50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-09-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
76 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
margareth90
Õppematerjali autor
Aga mida tähendab see "traditsioonilisus"? Tüüpiliselt tähendab see seda, et perekonnas on ainsaks leivateenijaks mees, naine on kodus ja kasvatab lapsi (neid peaks kindlasti olema "palju"), nad on kõik eestikeelsed ja meelsed, see on mehel ja naisel esimene kooselu ja nad on kindlasti abielus, oleks hea, kui nad käiksid veel kirikus ka. Sellises peres pole homoseksuaale ja suhtlemine toimub ainult teiste samasuguste peredega. Traditsiooniliselt on perekond loodud ümber mehe võimu, kus võimusuhted on hierarhiliselt määratletud, pereliikmete kohustused normide kaudu kinnistatud ning individuaalne karjäär väheoluline. Last arvestatakse isiksusena vähe, rohkem olulise lisatööjõuna perekonna kui majandusüksuse tegevuses. Traditsiooniline peremudel loob selgelt piiritletud rollid ja pakub suhteliselt kõrget kindluse- ja stabiilsustunnet. Traditsioonilise pereelu hinnaks on aga sugupooltevaheliste võimusuhete
kursus „Perekonnaõpetu s“ Arma Eensalu 2011 Õppekirjandus „Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile.” Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Hindamine Kursuse (35 ainetundi) jooksul kogub õpilane kolm arvestuslikku hinnet: 1) referaat või essee, 2) õpimapp ehk portfoolio 3) kontrolltöö. PS. jooksvad hinded: tunnikontrollid, ettekanded suuline vastamine. Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid?
Inimeseõpetuse kursus ,,Perekonnaõpetus" 2011 Õppekirjandus ,,Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile." Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnast, kuhu inimene sünnib, on olulisel määral sõltunud see, kelleks ta saab, kes teda elus toetab, millised on tema kohustused ning õigused. Ja seda mitte ainult lapsena, vaid ka täiseas.
sissetuleku valdkondades (Sotsialiseerumine). Euroopas on perekonnasuhted ja -struktuurid viimase mõnekümne aasta jooksul muutunud rohkem kui varem sajandite vältel. Perekonnatüüp on nihkunud kiriklikust abielust vaba kooseluni, mille esinemissagedus niihästi seadusliku abielu eelse vormiga kui ka selle asendajana suureneb kogu Euroopas. Kunagise ühe leivateenijaga lasterohke perekonna asemel domineerib tänapäeval kahe leivateenijaga lastetu, ühe- või kahelapseline perekond. Lisaks kahe vanemaga perekonnale levib üha sagedamini ühe vanemaga perekond. Laiendatud pered, kus elavad koos vanavanemad, vanemad ja lapsed, on muutunud järjest harvemini esinevaks, vaatamata sellele, et vanema põlvkonna keskmine eluiga kasvab (Kutsar: 3). Lapse normaalne kasvukeskkond on perekond ja kodu, mis moodustavad olulise osa last ümbritsevast keskkonnast. Pereliikmed sealhulgas lapsed kujundavad kodu näo; ent kodu voolib ka pereliikmeid, eeskätt kodus sirguvaid lapsi
........................................... 114 15.1.14. Naised ja töö............................................................................................ 114 15.1.15. Töötus .....................................................................................................116 15.1.16. Kokkuvõte:.............................................................................................. 117 16. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID: Perekond ja abielu...................................117 16.1. Perekonna teoreetilised käsitlused....................................................................119 16.1.1. Funktsionalistlik käsitlus .......................................................................119 16.1.2. Konfliktiteoreetilisest vaatenurgast, .........................................................119 16.1.3. Perekonnatüübid ja erinevused ühiskonniti.............................................
Kiilkirja õigus ja Hammurapi koodeks KIILKIRJAÕIGUS 1. Kiilkirjaõiguse üldiseloomustus Kiilkiri oli kirjaviisina käibel IV aastatuhande teisest poolest eKR kuni meie ajaarvamise alguseni. Esimene oluline arheoloogiline kiilkirjaseaduste leid oli Babüloonia kuninga Hammurapi (valitses 1792-1250) seadusesammas, millesse on kaeverdatud Hammurapi koodeks koos proloogi ja epiloogiga. Hammurapi koodeksile järgnesid ka teised kiilkirjaseadustike leiud ja nende publikatsioonid. Mesopotaamia kuningad tahtsid tõestada, et nad on ,,õiglased" ning kujundasid järjepidevalt ümber oma eelkäijate õiguslikke korraldusi või kehtestasid uusi koodeksi kujul. Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda. Vanim teadaolev koodeks on Uri linna kuninga Ur-Nammu(2112-2095 eKr) seadusekogu. Vanim teadaolev akkadikeelne seadusekogu
õppekava struktuuri ja sisu olid väikesed. Ei mõjunud ka informaalse kooli juhtiva teoreetiku A. Kelly (1989) hoiatus, et ühtne riiklik õppekava viib paratamatult selleni, et osa õpilastest muutub rahulolematuks ja võõrandub koolist. Peaminister John Majori (tuli võimule nov. 1990) ajal läbiviidud riikliku õppekava arendustöö üheks uueks eesmärgiks seati kultuuriväärtuste restauratsioon (cultural restorationism), kus võtmekohal oli rahvuse keel ja identiteet. Kasvatus, perekond ja riik püüti ühendada Inglise ühiskonna traditsioonilise väärtusmaailmaga, õppekava tuumaks seati inglaslikkus ning traditsioonilised õpetusvormid. Informaalne kool ja lapsest lähtuv pedagoogika, mis jättis unarusse teadmiste andmise ja idealiseeris tundeliselt lapsepõlve, sai jätkuvalt terava kriitika osaliseks. Back to basic lendlausena tähendab seda, et kõigis inimtegevuse valdkondades on vajatud ja vajatakse ääretut hulka traditsioonilisi teadmisi ja oskusi. 9
3 Kõneeelne suhtlemine........................................................................................107 Väikelapse emotsioonid.........................................................................................109 Temperament..........................................................................................................113 Perekond kui kasvukeskkond.................................................................................122 Ema.....................................................................................................................123 Hooldaja.............................................................................................................132 Isa.......................................................................................................................134
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid