Perioodilisussüsteem (0)

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Aatomi ehitus ja elemendi keemilised omadused

See on 1.KT materjal Aatomi ehitus ja elemendi keemilised omadused. Perioodilisussüsteem. Keemia õpik kutsekoolile lk. 32, 34 Üldine keemia lk. 29...39 Aatom on üleväike aineosake O Molekul koosneb mitmest aatomist O2 Aatomi laeng on tervikuna null ehk neutraalne, sest prootonite ja elektronide arv aatomis on võrdne. Aatomi koostis Aatom = aatomituum + elektronkate Aatomituum on + laenguga ( tuumale annavad laengu + laenguga prootonid ) Tuum koosneb: prootonitest ja laenguta neutronitest. ( massid võrdsed )

Keemia

8

doc

Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem

Tartu Ülikool Haridusteaduskond (loodusteadus) Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem Referaat Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................ 2 Aatomiehitus ................................................................................. 3 Perioodilisussüsteem................................................................................. 5 Kokkuvõte ...................................................

Keemia

16

doc

Keemia - aatomi ehitus

Keemia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. klass 2010/2011  Aatomi ehitus * Aatom ­ aine osake, millest koosnevad molekulid. -) Aatom ise on neutraalne, ilma laenguta osake. * Aatom läheb kaheks ­ aatomituum ja elektronkatel. -) Aatomituum jahuneb tuumaosakesteks ehk nukleonideks ja need omakorda prootoniteks (+ laeng) ja neuroniteks (0 laeng). -) Elektronkate jaguneb elektronkihiks, mis omakorda jaguneb elektronideks (- laeng) * tuumalaeng Z = prootonite arv. -) Prootonite arv = elektronide arv * 1. Kihil kuni 2e; 2. Kihil kuni 8e; 3. Kihil kuni 18e. * Massiarv A = prootonite arv + neuronite arv. Osake Laeng Mass (aatommassiühikutes) (elementaarlaengutes) Prooton (p) +1 1 Neuron (n) 0 1 Elektron (e) -1 0,000

Keemia

48

pptx

Aatom

Aatomi ehitus AATOM (neutraalne) Aine väikseim osake, mis koosneb tuumast ja elektronkattest. TUUM (laeng ELEKTRONKATE (laeng positiivne) negatiivne) Koosneb Koosneb tuumaosakestest elektronkihtidele ehk PROOTnukleonidest. jaotunud elektronidest. ELEKTRONK ON NEUTR IHT ON laeng laeng 0 Tiirlevad +1 elektronid. mass 1 ELEKTRON mass 1 laeng -1 mass 0,0005 Planetaarne aatomimudel  Planetaarne aatomimudel - TUUM + + NEUTRON PROOTON ELEKTRONKATE - ELEKTRONKIHT ELEKTRON  Elektronide arv elektronkihtidel

Füüsika

9

doc

Üldine keemia

Üldine keemia 1. Aine ehitus Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma koostisse kuuluvad prootonid ja neutronid. Aatomi elektronkate jaguneb elektronkihtideks, need omakorda alakihtideks. 1. elektronkihis on üks alakiht, igas järgmises kihis on üks alakiht rohkem. Igas alakihis on kindel arv orbitaale. Orbitaal ­ ruumiosa, kus elektroni leidumise tõenäosus on väga suur. salakihis on 1 orbitaal, palakihis on 3 orbitaali, dalakihis on 5 orbitaali jne. Üks orbitaal mahutab kuni kaks elektroni ehk ühe elektronipaari. 2. Aatomi ehituse seos perioodilisustabeliga Aatomiraadius suureneb rühmas ülevalt alla, sest kasvab elektronkihtide arv. Aatomiraadius väheneb Arühmades perioodis vasakult paremale, sest suureneb tuumalaeng ja seega tuuma mõju elektronegatiivsuse ja mittemetallilisuse kasv elektronkattele. Keemilistes reaktsioonides o

Keemia

7

doc

Keemia materjali lühikonspekt

1 KEEMIA 1.Keemia uurib aineid nende rohkuses ja mitmekesisuses ning ainetega toimuvaid muundumisi. 2.Puhtad ained koosnevad ainult ühet ainest, sisaldades seejuures vähesel määral teisi aineid lisanditena. Nt destilleeritud vesi, suhkur. Segud saadakse mitme erineva aine mehaanilisel segamisel. Segud koosnevad erinevatest aineosakestest. 3.Füüsikalised omadused on omadused, mis ei mõjuta aine täitumist keemilises reaktsioonis. Füüsikalisi omadusi saab jagada kaheks: 1)kvalitatiivsed, need on õhk, värvus, olek. 2)kvantitatiivsed. Neid omadusi saab mõõta ja matemaatiliselt väljendada (sulamise ja keemistemperatuur, mass, tihedus, soojus- ja elektrijuhtivus jne). Keemilisi omadusi väljendab keemiline reaktsioon. See tähendab, kas aine reageerib mingi teise ainega või mitte ja milliseks uueks aineks ta muutub. Keemilistes reaktsioonides tekivad ühted

Keemia

19

docx

Üldkeemia kordamisküsimuste vastused

· Elektronkatte peakvantarv (n) maarab ara elektronkihi, millel elektron asub. Tapse orbitaali maaramiseks tuleb arvestada veel asimuudi kvantarvu (l), magnetilise kvantarvu (ml) ja elektroni spinniga. 2. Mis on keemiliste elementide perioodilussüsteem? Too välja ka peamised seaduspärasused selles (kuidas muutuvad elektronegatiivsus, aatomite raadiused, tuumalaeng, ionisatsioonienergia, elektronkonfiguratsioon). Keemiliste elementide perioodilisussüsteem on susteem, mille moodustavad kindla seaduspara jargi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud ruhmadesse ja perioodidesse. · Tanapaeval kasutatava perioodilisussusteemi loojaks peetakse vene keemikut Dmitri Mendelejevit · Elemendid jarjestatakse vastavalt aatomnumbrile, mis valjendab aatomituuma elektrilaengut ehk prootonite arvu tuumas. seadusparasusi · Perioodis paremale liikudes suureneb valiskihil olevate elektronide arv, ruhmas ulalt alla

Üldkeemia

29

rtf

Konspekt

Indikaator ­ aine, mis muudab oma värvust happe või aluse toimel. Indikaator Happelises lahuses Neutraalses lahuses Aluselises lahuses Lakmus Punane Lilla Sinine Metüüloranz Punane Oranz Oranz Fenoolftaleiin Värvusetu Värvusetu vaarikpunane Õhu koostis mahuprotsentides: 21% O2, 78% N2, 0,03% CO2, 0,94% väärisgaasid (Ar jt) 9 Sisukord. 1 Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem. * 1.1 Aatomi ehitus. * 1.2 Aatomi ehituse seosed perioodilisussüsteemiga: * 1.3 Omaduste muutumine perioodilisussüsteemis. * 1.4 Ülesandeid. * 2 Aine ehitus ja keemiline side. * 2.1 Aineosakesed. * 2.2 Ainete liigitamine. * 2.3 Osakestevahelised sidemed ja aine omadused. * 2.4 Keemilise sideme alaliigid. * 2.4.1 Kovalentne side. * 2.4.2 Iooniline side. * 2.4.3 Metalliline side. *  2.4.4 Sideme tüübi määramine. * 2.5 Ülesandeid. *

Keemia

Kommentaarid (0)