50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
eneli15
Õppematerjali autor
Põlvkondadevahelised suhted Arvan, et inimestevahelised suhted on ajaga tunduvalt muutunud ja teevad seda ka edaspidi. Need küll muutuvad, kuid mis siis küll saaks, kui me omavahel ei suhtleks. Suhtlemine on kõige alus. Poleks head ega halba, puuduks nii armastus, sõprus kui ka vaen ja me ei teaks, mida tähendab õnn. Peresuhted on aluseks uute, väljakutsuvamate suhete loomiseks. Aja möödudes inimeste mõttemaailm muutub, kas koos sellega ka vanemate tähtsus? Mida tähendab meile perekond ning kas see on olemas ka lastel, kellel vanemaid pole? Minu arvates on vanema roll elus üks kõige tähtsamid. Suhted, mis on väljaspool perekonda, muutuvad tihti keerulisemaks, kui me arvatagi oskame, abi otsides pöördume tihti vanema või vanavanema poole. Pere on kindlasti see, kes jagab meiega nii häid kui ka halbu hetki. Olles alles laps, ei tunne me veel oma vanemaid eriti, teismeeas ei taha nendega suheldagi, alles suuremaks saades saame aru,
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Janely Grasberg LÕ11 ARMUKADEDAD LAPSED Referaat Juhendaja: Malle Tänav Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Me kõik vajame elus kindlustunnet ning seda vajab ka laps. Ta on sõltuv täiskasvanust, tema enesehinnang kujuneb lähedaste toetuse, tunnustuse ja armastuse läbi, sõltuvalt sellest, kui kindlalt tunneb ta end oma keskkonnas. Laps vajab kindlustunnet, et talle vajalikud ja head asjad jätkuvad. Lapsed usuvad, et nemad peaksid saama kogu tähelepanu, ükskõik millal nad seda ka ei tahaks. Selline enesekeskne eluvaade on õdede-vendadevahelise võistlemise ja armukadeduse allikas. Kui nad ei saa seda tähelepanu, mida nad tahavad, sest see saab just uuele imikule, õele või vennale või isegi abikaasale osaks, muutuvad lapsed kadedateks. Armukadedusest pimestatuna on nad tusased, nurjavad teis
3 Sissejuhatus. Valisin oma kursusetöö teemaks ,, Indigolapsed" . Miks selline teema? Töötan lastega ning neid vaadeldes ja samas kirjandust lugedes jääb mulje, et kõik lapsed, kes saadetakse psühhiaatriahaiglasse ravile, ei pruugi alati olla kas aspergerid või hüperaktiivsed. Vahel jääb tunne, et neid lapsi ei mõisteta ja neil on lihtsalt väga, väga raske siin ilmas hakkama saada. Muidugi valisin ka sellise teema sellepärast, et jäi alul arusaamatuks mõiste indigolaps. Konkreetselt uurimustööd ma selle kursusetöö jaoks ei tee, sest kui mulle töö alul on selgusetu, kes või mis on indigolapsed, siis pole ka mõtet oodata uurimustööd. Töö lõpus toon ma välja mõningad oma järeldused, mida ma isiklikult arvan indigolaste teooriast, sest võrdlen kahte last indigotunnuste ja diagnoosi omapäradega. Püüan võrrelda ja leida sarnasusi ning teha järeldusi, et
...............................39 3.2 Isa ülesandeks küpsemine....................................................................................................40 3.3 Isa roll lapse arengus............................................................................................................41 3.4 Isa mõju lapsele....................................................................................................................42 3.4.1 Aktiivne isa pingevabam pereelu...............................................................................43 3 3.4.2 Mida saab naine teha?...................................................................................................43 KOKKUVÕTE............................................................................................................................................................44 KASUTATUD KIRJANDUS
toetatuna, aga mitte ülehooldatuna. Küllalt julgena, et midagi ise teha proovida. Piisavalt kindlalt, et tunda ennast tunnustatuna ja et luua sidemeid. Liiga palju tähelepanu röövib lapselt algatusvõime. Head vanemad tahavad, et nende laps oleks õnnelik. Aga kui see on ainus eesmärk ning lapse heameeleks tehtaks kõik tema jaoks võib lapsest kasvada nn 5 türann, kes kontrollib pereelu. Suur tähelepanu võib panna last teisi inimesi umbusaldama ning ta ei lase endale ligi kedagi. Inimese üheks peamiseks vajaduseks on vajadus kokku kuuluda. See vajadus on nii tugev, et lapsed kiinduvad oma hooldajatesse, ükskõik milline on neile osaks saav hoolitsus. Head vanemad mõistavad seda, nii hoiduvad nad vastsündinud lähedusse, aga annavad rohkem vabadust suuremale lapsele ja koolieelikule. Laps õpib kasvades
Sallivus ja sallimatus Vanemad, kes on ümbritsevate inimeste vastu sallivad, on üldjuhul sallivad ka oma laste suhtes. Tolerantsus on osa nende isiksusest, mis sisaldab sisemist kindlustunnet, kõrget enesehinnangut ja palju muid isiksuslikke omadusi. Niisuguste inimestega on hea koos olla nendega saab sundimatult rääkida ja ennast lõdvaks lasta. Te saate olla teie ise. Mõned teised vanemad on inimestena sallimatud. Nad leiavad, et suurem osa teiste inimeste tegudest on vastuvõetamatud. Neil on jäigad arusaamad sellest, kuidas peab käituma, milline käitumine on õige ja milline vale. Sellise inimese seltskonnas võite tunda end ebamugavalt, sest tõenäoliselt tekib teil kahtlus, kas ta ikka kiidab teie käitumise heaks. Ehkki sallivust ja sallimatust mõjutavad paljuski tegurid, mis sõltuvad vanemast, määrab seda osaliselt ka laps. Mõningate lastega on raskem salliv olla nad võivad olla silmapaistvalt agressiivsed ja hüperaktiivsed või ilmneb neil omadusi, mis par
(Forlag, 1989, 35) Surnud lapsevanema idealiseerimine võib kujuneda lastele problemaatiliseks muuhulgas selle tõttu, et nad varjavad viha lahkunu vastu. Kui lastel lubatakse rääkida ainult positiivsetest asjadest ning nad ei tohi väljendada viha, et isa või ema on nad maha jätnud, suunavad nad oma viha ümbruskonnale. Need reageeringud valmistavad raskusi, kui elus olev lapsevanem sõlmib uue suhte. Raskusi tekitab ka see, et lapsed nõuavad pereelu rutiini, tingimuste ja reeglite säilitamist muutumatutena. (Forlag, 1989, 35) 2.1.3 Vägivaldselt surnud vanema laps Kui vanemad on surnud vägivaldselt, võivad sõprade ringis lõkkele puhutud ängistus ja hirm saada lapse mõtted liiga tugevasse haardesse. Kui mõni perekonnaliige on vägivaldse surma põhjustaja, on kujutelmi ja hirmusid veel rohkem. Vägivaldsest surmast tingitud traumat käsitlevad lapsed sageli isegi oma mängudes
TALLINNA MAJANDUSKOOL TÜRGI Referaat Juhendaja: Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................................3 1. Türgi taustainfo............................................................................................................................4 1.1 Majandustase ja riigi poliitiline olukord................................................................................4 1.2 Loodus................................................................................................................................... 5 1.3 Riigipühad..............................................................................................................................5 2. Ajalugu............................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid