 13. sajandil. 1500. aastaks valitsesid asteegid Mehhikos suurt impeeriumi. Riigi laiendamist oli alustatud 1430. aastatel valitseja Itzcoatli juhtimise all. Montezuma II (1470 1520)
osakaaluga (74-82%) kui näiteks suureviljaliste viigikaktuste marjad. Ärilisel kasvatamisel on aga suureks takistuseks viljade väga lühike säilivusaeg- vaid mõni päev, ja seda isegi nende kloonide puhul, kelle viljad täisküpsuses ei lõhene. Taimede aeglane kasv ja areng on samuti märkimisväärne takistus- istandik hakkab majanduslikult tasuvat saaki andma alles kümne aasta pärast rajamist, ja sedagi vaid siis, kui kasvutingimused on ideaalsed. Peruu sammaskaktus (Cereus peruvianus) Selle liigiga on süstemaatikas pisut segased lood: pole päris selge, kas Cereus peruvianus, C.hildmannianus, C.urugayanus ja C.jamacaru on ikka kõik üks ja sama liik või ei ole, ent viljapuuna kasvatamist see segadus siiski ei takista. 5 Võrreldes tihnikkaktusega on peruu sammaskaktus saagikam ja märksa jõudsama kasvuga ning Iisraelis on selle liigi aretamisega hakatud usinalt tegelema
Asteegid jätkasid ka tolteekide inimohverduste tavasid.. Asteegid - Asusid Mehhiko kiltmaale 12 sajandi lõpus ja rajasid sinna oma pealinna Tenochtitlan. Asteegid uskusid , et kõigi asjade loojaks olid ürgolendid Ometciuatl ja Ometecuhtli (Kahetsusjumal ja jumalanna) Nemad lõid koos jumalad ja inimkonna. Asteegid uskusid ,et jumalad omakorda olid loonud maa. Selles protsessis oli oluliseim Põikese sünd. Kesk - Andid Chavin - 600-300 eKr. Levis Põhja kesk ja Lõuna Peruus kultus mille austamis objektiks oli üleloomulik kaslane.Chavinil oli akks peamist kaslast. Esimene oli jaaguar , kellel oli inimese kuju, teist nimetati kepijumalaks-suur inimkehaga kaslane kellel on nelinurkne pea. Mochica kultuur - 1 aastatuhandel taastasid Põhja- Peruu rannikul Moche jõe ääres asunud indiaanlased cahvaini kaslaskultuse.Arvatavasti oli neil teisigi loomjumalaid ja tätsustati ka kuud. Tiahuanaco
Alates 4700 meetrist katab neid igilumi, vaatamata sellele, et jalamil, otse ekvaatoril, valitseb igavene lumi.Cristobal Coloni mägi on 5800 m kõrge. Andidest läänes on suhteliselt kitsas Vaikse ookeani rannikumadalik. Kolumbia pealinna Bogota ja Eesti pealinna Tallinna vahemaa on 11 845 km. Eesti ja Kolumbia ajavahe on seitse tundi. Põhjas ja läänes on riigil merepiir, aga lõunas ja idas on maismaapiir. Idanaaberriik on Venezuela, kagus on Brasiilia , lõunas on Peruu, edelas Ecuador ja loodes on Panama. Kolumbia kuulub pindala poolest keskmiste riikide hulka, kuna tema pindalaks on 1 138 914 km ². Kolumbia jaguneb looduslikult kaheks erinevaks osaks- Ida- ja Lääne- Kolumbiaks. Orinoco ja Amazonase jõgikonnas asuv Ida- Kolumbia on tiheda jõestikuga madal lavamaa. Lääne- Kolumbiat hõlmab Andide põhjaosa ning sellega külgnevad Kariibi mere ja Vaiksa ookeani soostunud rannikumadalikud. Kolumbia Andid jagunevad kolmeks peaahelikuks: Lääne-
vett. [7,9] Joonis 1. Ranniku lähedase upwelling’u tekkimine (Allikas: Noyo news, Upwelling. http://noyonews.net/?p=133 ) Siin upwelling on väga aeglane protsess. On arvutatud, et California ranniku lähedase veetõusu vertikaalne kiirus on ligi 20 m kuus. Selles spitsiifilises ookeani piirkonnas pinnakihtidesse jõudnud veed tulevad suhteliselt väikest sügavusest, tavaliselt vähem kui 200 m. Kõige ilmekam ranniku upwelling esineb USA, Peruu, Marokko, Lõuna- Aafrika ja Austraalia läänerannikutel (Joonis 2.). Mõned ranniku lähedased süvavee tõusud on tingitud hooajalistest mussoontuultest, näiteks Kagu-Aasiarannikul (Bengali laht). Selle ala tuuled, mis suvel puhuvad edela suunas, muutuvad talvel kirdesuunaliseks. Mussooni püsivus, eriti edelast, ja ranniku orientatsioon põhjustavad upwelling’u üle suure ala piki India, Tai ja Lõuna-Vietnami idaranniku. Suurema 6
