Perevägivald (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Perevägivald

Perevägivald Perevägivald hõlmab igasugust vägivalda - verbaalset, füüsilist, emotsionaalset, seksuaalset, aktiivset või passiivset hülgamist, mida peresiseselt kasutab inimene või kasutavad inimesed, olenemate sellest, kas nad on abielus, sugulussidemetes, elavad koos või lahus või on lahutatud. Tänapäevased rahvusvahelised uuringud on näidanud, et perevägivald on globaalne probleem. Seda esineb kõikides vanuse- ja rahvusgruppides, kõikidel sotsioökonoomilistel tasemetel ning perekondades, kes kuuluvad erinevatesse religioossetesse organisatsioonidesse või kes ei kuulu sinna. Perevägivalla esinemissagedus on sarnane nii linnades, eeslinnades kui maakohtades. Perevägivald avaldub mitmel viisil. Näiteks võib see olla abikaasa füüsiline ründamine. Vägivallaks loetakse ka emotsionaalne rünnak, näitels verbaalsed ähvardused,

Perekonnaõpetus

13

doc

Koduvägivald

Materjal on võetud enamjaolt internetist, erinevatest foorumistest ja artiklitest. Kindlasti tuleks siin lugejaile tuua koduvägivalla mõiste , et teada , mida see üldiselt tähendab: Koduvägivald on jätkuv füüsilise, psühholoogilise ja/või seksuaalse sisuga ebameeldiv kogemus kodus, millega kaasneb suurenev isoleeritus välismaailmast ja piiratud personaalne vabadus ning ressursside kättesaadavus. Koduvägivald on üks perevägivalla osa. Perevägivald toimub tavaliselt pereliikmete vahel või siis pereliikme ja lähisugulase vahel. Perevägivalla puhul kasutab füüsiliselt ja vaimselt tugevam isik teist füüsiliselt ja vaimselt nõrgemat isikut vääralt ära. Perevägivald hõlmab endas lähtuvalt väärkohtlemisobjektist mitmeid tüüpe ning iga tüübi sees võib esineda omakorda erinevusi. Perevägivalla tüübid on: · emotsionaalne; · füüsiline; · vaimne; · seksuaalne.

Perekonnaõpetus

19

sxw

Lähisuhte vägivald

Järvamaa kutsehariduskeskus Puit-ja kiviehitiste restauraator Ando Tabur Lähisuhte vägivald Referaat Paide 2010  Sisukord · Sissejuhatus · Mis on lähisuhtest · Emotsionaalne vägivald · Kes võib sattuda perevägivalla ohvriks · Kes on perevägivalla ohver · Keegi ei ole ära teeninud vägivaldset kohtlemist · Mida saab teha perevägivalla ohver · Mida saavad teha naabrid ja lähedased · Milline on perevägivalla mõju lastele · Kas naine soovib ,et tema suhtes rakendatakse vägivalda · Miks naine ei lahku vägivallatseva partneri juurest · Miks on vaja aidata vägivallatsejat · Perevägivald ja alkohool

Ühiskonnaõpetus

52

odt

Perevägivallast

Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..............................................................................................................

Kirjandus

33

rtf

Uurimustöö Laps-Vägivallaohver

oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata. Antud töö annab ülevaate laste väärkohtlemise liikidest ning nende esinemisest perekonnas ja koolides. Samuti räägin nii vaimse- kui ka füüsilise vägivalla tagajärgedest. Oma töös pakun võimalusi, mis parandaksid kodust atmosfääri või koolide olukorda ning mida peab tegema inimene vägivalla ohvriga tegelemisel- millist abi ja kuidas tuleks osutada. Materjali antud teema kohta on suhteliselt palju, kuid kahjuks juba tänase

Ühiskond

11

pdf

Seksuaal vägivald

Väga sageli kasutatakse vägistamise puhul füüsilist vägivalda. Vägivalda võib teostada nii keemiliselt, bioloogiliselt kui mehaaniliselt. Vägistamise puhul kasutatakse sagedamini mehaanilist vägivalda. Kergemad vormid, mis ei jäta kehale jälgi: · Kasutatakse füüsilist jõudu - Kinni sidumine - Kätega kinni hoidmine - Tema vastupanu füüsiline neutraliseerimine ilma peksmiseta · Mitmesuguseid vahendeid, s.h. relva Intensiivsem vägivald, millest tavaliselt jäävad kehale jäljed: · Peksmine · Uimaseks löömine · Kägistamine Ohvri vastupanu saab kõrvaldada ka talle alkoholi või narkootikume manustades. Umbes 1/6 vägistamisi pannakse toime psüühilise vägivalla kasutamisega. Psüühiline vägivald on ähvardus kannatanu hirmutamiseks. Ähvardatakse toime panna kohe või tulevikus selliseid tegusid, mis võivad kannatanule kahju tuua või ahistada tema õigusi.

Seksoloogia

46

docx

MARTTI PALOHEIMO „LAPSEPÕLVE MÕJUD“

enesetappu vähemalt mitte noorena. Enesetapp on üldiselt väga intiimne asi ning 8 sellest ei soovita rääkida. Inimesed kes otsustavad sooritada enesetapu on määravaks faktoriks tunded mis on seotud häbitunde ja madala enesehinnanguga. Seepärast on väga oluline inimesi hoolikalt kuulata. Kodukahjustusfilosoofia vaatenurgast võib aga enesetapp olla täiesti arusaadav. Seda eelkõige kuna lapsele on saks saanud vanemate poolne tõrjutus või vägivald samuti armastuse puudumine ning tunne, et ollakse üleliigne ehk vajamatu. On selge, et oma lapsesse kiindumine ei ole alti kerge, sest lapse lakkamatu nutt võib põhjustada paanikahoo, mis viib lapsevanema tegema tahtmatuid ja läbimõtlematuid asju. Lisaks sellele võib vanemat peale lapse ilmale tulekut tabada depressioon, kus ta ei ole oma lapsest huvitatud ja hiljem võib lapsega kontakti saavutada sootuks raske olla. Enesetapu põhjusteks võivad olla veel

Psühholoogia alused

190

pdf

Kriminaalse käitumise vallandaja: keskkond või geneetika

Kriminaalne käitumine on kuriteo toimepanek. Kuritegu on tegu või käitumine, mis on kriminaalseadusega keelatud ja karistatav. Mõiste hõlmab erinevaid määratlusi:  kuritegevus kitsamas mõttes, st kuriteod, mis on määratletud riikide krimiaalkoodeksis (nt tapmine, vägistamine, teatud salakaubandus);  vähemtõsised kuriteod, mis esinevad tegelikult sagedamini (nt vargus, varastatud asjade omamine, vägivallateod, pettus, kelmus);  vägivald eri konstekstides (kool, spordiväljakud, maanteed, koduvägivald jne);  antisotsiaalne käitumine , mis olemata tingimata kriminaalkuritegu, võib tänu kuhjuvatele mõjudele tekitada pinget ja ebaturvalisuse õhkkonna. (Hilborn, 2008, lk 16-17;241) 1.2 Kriminaal Kriminaal on isik, kes rikub seadust. Kriminaal ehk kurjategija tahab või suudab, otsib või korraldab kuritegeliku olukorra või siseneb sellesse. (Hilborn, 2008, lk 30) 1.3 Kriminaalne isiksus

Käitumine ja etikett

Kommentaarid (0)