Pertinentsiprintsiip kui ajaloolise arhiivikorralduse põhimõte (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

16

doc

Arhiivinduse kordamisküsimused ja vastused

Arhiivindus kitsamalt on: * arhiivi organisatsioon ja juhtimine * kogumine e komplekteerimine * hindamine e ekspertiis * korrastamine, kirjeldamine * koolitus * säilitamine * kasutamine jne. arhiiviasutuse põhifunktsioonid: · Säilitamine · Konserveerimine · Restaureerimine · ennistamine · Rekonstrueerimine · Taastamine (rehabilitation, revival) · Kaitsmine · Uuendamine (renewal) · Päästmine · Remontimine Arhiivikorralduse kujunemislugu: pertinentsiprintsiip, Rammingeni süsteem, Baldassare Bonifacio, territoriaalsene pertinentsiprintsiip, Georg Aebbtlin, Karl Bernhard Friedrich Zinkernagel. Arhiivi korralduse osas sai valitsevaks ja üldtunnustatuks pertinentsiprintsiip ­ iga arhivaal on unikaalne teavik, mille korrastamise ja kirjeldamise aluseks on selles leiduva teabe iseloom. Ühe kuulsama arhiivindusliku mõtte arendaja Jakob von Rammingeni (16.saj), kes vaatles arhiivi riigiaparaadi iseseisva osana, järgi koosnes riigiaparaat 3 osast:

Ajalugu

15

docx

Arhiivinduse alused

3. Kirjelda arhiivinduse korraldust Eestis PILET 2 1. Põhimõisted: arhiiv 1) arhivaalide kogumise, säilitamise, korrastamise ja kasutamisega tegelev arhiiviasutus; 2) asutuse või isiku tegevuse käigus loodud või saadud arhivaalide terviklik kogum (arhiiviseadus) 2. Arhiivi korrastamine (eesmärk; üldised printsiibid; dokumentide ettevalmistamine pikaajaliseks säilitamiseks)  provenientsiprintsiip / päritoluprintsiip arhiivinduslik põhimõte, mille kohaselt ühe arhiivimoodustaja tegevuse käigus loodud või saadud arhivaalid kuuluvad kokku ja neid ei või segada teist päritolu arhivaalidega. Arhivaalide füüsilise korrastamise nõuded sõltuvad nende säilitustähtajast. Arhiiviväärtusega arhivaalid tuleb enne hoidlasse ümberpaigutamist säilitamiseks ette valmistada. See seisneb dokumentide nõuetekohases füüsilises

Arhiivindus

159

doc

Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat

isikukohastamatus. Kuna kohalik pärand sõltub ka kohalikest vahenditest, ei saa see olla kõigile ühtviisi ja igal moel kättesaadav. Eheda kohaliku kultuuripärandiga saab tutvuda siiski vaid pärandi asukohas, mistõttu kultuuriveeb on üks võimalik vahend, mille kaudu pakkuda digiteeritud kultuuripärandit laiemale avalikkusele. See eeldab kohalike ja piirkondlike digiteerimiskavade koostamist, järgides selletaolisi ettevõtmisi toetavat Euroopa kultuuripoliitikat, mille olulisim põhimõte on edendada ja täiustada mitmekesisuses peituvat ühtsust. Kultuuriüksuste rahastatavate digitaalvõrkude ja portaalidega püütakse edendada piirkondlikke tooteid ja teenuseid, mis on maailmaturul jätkuvalt läbilöögivõimelised, ületades seeläbi nn digitaalsest lõhest tulenevaid raskusi. Kultuur on eneseteadvuse allikas, see eristab ühte ühiskonda teisest ja sellisena mõjutab teatud kindla maa-ala

Kultuurilugu

51

odt

Infoteaduse lõpueksami küsimused ja vastused

Varane uurimistöö selles vallas tehti ajaloost või ideede ajaloost lähtuvalt. Seda tugevdas tõsiasi, et akadeemilist raamatukoguhoidjat nähti eelkõige kui teadlast, kes pidi totaalselt orienteeruma kõigis teadusvaldkondades. Ka filosoodfia, mis aitas kaasa teadmiste organiseerimisele ja klasifikatsioonisüsteemide loomisele, on olnud seotud raamatukogu ­ ja infoteadusega. Peale II MS on raamatukogutöö muutunud keerukamaks ja üha enam IKTst sõltuvaks ja see on eelpoolnimetatud ajaloolise trendi kõrvale tõrjunud. Ka uurijate arv on kahanenud märkimisväärselt. Pertti Vakkari väidab, et raamatukogu- ja infoteadusealase analüüsitud kirjanduse põhjal ei nähta infoteadust siiski humanitaarteaduste valdkonda kuuluvana. Sotsiaalteadused Infoteadus on seotud sotsiaalteadustega, kuna ta on keskendunud uuringutele inimestevahelise kommunikatiooni kontekstis. Kuigi paljud uuringud viitavad infoteadusele kui

Infoteadus

105

doc

Õigussüsteemide võrdlev ajalugu

oma, võib ta anda selle tagasi 30-kordses väärtuses aga kui see kuulub muskeenumile, võib ta hüvitada 10-kordses väärtuses, kui aga vargal ei ole midagi tagasi anda, tuleb ta tappa (28:17). Samuti on selles fikseeritud karistused meditsiinilise hooletuse eest, kusjuures mõned neist olid nii karmid, et peletasid paljud arstierialast eemale. Veretasust tekkis talioon e. veritasu, mis nõudis, et karistus peab täpselt tegu peegeldama. Valitses põhimõte "silm silma, hammas hamba vastu", ehk süüdlasele tekitati samasugust kahju, nagu tema teinud oli. Kui keegi näiteks murdis teise inimese käeluu, siis murti ka temal käeluu.  7.3.1. Karistuse liigid Varguse puhul olid raskendavatel asjaoludel karistuseks surmanuhtlus. Surmanuhtlus, Vigastavad karistused, häbistavad karistused, rahatrahv, ametist kõrvaldamine. Võlgade puhul teotöö, või tasumine saagist. 7.3.2

Õigussüsteemide ajalugu

78

docx

Euroopa Liidu eksamikonspekt

1. Positiivne integratsioon 2. Negatiivne integratsioon 3. Piiritlev integratsioon Avatud koordinatsioonimeetod (open method of coordination). Poliitikate ülevõtmine (üles-, ja allalaadimine, horisontaalne ülevõtmine). Mõju nii läbi poliitika sisu, institutsionaalse korralduse kui ka osapoolte rolli. 13. EL&EV: pingest põhiseaduse, rahvusvahelise õiguse ja supranatsionaalse õiguse vahel ESM näitelKursuse materjal Pingete lahendamise kontekstis kipub reeglina kehtima põhimõte, et mida detailsemalt on õigused ja kohustused kehtestatud põhiseaduse tasandil, seda enam tuleks teda muuta ja seda paindlikum peaks olema tema muutmise mehhanism ning vastupidi. . Ei ole mingi saladus, et Eesti põhiseaduse loojad üritasid ka ennetada tulevikukonflikte kaasates muuhulgas suurel hulgal rahvusvahelist ekspertiisi (nt on meie põhiõiguste kataloog hämmastavalt sarnane EIÕK-le, teadlikult) ning põhiseaduse sisu on üsna kaasaegne ja piisavalt

Ühiskond

72

docx

Euroopa ideede ajalugu

Ideed on propagandasfäär, valitsevate klasside vahend alamklasside vaodhoidmiseks. Ideede ajalugu kui propaganda ajalugu? Poolt ­ ideid kasutati ka propaganda eesmärgil. Vastu ­ tegemist polnud meelega valetamisega. · II Iraagi sõda 2003­2011: väide ­ võitlus naftaressursside pärast. Alati on põhjuseks riikide huvid. Reduktsionism ­ on mingi kausaalne seos, mis toimib sõltumata sellest, mida inimesed ise mõtlevad. On olemas strukturaalne põhimõte, mis paneb riigid teatavalt käituma. Teised väitsid, et sellest ei piisa. On olemas lisafaktorid: Bushi arusaam õiglasest ühiskonnakorrast, uskus,et USA ühiskond on õiglasem kui Iraagi oma, demokraatia on parem ja seda on võimalik ,,eksportida", seda on võimalik maailmas juurutada, türannid tuleb kukutada, siis tekib stabiilne demokraatia. Bushi arusaam riigi julgeoleku kaitsmisest: kui Iraak arendab tuumarelva, siis USA-l on

Euroopa ideede ajalugu

54

doc

Meditsiiniajaloo konspekt

XI. 5. LOENG: Mikrobioloogia, bakterioloogiline haiguskäsitlus Empiiriliselt mõisteti juba ammu, et haigused võivad levida mingite nähtamatute tegurite kujul. Räägiti fenomenist seminaria contaginosa, inimeselt inimesele levivast nakkusest. Nt Girolamo Fracastro (1478-1553) eitas nakkuspuhanguid kui humoraaltasakaalu kadu. Paljude haiguste puhul kõneldi miasmidest nende tekitajatena. Nt malaaria oleks üks säärastest, mida arvati tekitavat sooaurude poolt. Miasmid võisid olla lokaalsed (imbuda atmosfääri laipadest, prügist, maavärina tekitatud pragudest jne), kuid levida ka nt tuulega. Nakkushaiguste käsitlemisel esiens ka suund, mida praegu võiks nimetada pärilikkust esile toovaks ­ nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud, ehk kaleepra. Nakkushaiguste võitmise ajalugu võib alustada rõugetest (tapsid Ameerikas rohkem inimesi, kui kolonisaatorid, samuti Polüneesias). Haigus kirjeldati ilmselt esmakordselt Rhazes'i poolt ca 9. sajandil. Tähelepanek, et need,

Meditsiini ajalugu

Kommentaarid (0)