100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 14 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-12-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
166 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
vastu Tartu Ülikool Õigusteaduskond Tallinnas PEREKONNAÕIGUSE SEMINARIKAASUSED PÕ, Kevadsemester 2020 Tiina Mikk SEMINAR II Teemad: Esitamise aeg: ● Hooldusõiguse kuuluvus ● Hooldusõiguse teostamine ja muudatused 4.03.2020 Kell 16.00 ● Suhtlusõigus 3. Kaasus “Koolivalik” Heli ja Raju ei ole abielus. Neil on kuueaastane tütar Kaja. Kaja sünni registreerimisel esitas Heli lapse sünnitõendi ja Raju isaduse omaksvõtu avalduse ja Heli vastava nõusoleku. Vanemad ei avaldanud, et lapse hooldusõigus kuulub ainult ühele vanematest. Heli ja Raju ei ela enam koos; Kaja
Ohvriabi seadus § 6 lg 2 p 3 (ohvriabi vabatahtlik) Krediidiasutuste seadus § 84 lg 2 (Krediidiasutusega seotud isikud) Avaliku teenistuse seadus § 15 lg 4 (isikud keda ei võeta teenistusse) Prokuratuuriseadus § 15 lg 2 p 4 (prokurörile esitatavad nõuded) Pankrotiseadus § 117 (füüsilisest isikust võlgniku lähikondlased) Riigihangete seadus § 120 (lg 1 ja 2) (taandamine) Perekonnaõigus Objektiivne perekonnaõigus perekondlikke suhteid reguleeriv õigusnormide kogum Subjektiivne perekonnaõigus kõik õigused, mis tulenevad perekonnaõiguslikust õigussuhtest Reguleerimisala omavahel perekondlikult seotud eraõiguse subjektide vara- ja isikuõiguslikud suhted. Sugulus/põlvnemine Abielu/Kooselu Eestkoste
4. Sotsiaalselt reguleerimata eluvaldkonnad · Lisaks kõlblusele, tavale ja õigusele eksisteerib ühiksonnas ka eluvaldkondi, mis ei ole reguleeritud. Sellesse valdkonda kuuluvad eelkõige tuneded ja ideed, kuigi need võivad olla oluliselt mõjutatud nii kõlblusest, tavast kui ka kõigusest. Sellise reguleerimata valdkonna olemasolu ühiskonnas on paratamatu. · Karl Popper selgitas seda järgmiselt: "termin "ühiskond" hõlmab mõistagi kõiki sotsiaalseid suhteid, kaasa arvatud isiklikult suhted; sinna kuulub nii lapse suhe emaga kui ka lapsekaitseinspektori suhe mõlemaga. Paljudel põhjustel on üsna võimatu kontrollida kõiki võio "peaaegu" kõiki neid suhteid muidu, kui luues iga sotsiaalse suhte kontrolli jaoks hulga uusi sotsiaalseid suhteid, mida omakord tuleb kontrollida. Ühesõnaga see on loogiliselt võimatu." 5. Abielu sõlmimise õiguslikud tagajärjed · Abikaasade isiklikud õigused ja kohustused o Abieluline ko
ÕIGUSÕPETUS Sissejuhatus õigusesse ÕIGUSE EELASTMED: Normatiivse reguleerimise alustalad on tavad, moraal, religioon, korporatiiv, õigus. Moraal ja tava on enne õigust · Tava kõige vanem käitumise korrastaja, mis on kujunenud pika ajaperioodi jooksul läbi paljukordsete inimkäitumiste aktide ja on saanud harjumuseks. Tavad kujundasid väga kindla kvaliteediga korra inimeste käitumises. Praegugi kujundavad tavad mõnel alal kindlama korra kui õigus. · Moraal - tekib juurde korrareegleid. Tavale järgnev korrareeglistik on moraalinormid. Moraali põhjal hinnatakse mõned korrareeglid ümber ja käitutakse vastavalt moraalile. Tekib erinevaid võimalusi käitumiseks igas inimühiskonnas on mitu moraali käitumissituatsioone hinnatakse erinevalt juba oi-oi kui kaua. · Religioon väga vana teatud korrareeglite kogum. On ka institutsioonid (kirik, usuühingud jne), mis tuge