Tallinna Kuristiku Gümnaasium NIMI klass Inkad Referaat Juhendaja: NIMI Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 Vana inkade müüt:..........................................................................................................3 Inkad..............................................................................................................................3 Elanikud.............................................................................................................................4 Tavainimesed.................................................................................................................4 Käsitöölised.......................................................................................
Muistsed metallurgid võisid 4 hõbedat toota kas hõbeda ja kulla looduslikust sulamist või plii ja väävli looduslikust ühendist, milles hõbe esineb lisandina. Enamik egüptolooge eelistab esimest hüpoteesi, sest paljudel vaaraode haudadest pärinevatel hõbeesemetel on kollased plekid, mis osutab kulla sisaldusele. Ameerika mandril avastati suured hõbemaardlad Peruus ja Mehhikos. Tihti sisaldas maak pliid. Siis töötatigi välja menetlus puhta hõbeda saamiseks. Esmalt maak peenestati, pesti veega, kuivatati, sulatati algul räbusti ja siis söega. Nii tekkis hõbeda ja plii sulam. Sulami kuumutamisel õhus jääb hõbe praktiliselt muutumatuks, plii aga oksüdeerub ja muutud oksiidiks, mis sulab temperatuuril 896 C. Hõbeda sulamistemperatuur on 960 C. Sulapliioksiid eraldatakse ja alles jääb puhas hõbe.
14. sajandil ühendasid asteegid pea kogu Mehhiko oma võimu alla. 1519-1521 vallutas hispaanlased Hernan Cortesi juhtimiselasteekide riigi Lõuna-Ameerika läänerannikul ja Andide mäestikus arenes umbes ajaarvamiste vahetusel välja teine kultuurikolle, mille kandjateks olid jällegi arvukad eri rahvad. Vanimaid neist tuntakse praegu enamasti nende mälestiste leiukohtade järgi - näiteks Nazca, Chimu, Mochica (Moche) kultuurid. 15. sajandil ühendasid praegugi Peruus ja Boliivias elavad ketsua rahvad, keda ajaloos rohkem tuntakse nende valitsejate tiitli järgi inkade nime all pika riba Ekuadorist Tsiili keskosani ühtseks riigiks. Neile sai osaks samasugune saatus nagu asteekidelegi - traagilise võitluse järel alistasid hispaanlased 1530-1532 eesotsas Francisco Pizarroga inkade riigi. Kultuuriliselt palju kõrgemal tasemel olnud hispaanlased käitusid tõeliste barbaritena, hävitades sõna otseses mõttes kõik, mis neile teele jäi. Paljud
nimetama Brandtaucher'iks (eesti k. süüte-sukelduja). Laeva ehitas August Howaldt ning see töötas pöördratta põhimõttel. See läks küll esimesel katsel Kieli sadama lähistel põhja, kuid selle kolme-liikmelisel meeskonnal õnnestus pääseda. Allveelaev leiti 1887. aastal süvatööde käigus üles ning toodi pinnale 16 aastat hiljem. Hetkel on laev Dresdeni muuseumis eksponaadiks. 1856 ehitati Tsiili valitsuse tellimisel Tsiili ja Peruu Hispaania vastase sõja ajal allveelaev Flach. Laeva ehitas saksa insener Karl Flach. Allveelaev uppus 3. mail 1866 Valparaiso lahes koos 11-liikmelise meeskonnaga. Esimene Ameerika Ühendriikide mereväe allveelaev prantsuse inseneri Brutus de Villeroi disainitud Alligaator oli oma 14,3m pikkuse ja 1,2m diameetriga suurim teada olev Ameerika Kodusõjaaegne allveelaev. See läks kaduma Cape Hatterase tormi ajal 1. aprillil 1863.
1755. aasta 1. novembril kella poole kümne paiku toimus Lissabonis kaks minutit kestev maavärin. Sellele järgnes teine tõuge, peale mida polnud linnas püsti jäänud ainsatki tervet kivimaja. Siis saabus linna esimese tõuke hilinenud tagajärg, merel tekkinud hiidlaine, mis mattis enda alla terve portugali ranniku ja mis tungis kuni ühe kilomeetri sügavusele maismaale. Peale seda järgnes suur tulekahju, mis hävitas kõik, mis linnast alles oli jäänud. Peruu maavärin 1970 Peruu kõrgeim mägi Huascaran asub Andides, Valgete Kordiljeeride nime all tuntud piirkonnas. Huascarani tipp on kaetud paksu jää- ja lumekihiga. 1962. a. Juulis murdus osa jäämütsist lahti, päästes valla jää- ja kivilaviini, mis langes mürinaga alla orgu, kiskus endaga kaasa kaheksa küla ja poole Ranrahirca väikelinnast ning surmas 4000 inimest. Aasta pärast, toimus uus maavärin. Huascarani nõlvast eraldus umbes 50 miljonit kuupmeetrit kivimeid
Seda uhuti seal välja Valge ja Sinise Niiluse liivast vähemalt viis ja pool tuhat aastat tagasi. Umbes poole Lääne maailma kullatoodangust, ligikaudu 700 tonni aastas, annab praegu Lõuna-Aafrika Vabariik. Seal asub ka maailma rikkaim kaevandus Witwatersrand. Teised tähtsamad riigid on Ameerika Ühendriigid (California, Nevada, Colorado, Alaska), Venemaa, Hiina, Kanada, Austraalia, Zimbabwe, Tsiili, Boliivia, Brasiilia, Filipiinid, Ghana, Paapua Uus-Guinea ja Peruu. Kulda on kaevandatud ka meie põhjanaabrid soomlased (1980. a. 1,3 tonni). 1935. a. leiti Saariselkält 392,9-grammine ehe tükk ja mõni aasta tagasi Ivalojoe lisajõekesest 145-grammine kullapala. Kulla tootmine on aastati väga erinev ja sõltub suuresti tehnika täiustumisest, nõudmise ja pakkumise vahekorrast ning õnnelikest leidudest. Näiteks toodeti LAV-s kulda 1970. a. 1000 tonni, aga 1982. a. kõigest 656 tonni. Kulla keskmiseks aastatoodanguks loetakse 1500-1800 tonni,
Kasvatusteaduste Instituut Algõpetuse osakond REFERAAT IDAMAADE KÕRGKULTUURID Koostaja:Kersti Sepp Rühm: EKL-5kõ Õppejõud:Amino Põldaru Tallinn 2010 SISUKORD 1. Kõrgkultuuride tekkimine Vana-Idamaades lk.3 2. Vanimate kõrgkultuuride iseloomulikud tunnused lk.4 3. Kreeta lk.7 4. Mükeene Inkade-eelsed Peruu kõrgkultuurid ja nende mõju inkadele lk.10 5. Egiptuse kultuur lk.11 6. Mesopotaamia kultuur lk.14 7. Kasutatud kirjandus lk.16 2 Kõrgkultuuride tekkimine Vana-Idamaades Põlluharimine sai alguse VIII-VII aastatuhandel e.Kr. Alul oli põllutöö raske ja vaevarikas. Kivist või luust kõplaga sai harida ainult väikesi põllulappe. Alles siis kui
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
