Pensionipoliitika (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

11

doc

EESTI III SAMBA PENSIONIFONDID

Nordea Pensionifond Intress Pluss ja Nordea Pensionifond Aktsiad 100. Nordea Pensionifond Intress Plussi puhul investeeritakse kuni 20% enda varadest aktsiatesse, ülejäänud madalama riskiga rahaturuinstrumentidesse. Nordea Pensionifond Aktsiad 100 puhul läheb kuni 100% aktsiatesse. 6 Sampos on kolmandas sambas võimalik valida kahe erineva pensionifondi vahel: Sampo Pension 100 Pluss ja Sampo Pension Intress Pluss. Sampo Pension 100 Pluss puhul paigutatakse kuni 100% ulatuses aktsiatesse või muudesse samaväärsetesse investeermisriski kandvatesse finantsinstrumentidesse hajutatult üle kogu maailma. Sampo Pension Intress Plussi puhul paigutatakse aga fondi investeerimisstrateegia kohaselt fondi varad valdavalt kõrge krediidikvaliteediga riiklike ja mitteriiklike emitentide võlaväärtpaberitesse ja krediidiasutuste hoiustesse.

Majandus

9

docx

Pensionisüsteem Eestis

Selgus. Kui selgelt on väljendatud fondi investeerimispõhimõtted ning -poliitika? Kui selge on Teile edastatud informatsioon võimalike kulude struktuuri ning suuruse kohta? Fondivalitsejad ERGO Funds AS Swedbank Investeerimisfondid AS Danske Capital AS Nordea Pensions Estonia AS AS LHV Varahaldus AS SEB Varahaldus Fondid (Sinu brutopalk 10 000 .- OLED Liitunud a 2007) ERGO Pensionifond 2P1 +2274kr ERGO Pensionifond 2P2 +1561kr Kohustuslik Pensionifond Sampo Pension 25 +2059 Kohustuslik Pensionifond Sampo Pension 50 +477 Kohustuslik Pensionifond Sampo Pension Intress +3357kr Nordea Pensionifond A Nordea Pensionifond A Pluss Nordea Pensionifond B Nordea Pensionifond C Pensionifond LHV Dünaamilised Võlakirjad Pensionifond LHV Kvaliteetsed Võlakirjad Pensionifond LHV Maailma Aktsiad Pensionifond LHV Tasakaalustatud Strateegia Pensionifond LHV Uued Turud SEB Energiline Pensionifond

Rahandus ja pangandus

74

odt

Sotsiaalhooldusõigus

See pilt lähtus pereema abielust. Meest vaadeldi kui perekonnapead ja perekonna toitjat, sel ajal kui naine tegeles majapidamisega ja omas ülalpidamist mehe kaudu tema sissetulekust või varades. Naise töötamine ei mahtunud taolisse perekonnapilti. Mehe kohustuste hulka kuulus ka naise ülalpidamine mehe surma korral. Vahepeal on sotsiaalne tegelikkus mitmes punktis muutunud. Selle tagajärjel on aset leidnud mitmed muutused, mis viivad seniste arusaamade muutumiseni. Need asjaolud on: 1) pension lahutatud naisele, mis võtab arvesse asjaolu, et iga abielu pole liit kogu eluks, 2) lesepension, mis arvestab asjaolu, et mees mitte igal juhul ei korralda oma perekonna ülalpidamist. Niisugust tingimust, et ainuüksi toitja surm oleks toitjakaotustoetuse saamise aluseks, esineb üksnes vähestes riikides. Paljudes riikides eeldab nõudeõigus lesepensionile teatud vanuse saavutamist. Selleks, et vältida kuritarvitusi, st

Sotsiaalhooldusõigus

34

ppt

Säästmine ja investeerimine

Vanemad Ülekulu I NE B IM Kompensatsioo- – TAR nimehhanism (?) – Ülekulu Sünd Lapsepõlv Tööiga Pension Surm Vanaduspõlve kindlustamiseks on 2 teed: Kulude kahandamine a TULU Tulu tõstmine TA RB b

Majandus

2

doc

Pensionid konspekt

tulevikus. Eestit kummitab rahvastiku vähenemine ja vananemine. Prognoosi kohaselt on aastal 2040 iga pensionäri kohta veidi üle ühe töötava inimese. Et võimaldada maksulaekumiste arvelt korralikku pensioni, tuleb tõsta kas pensioniiga, töötavate inimeste makse või tuua mujalt Eestisse võõrtöölisi. Lahendusena on Eestis käivitatud kolmeastmeline pensionisüsteem, mis koosneb pensioni I, II ja III sambast. Pensioni I sammas. Riiklik pension, mida makstakse töötavatelt inimestelt laekuva sotsiaalmaksu arvelt. Hetkel on sotsiaalmaksu suuruseks 33% brutotöötasust, millest 20% läheb pensioniteks ja 13% ravikindlustuseks. I samba riiklik pension koosneb kahest osast: 1. Rahvapension – ei sõltu inimese tööpanusest, tagab minimaalse toetuse. 2. Vanaduspension – sõltub töötamisest ja inimese eest makstud sotsiaalmaksust ehk ametlikult teenitud töötasust eluea jooksul. Pensioni II sammas.

Majandus

40

docx

EESTI SOTSIAALHOOLEKANDE JA SOTSIAALPOLIITIKA KUJUNEMINE

Pankrotihüvitis Ettevõtluse alustamise toetus Palgatoetus Töötaja ümberõppe kulude hüvitamine Stipendium Sõidu- ja majutustoetus Teenused Abi erivajadusega inimestele ja nende töölevõtmiseks Abi pereliikme hooldajale / lapsevanemale Avalik töö Ettevõtluse alustamise toetus Koolitused Nõustamisteenused Proovitöö Talgutööd Tööharjutus Tööpraktika Vabatahtlik töö Välismaal töötamine ja Euroopa töövahenduse teenused (EURES) Pension I sammas ­ riiklik pension II sammas ­ (kohustuslik) kogumispension III sammas ­ täiendav kogumispension Riiklikud pensionid Arvestamise aluseks on töötaja palgalt makstav sotsiaalmaks (20%) Riiklik pension jaguneb kaheks: tööpanusest sõltuvad pensionid (vanadus-, töövõimetus- ja toitjakaotuspension) ning rahvapension. Riikliku pensioni liigid: vanaduspension; töövõimetuspension; toitjakaotuspension; rahvapension. (Riiklik) vanaduspension Vanaduspension koosneb kolmest osast: baasosast;

Sotsioloogia

4

doc

Pensionid ja pikaajalised investeeringud

ostmiseks ja müümiseks Väärtpaberite valik ­ valiku tegemine erinevate aktsiate ja võlakirjade vahel Pikaajalise investeerimise edutegurid:Varade paigutus ­ investeerimisportfelli jaotus erinevate varaklasside (näiteks aktsiate ja võlakirjade) vahel Regulaarse investeerimise strateegia ­ väärtpaberite ostmine kindla summa ulatuses regulaarsete ajavahemike järel Pensioni I sammas Pensioni I sammas ­riiklik pension, mida makstakse töötavatelt inimestelt laekuva sotsiaalmaksu arvelt Rahvapension ­ ei sõltu inimese tööpanusest, tagab minimaalse toetuse neile, kes ei saa tööpanusest sõltuvat pensioni Vanaduspension ­ lisandub rahvapensionile ja koosneb kolmest komponendist: Põhiosa ­ kõigi tööstaazi omavate inimeste jaoks võrdne summa Staaziosak ­ lisa vanaduspensioni põhiosale, mis sõltub töötatud aastatest enne 31. detsembrit 1998

Majandus

13

doc

Pensioni II sammas

pensionieas isikutele vajalik sissetulek toimetulekuks olukorras, kus riigi rahvastiku vananemisest lähtuvalt on pensioni ealiste isikute suhe tööealistesse proportsionaalselt ebasoodsam kui tänasel päeval. Kohustusliku kogumispensioni näol on tegemist ühe osaga kavandatud pensionireformist, mis nägi ette rahva vanadusea kindlustamist kolme komponendi kaudu ­ kohustuslik riiklik pension, kohustuslik kogumispension ja täiendav kogumispension. Riiklik pension on pensionisüsteemi I sammas, mille eesmärgiks on tagada kõikidele pensionäridele sissetuleku baastase ning seda finantseeritakse sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvelt. Kohustuslik kogumispension on pensionisüsteemi II sammas, mille tuluallikaks on töövõtja ja tööandja kohustuslikud sissemaksed töövõtja isiklikule pensionikontole. Vabatahtlik kogumispension on pensionisüsteemi III sammas, mille tuluallikaks on vabatahtlik pensioniosakute

Õigus

Meedia

Kommentaarid (0)