10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
97 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
krepo k
Õppematerjali autor
Tartu Ülikool EESTI III SAMBA PENSIONIFONDID Referaat Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus Eestis on kolmesambaline pensionisüsteem: I sammas ehk riiklik pensionikindlustus, II sammas ehk kohustuslik kogumispension ja III sammas ehk vabatahtlik kogumispension. Vanaduspensioni saamiseks peab isik olema vähemalt 63- aastane(hetkel naistel 61,5) ning isikul peab olema vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaazi. Kohustuslik kogumispension põhineb eelfinantseerimisel. 2011. aastast maksab riik pensionifondi 2% töötaja palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt ja inimene ise 1% oma brutopalgast. (Varem maksis riik 4% ja inimene ise 2%.) Täiendav kogumispension on vabatahtlik era-lisapension, mis võimaldab täiendavalt säästa, et hoida väljakujunenud elustandardit ka vanaduspõlves. Kolmanda samba kogumiseks on kaks varianti: pensionikindlustus ja pensionifondid
....9 2.2 Pensionifondide turuosad liitujate ja liitujate vanuse lõikes.......................................15 KOKKUVÕTE...............................................................................................................19 VIIDATUD ALLIKAD.................................................................................................21 2 SISSEJUHATUS Kohustuslik kogumispension ehk II pensionisammas kuulub Eestis kehtivasse rahvusvaheliselt tunnustatud kolmesambalisesse pensionisüsteemi. Kõigile kohustuslik teine pensionisammas põhineb asjaolul, et inimene kogub ise raha ajaks, mil ta on pensioniealine. Kohustuslik pensionisammas koosneb kahest osast: kogumisfaasist, mille vältel tehakse sissemakseid pensionifondi ja väljamaksefaas, mil sõlmitakse pensionileping ning makstakse selle alusel pensioni. Teise samba pensionifond, selle pakkujatega seonduvad tasud ja probleemid on
Vanemad Ülekulu I NE B IM Kompensatsioo- – TAR nimehhanism (?) – Ülekulu Sünd Lapsepõlv Tööiga Pension Surm Vanaduspõlve kindlustamiseks on 2 teed: Kulude kahandamine a TULU Tulu tõstmine TA RB b
Kodune ülesanne Eesti Vabariigi rahaasutused ja nende poolt pakutavad põhiteenused Hendrik Uuli RP089 2009 LHV lõid 1999. aastal kaks Hansapanga asutajat Andres Viisemann ja Rain Lõhmus. Täna on ettevõte esindatud Eestis, Lätis ja Leedus. LHV Groupi ettevõtetes töötab kokku üle 50 inimese. 1999 LHV asutamine 2000 Finantsportaali lhvdirect.com (tänane finantsportaal aadressil www.lhv.ee) ja esimese investeerimiskonto avamine. Algab esimene aktsiamäng (tänane "Börsihai") 2001 Alustab investeerimistoode "Kasvukonto", toimuvad esimesed LHV investeerimisseminarid 2003 Alustab kauplemiskeskkond "Traderkonto" 2004 LHV peakontor kolib City Plaza büroohoonesse
ostmiseks ja müümiseks Väärtpaberite valik valiku tegemine erinevate aktsiate ja võlakirjade vahel Pikaajalise investeerimise edutegurid:Varade paigutus investeerimisportfelli jaotus erinevate varaklasside (näiteks aktsiate ja võlakirjade) vahel Regulaarse investeerimise strateegia väärtpaberite ostmine kindla summa ulatuses regulaarsete ajavahemike järel Pensioni I sammas Pensioni I sammas riiklik pension, mida makstakse töötavatelt inimestelt laekuva sotsiaalmaksu arvelt Rahvapension ei sõltu inimese tööpanusest, tagab minimaalse toetuse neile, kes ei saa tööpanusest sõltuvat pensioni Vanaduspension lisandub rahvapensionile ja koosneb kolmest komponendist: Põhiosa kõigi tööstaazi omavate inimeste jaoks võrdne summa Staaziosak lisa vanaduspensioni põhiosale, mis sõltub töötatud aastatest enne 31. detsembrit 1998
pensionieas isikutele vajalik sissetulek toimetulekuks olukorras, kus riigi rahvastiku vananemisest lähtuvalt on pensioni ealiste isikute suhe tööealistesse proportsionaalselt ebasoodsam kui tänasel päeval. Kohustusliku kogumispensioni näol on tegemist ühe osaga kavandatud pensionireformist, mis nägi ette rahva vanadusea kindlustamist kolme komponendi kaudu kohustuslik riiklik pension, kohustuslik kogumispension ja täiendav kogumispension. Riiklik pension on pensionisüsteemi I sammas, mille eesmärgiks on tagada kõikidele pensionäridele sissetuleku baastase ning seda finantseeritakse sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvelt. Kohustuslik kogumispension on pensionisüsteemi II sammas, mille tuluallikaks on töövõtja ja tööandja kohustuslikud sissemaksed töövõtja isiklikule pensionikontole. Vabatahtlik kogumispension on pensionisüsteemi III sammas, mille tuluallikaks on vabatahtlik pensioniosakute
Finantsinstumendid jagunevad järgmiselt: · Omandiõigust tõendavad väärtpaberid (aktsia, investeerimisfondi osatäht jmt) · Võlakohustust tõendavad väärtpaberid (võlakiri, hoiuse sertifikaat jmt) · Ostu- ja müügiõigust või kohustust tõendavad väärtpaberid (optsioonid, forvardid, futuurid) 87. Tooge välja ettevõtte peamised finantseerimisallikad. 88. Mis on riskikapital ja kes seda Eestis pakuvad? Riskikapital on kapital, mis investeeritakse märkimisväärset riski sisaldavatesse tehingutesse, alustavatesse või varases arengujärgus olevatesse ettevõtetesse, mille edukuse võimalused on ebakindlad. Riskikapital esineb enamjaolt lihtaktsiate näol. Riskikapitali pakkujad: · Äriinglid või nende investeerimisfirmad · EstVCA liikmed (Eesti riskikapitali assotsatsiooni liikmed) 89. Kes on äriingel?
tegevuskoha kaudu või arvel tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud, kasumieraldised, ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed. 2. Kes peavad tulumaksu maksma? Tulumaksu maksjad on füüsiline isik, lepinguline investeerimisfond, aktsiaseltsifond ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saavad maksustamisele kuuluvat tulu. Samuti füüsilisest isikust tööandja, residendist juriidiline isik, Eestis püsivat tegevuskohta omav mitteresident, Eestis tööandjana tegutsev mitteresident, Eesti riigiasutus ja Eesti kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kes teevad maksustatavaid erisoodustusi. 3. Kui pikk on tulumaksuga maksustamise periood? Tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Erisoodustuste, kingituste jms puhul on maksustamisperioodiks kalendrikuu. 4. Kui suur on füüsilise isiku ja ettevõtte tulumaksu määr ning kuidas neid arvutatakse?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid