10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
419 laadimist
Kokku alla laetud
10 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kertuu
Õppematerjali autor
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool IÄ xxxxxxxx Suhted perekonnas Referaat Juhendaja: xxxxxxxx Mõdriku 2012 Suhted perekonnas, kui sotsiaalses grupis Pere on meie kindlus, ilma selleta oleme me kaitsetud. Perekond toetab oma liikmeid erinevatel eluetappidel, nii headel kui ka halbadel aegadel. Inimene vajab toetust ja tunnustust ning kui ta seda perekonnast ei leia siis on midagi valesti. Perekonnas on igalühel oma roll: ema, isa, lapsed, vanavanemad
kindel võimujaotus kindel struktuur, liidrid avatud suhtlemine suhete komplementaarsus (täiendavad teineteist) vajaduste rahuldamise kõrge tase. Perekonna struktuur : - on nähtamatu kogum selliseid funktsionaalseid nõudmisi, mis kujundavad pereliikmete üksteisega suhtlemise viisi - on reeglite summa, mis tagab pereliikmete vaheliste suhteskeemide ( kuidas, mil viisil, millal, kellega suhelda) funktsioneerimise - reguleerib perekonna igapäevast tegutsemist - võimaldab suhete püsimist pereliikmete vahel. Perekond kui süsteem sisaldab mitmeid allsüsteeme. Perekonnas võib leiduda allsüsteeme, mille liikmeid ühendavad : - sama sugu - kuulumine samasse põlvkonda - sarnased huvid 1 - sarnased funktsioonid Perekonna erinevad funktsioonid realiseeruvad erinevate allsüsteemide kaudu. Iga
Traditsiooniliste pereväärtuste muutumine Inimeste iseloom, hoiakud ja maailmavaade kujunevad välja perekonnas. Mida tugevam on perekond, seda kindlam on ka ühiskond. Kuna ühiskond on pidevas muutumise, siis toimuvad muutused ka pereväärtustes. Eestimaalased on ajast aega uskunud abielusse ja eluaegsesse pühendumusse. Abielu sõlmiti kogu eluks, seda kinnitati kirikus jumala, kirikuõpetaja ja perekonna silme all. Inimestel polnud luba seda lahutada. Tänapäeval aga ollakse tolerantsemad ja lahutatakse üha enam. Leitakse, et parem abielu lahutamine kui õnnetu kooselu. Isegi siis kui peres on lapsed. Varemalt peeti lahutuse järel loomulikuks, et laste jaoks on parem, kui nad jäävad edaspidi ema kasvatada. Tänapäeval on see mõtteviis muutunud. Järjest kuuldavamaks on ühiskonnas saanud isade hääl. Leitakse, et isad saavad emadega samaväärselt laste kasvatamisega hakkama
Kodune kasvukeskkond on lapse arengu seisukohalt väga oluline (vanema ja lapse vaheline kiindumussuhe, vanema aeg lapse jaoks, mänguasjad ja vahendid).Lapsevanem peaks kodus võimalikult palju oma lapsega tegelema (Nugin 2005: 117).' Peeter Põld on öelnud, et kasvatajana arendajana seisab esikohal perekond. Siin algab lapse oma elu, sellega on ta pärilikkuse kaudu kindlalt ühendatud see annab tema mõtte-, tahte- ja tundeilmale esialgse kuju. Perekonna peamõju seisneb selles, et ta istutab ja kasvatab lapsi olemasolevasse kultuuri. Perekonnas omandavad lapsed valdava osa oma käitumismallidest, hoiakutest ja väärtushinnangutest, ja need on väga püsivad. See on levinuim ja sotsiaalselt kõige väärtuslikum kasvukeskkond, mis tagab lapse isiksuse arengu, loob võimalused tema põhivajaduste katmiseks ning aitab kujundada elustiili. Lapse keskendumisvõimet mõjutab see, kuidas vanemad temasse suhtuvad, kas ta saab
Erikson)- Mehaanilise dmudelid- radikaalne biheiviorism, mõõdukas biheiviorism, sotsiaalne õppimine Kontekstuaalne mudel- elukaare perspektiiv, Organismi metamudel- persoon esindab kõige paremini organismi, muutuse Indiviidi arengu järgi fiktseeritud astmete jada, astmed on kvantitatiivselt erinevad, kontekst on eraldi persoonist, kontekst on staatiline, kontekstil on passiivne mõju indiviidile, kontekst pakub vahendeid, rakendatav kultuuri ja ajaloolisse perioodi universaalselt. Perekonna astme teooriad lähisuhete astme teooriad, pere ontekst on eraldi indiviidist, kontekst seotud indiviidiga limiteeritult tavakeskkonna D. Levinson Inime Mehaaniline metamudel- analoogia masinale, osad funktsioneerivad eraldi, masin töötab välise faktori mõjul, väline- operantne tingimine ja stiimul Pere indiviidide kogum kellel kõigil on sõltumatu mõju märklaua indiviidile peres mida nad vormivad on väärtuste ja normide järgi. Pere kontekst on eraldi indiviidist
KEILA KOOL LASTE JA VANEMATE SUHTED Uurimustöö informaatikas Autor: Kristel Hunt, 10a klass Juhendaja: Ahti Noor, Keila Kooli õpetaja Keila 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1.LAPSE ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID.............................................................4 1.1. Kodu ja perekonna osa lapse elus........................................................................4 1.2. Keskkond, kui arengutegur................................................................................. 4 1.3. Lapse mina-areng ............................................................................................... 5 1.4. Igal perekonnaliikmel on oma kindel roll lapse arengus.................................... 5 2. LASTE SUHTED VANEMATEGA..........................
Iga laps, kes siia ilma sünnib on justkui valge paberileht, millel on vaid üksikud jooned ja täpid, need on vanematelt päritud geenid. Laps leiab sündides end täiesti võõras keskkonnas, mille on tema vanemad loonud. Keskkond on üheks suurimaks mõjutajaks inimese elus. Esmakeskkonnaks on kodu. Kodu on paik, mis annab igale pereliikmele rahu ja turvalisust. Eriti vajab turvalisust laps. Kodus elavad inimesed moodustavad kokku perekonna. Autor on oma töös välja toonud erinevad asenduspere liigid; materiaalse, mittemateriaalse, virtuaalse ja sotsiaalse keskkonna, sest need keskkonnad on koos lapse ühes kasvu- ja arengukeskkonnas ning on välja toodud ka mesosüsteem, eksosüsteem ja makrosüsteem, mis samuti mõjutavad lapse arengu-ja kasvukeskkonda. Samuti räägib autor oma töös ka väärtushinnangutest. Mitte kõigil lastel ei ole võimalus kasvada kodus oma vanemate juures. Need lapsed on
Vanemad jäävad kuni lapse täiskasvanuks saamiseni talle oluliseks hariduse, karjääri ja sissetuleku valdkondades (Sotsialiseerumine). Euroopas on perekonnasuhted ja -struktuurid viimase mõnekümne aasta jooksul muutunud rohkem kui varem sajandite vältel. Perekonnatüüp on nihkunud kiriklikust abielust vaba kooseluni, mille esinemissagedus niihästi seadusliku abielu eelse vormiga kui ka selle asendajana suureneb kogu Euroopas. Kunagise ühe leivateenijaga lasterohke perekonna asemel domineerib tänapäeval kahe leivateenijaga lastetu, ühe- või kahelapseline perekond. Lisaks kahe vanemaga perekonnale levib üha sagedamini ühe vanemaga perekond. Laiendatud pered, kus elavad koos vanavanemad, vanemad ja lapsed, on muutunud järjest harvemini esinevaks, vaatamata sellele, et vanema põlvkonna keskmine eluiga kasvab (Kutsar: 3). Lapse normaalne kasvukeskkond on perekond ja kodu, mis moodustavad olulise osa last ümbritsevast keskkonnast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid