54. Iseloomustage laia juhtimisulatusega organisatsioonile iseloomulikku palgasüsteemi. 55.Kuidas organisatsiooni elutsükkel mõjutab palgasüsteemi kujundamist? Lisaks mõjutab palgasüsteemi kujundamist ettevõtte elutsükkel. Kasvavale organisatsioonile on iseloomulik palgakokkulepete paljusus, mis hiljem viiakse üle ühtsele palgasüsteemile. Küpses organisatsioonis kasutatakse enam astmepalgasüsteemi, mis põhineb töö hindamisel, tulemustel ja personali kompetentsusel. Taandarenevas organisatsioonis toimub palkade diferentseerimine tööperekondadest või indiviididest lähtuvalt. 56. Kirjeldage palgasüsteemi väljaarendamise protsessi. Palgasüsteemi väljaarendamise protsess hõlmab erinevaid tegevusi, mis ideaalis peaks olema aluseks õiglase ja põhjendatud tasusüsteemi loomiseks. 57. Selgitage tasu mõju töömotivatsiooni kujundamisele. 58.Mis mõjutab töötaja rahulolu töötasuga?
KORDAMISKÜSIMUSED AINES TÖÖ- JA PALGAKORRALDUS 1. Millised on töökorralduse elemendid? Kuidas töökorralduselemendid sisalduvad ametikoha töös, too sellekohaseid näiteid? Struktuuriüksused (Hooldusravi osakond) Ametikohad (Meditsiiniõde) Ülesanded (Patsientide terviseseisundi jälgimine ööpäevaringselt) Tegevused (Patsiendi vererõhu mõõtmine) Tööoperatsioonid (Manseti paigutamine patsiendi käevarrele) 2. Millised kaasaja töökorraldussüsteemid? Käsitsitöö (tööriistad või vahendid; töötaja) Inimene-masin (masin või seade; töötaja) Automatiseeritud (automaatne masin või seade; töötaja ajutine kohalolek) 3. Mis on organisatsiooni põhiprotsess? Põhiprotsess on tegevuste ahel, millele organisatsioon seab oma fookuse. Kõikide tegevuste keskne osa, milles luuakse lisaväärtus. 4. Mis on organisatsiooni tugiprotsess? Tugiprotsessid tegevuste valdkonnad, mis toetavad põhiprotsess
Praktiline personalijuhtimine ja töösuhted TMO0060 Eksamitemaatika 1. Personalijuhtimise eesmärgid ja funktsioonid EESMÄRGID: Efektiivselt töötava personali ligimeelitamine Personali planeerimine Töö analüüs Personali värbamine Personali valik Personali efektiivsuse suurendamine Personali koolitus Personali arendamine Personali hindamine Efektiivse tööjõu säilitamine Töötajate tasustamine Organisatsioonikultuur Töötajatevahelised suhted Eesmärgid on omavahel tihedasti seotud ja üksteisest sõltuvad. FUNKTSIOONID: Töö analüüs Personali planeerimine Personali värbamine Personali valik Personali hindamine Personali hüvitamine Personali arendamine Tööandjate ja töövõtjate vahelised suhted 2
Inimressursi juhtimine EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED: K 16 Jaanuar 9.30 10.30 1. Personalijuhtimise olemus ja kujunemine Personalijuhtimine kui tegevus, mis on seotud inimeste kui ühe olulisema ressursi juhtimisega pärineb ammustest aegadest. Tegevust hakati aga teadvustama üsna hiljuti, 19. sajandil. Erilise tähelepanu sai personali juhtimine ajal, mil tehnoloogilse revolutsiooni käigus uuendati kogu masinapark, mis aga vajas hulgaliselt personali masinapargi hooldamiseks. XX saj. algus personalijuhtimine seisnes teatud soodustuste, teenuste osutamises töötajatele, näiteks lõunasöök tehase kulul; Mary Parker Folletti ja Elton Mayo 20-30-ndad ilmnes personali administreerimine, värbamise ja baasõppe dokumentatsiooni haldamine niinimetatud kaadriküsimustega tegelesid "valgekrae ohvitserid"; 40-50-ndad kujunes välja personalijuhtimine kui iseseisev valdkond, algas sõjajärgne hoogne
töötajad. See väljendub selles, kuidas klientidega suheldakse, kuidas riietutakse ja millise mulje kontori väljanägemine jätab. Süvakultuur on vaadeldava kultuuri aluseks. Süvakultuuri moodustavad põhilised väärtused, mis on sageli sõnastatud missioonis ja strateegias. Väärtusteks võib olla näiteks kõrge töökvaliteet, uuendusmeelsus, sotsiaalne vastutus, eetiline käitumine, töötajate kaasamine planeerimisse. 6. Personali planeerimine- mis see on ja milleks? Personali planeerimine on protsess, mille käigus määratakse organisatsioonis kindlaks töötajate vajadus nende kvalifikatsiooni ja struktuuri lõikes ning koostatakse vastavad plaanid. Milleks? -arvestada plaanide tegemisel tööjõu pakkumisega tööjõuturul; -vähendada värbamise, koolitamise ja koondamisega seotud kulusid -leida optimaalne kasutus personali oskustele ja võimetele 7. Personali planeerimise käik
edutada ● On võimeline personalijuhtimise valdkondades teistele juhtidele treeninguid läbi viima 6) Personalitöö eelarve koostaja ja kulude kontrollija 7) Ilmutab ise initsiatiivi, ei vaja juhtkonnapoolset tähelepanujuhtimist 8) Suudab personalitöös tehtud kulutuste planeerimise ja kontrollimise osas konsulteerida ka teisi juhte 9) Suudab mõõta ja hinnata kulutuste efektiivsust 3. Personali poliitika ja strateegia Strateegia: Personalistrateegia on ettevõtte strateegia üks osa, mille eesmärgiks on inimressursi kujundamine, motiveerimine ja arendamine selliselt, et ta maksimaalselt toetaks ärikontseptsiooni realiseerimist Personalijuhtimise strateegiline eesmärk on kirjeldus sellest, missugune peab olema ettevõtte personal teatud ajahetkeks. Strateegilistes eesmärkides peab fikseerima: ● Personali hulga ● Kvalifikatsiooni ● Vajalikud oskused
ühiskonna, tööturu, töö efektiivsuse ja konkurentsiga seotud aspektid; - hõlmab endas ressursi avastamist, aktualiseerimist, efektiivset kasutamist ja arendamist. Personalijuhtimine (Personnel Management) - on süsteemne ja sihikindel protsess organisatsioonis, mis hõlmab kõiki inimtegevusega seotud aspekte nii tööl kui kui ka osaliselt väljaspool tööd; - on spetsiifiline juhtimisfunktsioon, mis tagab organisatsioonis kompetentse personali olemasolu ja arengu ning seda toetava sidusvõrgustiku loomise kaudu organisatsiooni eesmärkide saavutamise. Personalijuht on isik organisatsioonis, kes tegeleb personalitöö juhtimisega. Personalijuht võib olla ametinimetus või olla mitteformaalse liidri nimetus sõltuvalt sellest, kus ta asetseb organisatsiooni formaalses struktuuris ja milline positsioon on tal suhetes teiste juhtidega ning töötajatega. Positsioonid on aja jooksul muutunud.
suurendada produktiivsust. Mayo eksperimentidest järeldus, et: ● oluline on läbisaamine ülemuste ja kolleegidega, töötajatesse suhtumine (eksperiment valgustusega); ● oluline oli inimestesse suhtumine (ekperiment konveieritöölistega); ● vabas vormis vestlused on efetiivsemad (eksperiment intervjuudega). 1940-1950: Personalijuhtimise kui iseseisva valdkonna kujunemine (juhtimisstiilide uurimused). Personali testimine ja inseneripsühholoogia suurte sõdade ajal: Army A & Army B (töötajate värbamise ja valiku programmid). 1960-1970: Diskrimineerimine problemaatika. Inimõigused, vähemuste diskrimineerimine (1964). Süstemaatiline personalijuhtimine. Konkurentsi suurenemine, töötajate ootused ja enesehinnang (motivatsioon ja rahulolu). Läbirääkimised AÜ-ga (← ametiühingutega).
Kõik kommentaarid