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND VÕRDLEVA ÕIGUSTEADUSE ÕPPETOOL UURIMISTÖÖ ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIAS PEREKONNASEADUS Koostaja: ... Juhendajad: professor Raul Narits, lektor Silvia Kaugia Tartu 2010 1 SISUKORD · SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 · PEREKONNASEADUSE VASTUVÕTMINE, VÄLJAKUULUTAMINE, JÕUSTUMINE.........................................................................................................................4 · PEREKONNASEADUSE KOHT ,,RAHVUSLIKU ÕIGUSKORRA PÜRAMIIDIS" JA SUHE EUROOPA LIIDU ÕIGUSKORRAGA.......................................................................5 · PE
sihtasutuste registrit, kommertspandiregistrit ning laevakinnistusraamatut. Lisaks on maakohtute juures kriminaalhooldusosakond, kus kriminaalhooldusametnikud valvavad kriminaalhooldusaluste käitumise üle. Põhimaterjal 1. Loengus käsitletud ja moodle-keskkonda ülesriputatud teemakohased slaidid. 2. T. Annus. Riigiõigus. Juura 2006. Lk 150-159, 373-398. Loeng 5. Perekonnaõigus. Pärimisõigus. I. Perekonnaõigus 1. Perekonnaõiguse mõiste. Perekonnaõiguse allikad. Perekonnaõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib abielust ja põlvnemisest tulenevaid inimestevahelisi isiklikke ja varalisi suhteid, samuti eestkostet ja lapsendamist. Perekonnaõiguse ülesanded: tagada kord ühiskonnas; kaitsta peret ja ühiskonda; olla eeskujuks. Perekonnaõiguse reguleerimise ese 1. Perekond 2. Abielu
Perekonnaõigus Perekonnaõigus on eraõiguse osa. Õigusharu tähtsus seisneb selles, et perekonnaõigus reguleerib äärmiselt tähtsaid ühiskondlikke suhteid. Perekonnaseaduse toimesfääri satub peaaegu iga inimene. Enne 1995. aasta Perekonnaseaduse (PKS) vastuvõtmist oli esimese astme kohtutes lahendatud tsiviilasjade hulgas perekonnaõiguse asju ca. 40%. Perekonnaõigus otsib vastust küsimustele, mis puudutavad iga inimese isiklikku eksistentsi. See on õigusnormide süsteem, mis reguleerib seoses perekonna loomisega ja ühiskondlike funktsioonide teostamisega perekonna liikmete või endiste liikmete vahel tekkinud isiklikke ja varalisi suhteid. PKS järgi on perekond: abielus mees ja naine, bioloogiline laps ja tema vanemad, lapsendaja ja lapsendatu, bioloogilised ja lapsendatud lapsed ning vanavanemad, laps ning kasuvanemad.
peaks olema süüteo toimepanemisele vältimatult järgnev tagajärg, mis aitab tekitatud ebaõiglust heastada ja samaaegselt toimib preventiivse vahendina, mis peab ära hoidma süüteo toimepanemist tulevikus või vähemalt selle toimepanemist piirama. Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures s.t kohtumenetluses peab isikul olema võimalus võtta osa oma asja arutamisest kas isiklikult või esindaja kaudu. Õigusemõistmise avalikkus , Kohtuasi peab saama lahendatud mõistliku aja jooksul, Otsuse väljakuulutamise avalikkus , Süütuse presumptsioon , s.t kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdiolevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Keegi ei ole kohustatud kriminaalmenetluses oma süütust tõendama , s.t riik peab tõendama isiku süüdiolekut. Kellelegi ei tohi mõista raskemat karistust kui see, mida võinuks talle mõista õigusrikkumise toimepanemise ajal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid