Eesti sportlased Pekingi olümpiamängudel 27. august 2008 XXIX suveolümpiamängud, Peking · 8.08. - 24.08.2008 Iluvõimlemine IRINA KIKKAS - raskelt väljateenitud olümpiadebüüt lõppes mitmete eksimuste tõttu tagasihoidlikult, muidu kindlate sooritustega hiilgav sportlanna ei pidanud suurvõistluste pingele vastu Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 20. individuaalne mitmevõistlus 24 62,775 punkti Jahilaskmine
................Avatseremoonia 21-27..................................................................................................................Lõputseremoonia 28....................................................................................................................Kasutatud kirjandus 2 1. EDUKAMAD RIIGID Koht Riik Kuld Hõbe Pronks KOKKU 1 Hiina 51 21 28 100 2 USA 36 38 36 110 3 Venemaa 23 21 28 72 4 Suurbritannia 19 13 15 47 5 Saksamaa 16 10 15 41 6 Austraalia 14 15 17 46 7 Lõuna-Korea 13 10 8 31 8 Jaapan 9 6 10 25 9 Itaalia 8 10 10 28 10 Prantsusmaa 7 16 17 40 11 Ukraina 7 5 15 27
Kose Gümnaasium Referaat MICHAEL PHELPS Koostaja: Tiiu-Maarja Kink 12A Kose 2008 ELU Täisnimega Michael Fred Phelps sündis 30.juunil 1985. aastal Baltimore'is Marylandi osariigis USAs. Michael Phelps on 193 cm pikk ja kaalub 91 kg. 2003. aastal lõpetas ta gümnaasiumi ja 2003. aastal läks ta õppima Michigani ülikooli ( seal õpib Phelps spordi turustamist). Phelpsil on kaks vanemat õde, Whitney ja Hilary. Mõlemad õed on ujujad. Phelpsi sponsorid on Speedo, Visa, Omega, Power Bar ja Matsunichi. Phelps on kõigi aegade edukaim olümpiaujuja. Olümpiamedaleid on tal 16 ( neist 14 on kuldsed ) ja see on olümpiamängude rekord. Tema on ka ainuke sportlane, kes on ühtedelt mängudelt saanud kaheksa kuldmedalit ( need 8 medalit sai ta 2008.aastal Pekingi suveolümpiamängudelt ). Phelps on teinud kokku 32 maailmarekordit
.........................................................................................................17 4.3.3. Reklaamis...............................................................................................................17 4.3.4. Dopinguskandaal ja karjääri lõpp...........................................................................17 4.3.5. Isiklikku..................................................................................................................18 4.4. Gerd Kanter...................................................................................................................18 4.4.1. Treenerid ................................................................................................................19 4.4.2. Sportlikud saavutused ............................................................................................20 4.4.3 Tunnustused ...........................................................................................................
Kõikidel aladel mõõdetakse rekordid meetermõõdustikus (ning tundides ja minutites), välja arvatud 1 miili jooks. 4.1 Reeglid Maailmarekordite kinnitamiseks kergejõustikus on kindlasti vajalik jälgida järgmisi nõudeid : · Peale võistlust on sportlane kohustatud tegema dopingukontrolli, vastavalt IAAF-i antidopingu komitee poolt seatud reeglitele. · Individuaalalal peab osalema vähemalt kolm sportlast ja võistkondlikult vähemalt kaks võistkonda. · Staadion ja selle võistlusinventar peab vastama IAAF-i kriteeriumitele. · Võistlused peavad toimuma tingimustes, kus ühes võistlevad sama sugupoole esindajad, mis eriti kehtib maanteejooksudel. · Võistkondlikul alal (teatejooksud) peavad sportlased olema ühe riigi kodanikud. · Tempo dikteerija (jooksu vedaja-jänese) kasutamine jooksudes maailmarekordi püstitamisel on lubatud, kuid ei lubata kasutada sportlast, kes on jäänud maha ühe või rohkem ringe vastavas jooksus.
ei tohi ületada 16 päeva. Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel. 2.Eesti osalemine olümpiamängudel . Pärast iseseisvuse välja kuulutamist 1918. aastal osales Eesti oma koondisega 1920 aastal, kuigi Eesti Olümpia Komitee asutati alles 1923 aastal. Esimeseks taliolümpiaks olid 1924. Eesti sportlased võtsid osa olümpiamängudest kuni Nõukogude Liit okupeeris Eesti 1940 aastal. 1980 aasta suveolümpiamängude purjetamine toimus Eesti pealinnas Tallinnas. Pärast taasiseseisvumist 1991 aastal on Eesti osalenud kõigil olümpiamängudel. Eesti on kõige rohkem medaleid võitnud kergejõustikus, tõstmises, maadluses ja suusatamises. 3.1920 aasta oluümpiamäng , kus osales ka Eesti esimest korda.
Tallinn 2011 Sisukord Kergejõustikust üldiselt 3 Daegu MM lühikokkuvõte 4 Meeste tulemused 5 Naiste tulemused 7 Yohan Blake 9 Gerd Kanter 10 Kergejõustikust ülidiselt Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid. See hõlmab jookse, sportlikku käimist, heiteid, hüppeid ja mitmevõistlusi. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse ja käimisvõsitlusi peetakse enamasti maanteedel ja tänavatel, krossivõistlusi pargis või metsaradadel.
1896. aasta suveolümpiamängud olid esimesed kaasaegsed olümpiamängud. Need toimusid Ateenas 6.-15. aprillil 1896. Olümpial osales 13 riiki. Naissportlased siis olümpiamängudel ei osalenud. Võisteldi 9 spordialal (kergejõustik, klassikaline maadlus, laskmine, jalgrattasport, tennis, tõstmine, ujumine, vehklemine, võimlemine, sõudmine jäeti tormise mere tõttu ära). Olümpiamängud avas Kreeka kuningas Georgios I. Olümpiamängude peaareen oli Panathenaikoni staadion. Autasud neil olümpiamängudel olid: esikoht - hõbemedal, diplom, Olümpiast lõigatud õlipuuoks; teine koht - pronksmedal, diplom; kolmas koht - diplom. Erand: maratonijooksus kolmandana lõpetanud ungarlasele Gyula Kellnerile anti ka pronksmedal Esimeseks olümpiavõitjaks tuli USA kolmikhüppaja James Brendan Connolly (6.04.1896).
Eesti sportlased Pekingi olümpiamängudel Tartu Kivilinna Gümnaasium 10E Tõnis Petersell 2008/09 Eestlased Pekingi olümpial medalimehed, üllatajad, keskmikud ja põrujad Gerd Kanter, kettaheite olümpiavõitja Maailmameister võttis seisusekohase võidu. Kommentaarid on liigsed tegemist on praeguse maailma parima kettaheitjaga. Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson, sõudmise paarisaerulise kahepaadi hõbe42- aastane Jaanson väärib lihtsalt imetlust ning ega see märksa noorem Endreksongi viletsam mees ole. Siingi on kommentaarid liigsed kõvad mehed! Kaire Leibak, kolmikhüppe 10. Leibaku kõrge koht on Pekingi olümpia üks meeldivamaid üllatusi
Maailmameistrivõistlustel osales 2101 sportlast 202 riigist. Suurim võistkond oli USA-l, kust osales 136 sportlast. Eestlased Berliini MM-il: Kaheteistkümnendatel kergejõustiku maailmameistrivõistlustel osales 17 Eesti sportlast: 200 m jooksus : Marek Niit 1500 m jooksus : Tiidrek Nurme kõrgushüppes : Anna Iljustsenko kaugushüppes : Ksenija Balta ja Sirkka-Liisa Kivine kolmikhüppes : Lauri Leis kuulitõukes : Taavi Peetre kettaheites : Märt Israel, Gerd Kanter ja Aleksander Tammert odaviskes : Moonika Aava, Mihkel Kukk ja Tanel Laanmäe seitsmevõistluses : Kaie Kand kümnevõistluses : Andres Raja, Mikk Pahapill ja Mikk-Mihkel Arro 3 Medalid MM-il jagati välja 47 komplekti medaleid. Kõige rohkem medaleid võitis USA, kelle sportlased said kokku 22 medalit, millest kuldmedaleid oli 10, hõbedaid 6 ja pronkmedaleid ka 6. Jamaica oli 13 medaliga teine, vastavalt 7, 4 ja 6
Maailmameistrivõistlustel osales 2101 sportlast 202 riigist. Suurim võistkond oli USA-l, kust osales 136 sportlast. 2. Eestlased Berliini MM-il. Kaheteistkümnendatel kergejõustiku maailmameistrivõistlustel osales 17 Eesti sportlast: 200 m jooksus : Marek Niit 1500 m jooksus : Tiidrek Nurme kõrgushüppes : Anna Iljuštšenko kaugushüppes : Ksenija Balta ja Sirkka-Liisa Kivine kolmikhüppes : Lauri Leis kuulitõukes : Taavi Peetre kettaheites : Märt Israel, Gerd Kanter ja Aleksander Tammert odaviskes : Moonika Aava, Mihkel Kukk ja Tanel Laanmäe seitsmevõistluses : Kaie Kand kümnevõistluses : Andres Raja, Mikk Pahapill ja Mikk-Mihkel Arro 3. Medalid. MM-il jagati välja 47 komplekti medaleid. Kõige rohkem medaleid võitis USA, kelle sportlased said kokku 22 medalit, millest kuldmedaleid oli 10, hõbedaid 6 ja pronkmedaleid ka 6. Jamaica oli 13 medaliga teine, vastavalt 7, 4 ja 6. Kolmas enim medaleid saanud riik oli
Mexico 12. Oktoober 27. Oktoober 1968 Esmakordselt osalesid Saksa DV ja Saksa FV eraldi. Eestlastest osalesid: Svetlana Tsirkova võitis floretinaiskonnas kuldmedali, Jaan Talts võitis tõstmise poolraskekaalus hõbemedali, Anatoli Krikun sai korvpallis pronksmedali, Priit Tomson sai korvpallis pronksmedali, Jaak Lipso asi korvpallis pronksmedali, Tõnu Lepik oli kaugushüppes 5., püstitades Eesti rekordi 8.09, mis püsis kauem kui Robert Beamoni maailmarekord 8.90, Laine Erik jõudis 800 m jooksus poolfinaali, Mart Paama oli odaviskes 15, Rein Aun katkestas kümnevõistluse, Tiit Helmja jõudis sõudmises kahepaadil poolfinaali, Toomas Arusoo (esindas Kanadat) jõudis rinnuliujumises poolfinaali. München 26. August 11. September 1972 Müncheni olümpiamängud on ajalukku läinud kui kõige kurvemad olümpiamängud, sest Palestiina terroristid organisatsioonist Must September võtsid 5. septembril
Eesti kergejõustiku olümpiavõitjad Pärast iseseisvuse väljakuulutamist 1918. aastal osales Eesti oma koondisega 1920. aasta suveolümpiamängudel, kuigi Eesti Olümpia Komitee asutati alles 1923 aastal. Esimeseks taliolümpiaks olid 1924. aasta taliolümpiamängud. Eesti sportlased võtsid osa olümpiamängudest kuni Nõukogude Liit okupeeris Eesti 1940. aastal. 1980. aasta suveolümpiamängude purjetamine toimus Eesti pealinnas Tallinnas. Pärast taasiseseisvumist 1991. aastal on Eesti osalenud kõigil olümpiamängudel. Eesti on kõige rohkem medaleid võitnud kergejõustikus, tõstmises, maadluses ja suusatamises
kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine. Jooksud 100m jooks : 100 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuluv kergejõustikuala, lühima distantsiga jooksuala olümpiamängude praeguses kavas.100 m jooksus võisteldakse staadioniraja sirgel osal, nii et rada ei sisalda kurve. Iga võistleja peab jääma oma rajale. Starditakse madalstardist stardipakult. Praegune meeste maailmarekord, mille 2009 püstitas Usain Bolt, on 9,58 sekundit.[1] Eesti rekord on 10,19 sekundit ja selle püstitas Marek Niit 2012. Aastal. Praegune naiste maailmarekord, mille 1988 püstitas Florence Griffith-Joyner, on 10,49 sekundit. Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 8. augustil 2006. 200m jooks: 200 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuluv kergejõustikuala. 400 m staadionil antakse 200m jooksu start poole kurvi peal ja lõpetatakse sirgega
KUUPÄEV:15.09.08 RAPLA 2008 Olümpiamängud Vanas Kreekas. 30 päeva enne mängude algust saabusid sportlased kohale, et publiku silme all ühiselt treenida. Kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud. See piiras võistlejate arvu. Jooksuvõistlustel olid ka eeljooksud, võib-olla ka vahejooksud. 1)Mis Aladel Võisteldi? Esimestel olümpiamängudel oli kavas üks spordiala staadionijooks (distantsi pikkus 1 staadion 192,27 m), kuid aja jooksul lisandus muidki alasid. Olümpiakava Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi. Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest). Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichos'ega (724
SISSEJUHATUS.................................................................................................................3 1. ANDRES RAJA.............................................................................................................4 1.1. Raja võitis ennast ja kihlveo Noolega.....................................................................6 2. ANDRUS VÄRNIK.......................................................................................................8 3. GERD KANTER............................................................................................................9 3.1. Helsingis toimunud MM-võistlused........................................................................9 3.1.1. Kettaheite üldjärjestus.........................................................................................10 3.2. Gerd Kanter heidab eelvõistlusel esimesena.........................................................11 3.3
Samal aastal toimus ka esimene Maailmameistri turniir. Triatlonisport oma köitvas mitmekesisuses erinevate distantside ja võistlusvormidega on jätkuvalt kogumas populaarsust spordimaailmas. Triatloni spordialad Triatlon on spordiala, mis koosneb kolmest üksteisele järgnevast vastupidavusalast ujumisest, jalgrattasõidust ja jooksust. Eristatakse neli ala : · Väike distants (sprint) : ujumine 750 m , rattasõit 20 km , jooks 5 km ; · Rahvusvaheline või Olümpia triatlon : ujumine 1500 m , rattasõit 40 km , jooks 10 km ; · " Poolraudne inimene " - ujumine 1,9 km, rattasõit -- 90 km, jooks -- 21 km; · " Raudnemees " (Ironman triatlon) - ujumine -- 3,8 km, rattasõit -- 180 km, jooks -- 42 km; Vaatamata distantsi raskusele Ironman triatloni läbib aastas maailmas ligi 100 000 inimest. · " Rahva triatlon " arendatakse Venemaal, on mõeldatud soovijatele ja triatloni ala algajatele. Ujumine-- 200 m, rattasõit -- 10 km, jooks -- 2,5 km.
polnud sooritanud kuritegusid. Osavõtja pidi enne mänge 10 kuud treenima kodukohas. Sellele järgnes veel 30-päevane eritreening Elises. Kuu aega enne mängude algust kogunesid atleedid Elise linna. Siin kontrollisid nende vastavust olümpiamängude nõuetele kohtunikud. Võistlejad lõpetasid treeningu 57 km pikkuse jalgsirännakuga Elisest Olümpiasse. Olümpias asus Kreeka suurim staadion (212m pikk, 31m lai), mis mahutas alguses 20 000, hiljem üle 40 000 vaataja. Võistlusi jälgiti püstijalu, mingit tasu vaatajatelt ei nõutud. Istekohad olid ette nähtud ainult kohtunikele ja aukülalistele. Staadionist itta jäi 770m pikkune ja 320m laiune hipodroom. Veel asusid Olümpias avar gümnaasium ja palestra koos saunade ja õpperuumidega ning varakambrid väärisesemere hoidmiseks. Pealtvaatajad
Elanike arvu ja võidetud medalite võrdluses on Londoni mängude kõige kõrgemale kohale end sättinud Grenada, kes saavutas olümpialt ühe vaid medali, ning milles elanikke Kariibi meres asuvas saareriigis on ainult natukene üle saja tuhande. Paremustabelis järgnesid Jamaica, Trinidad ja Tobago. Neljas oli Uus-Meremaa, viies Bahama ja kuues parima Euroopa riigina Sloveenia. Mainitud riigid said olümpialt medaleid neli ehk üks iga 514 000 inimese kohta. Londoni olümpia edukaim medaliriik USA (104 medalit) on tabelis alles 49. kohal, Hiina (87) kogunisti 74. kohal, niiet võib rahulikult öelda, et vaikse ning väikse riigi kohta on eesti sportlased lausa fantastiliselt edukad. EESTLASED OLÜMPIAL Kergejõustikus: kõrgushüppes Anna Iljustsenko, kettaheites Märt Israel, Aleksander Tammert ja Gerd Kanter, 100 m ja 200 m jooksus Marek Niit, 400 m tõkkejooksus Rasmus Mägi,
Esimest suurvõistlust kõigi aegade suurima alaliidu presidendi delegatsiooni seisuses Erich Teigamägi arvab, et 23 sportlast. kuigi medalikandidaate on neli-viis, oleks ka ühe medali võitmine õnnestumine. Ilmselged medalisoosikud on seekord odaviskajast maailmameister Andrus Samas tuleb tunnistada, et vahetus konkurentsis iga medali saavutamine oleks Värnik, kettahiiud Gerd Kanter ja Aleksander Tammert ning samuti suurtulemus omaette. Sest edetabelikohtade ja varasemate teenete eest medaleid kümnevõistlejad Kristjan Rahnu ja Mikk Pahapill. ei jagata. Ja isegi selle järgi võiks Eestile kuuludagi üks medal, sest kettaheites on hetkel Euroopa teine number Tammert. Kanter on neljas, Värnik Euroopa edetabeli üheksas mees. Rääkimata mitmevõistlejatest, kellest Pahapill kuulub teise kümne lõppu ja Rahnust, kuid kes on seni hädas olnud vigastustega. Aga
JÄRVA-JAANI GÜMNAASIUM kehaline kasvatus 10.klass Marge Raja ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUD,OLÜMPIAMÄNGUD TÄNAPÄEVAL JA 2008.AASTA VÕITJA GERD KANTER Referaat Aineõpetaja:Aili Vaasli Järva-Jaani 2008 Antiikolümpiamängud: Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias, hiljemalt 776.aastat eKr kuni 393.aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasaegseid olümpiamänge.
.5 Eesti esimesed suusavõistlused 20. jaanuar 1921.................................................7 Esimesed MM-võistlused ja nende medalid 30. aprill 1922....................................8 Pariisi suveolümpiamängud 03. mai 1924.............................................................9 Spordielu arendamine 1920. Aastatel juuni 1926................................................10 Sankt Moritzi ja Amsterdami olümpiamängud 08. juuli 1928...............................11 Los Angelese olümpia 30. juuli 1932...................................................................13 Eesti jõuab jalgpalli MM-võistlustele juuni 1933...................................................14 Toimuvad I Eesti mängud juuni 1934...................................................................14 Eesti laskemeeskonna edu september 1935........................................................16 Berliini olümpia 01. august 1936.........................................................................17
lõputseremoonial kandis lippu Heiki Nabi. Eesti meeskond oli esialgu 76-liikmeline: 34 sportlast ning 42 treenerit ja taustajõudude esindajat. Vigastuste tõttu kahanes Eesti sportlaste arv 32-le liikmele. Enne Londoni olümpiamänge 2012. aastal said vigastuse kümnevõistleja Mikk Pahapill ja tennisist Kaia Kanepi. Eestlased osalesid 11-nes spordialas: · Kergejõustikus: kõrgushüppes Anna Iljustsenko, kettaheites Märt Israel, Aleksander Tammert ja Gert Kanter, 100 m ja 200 m jooksus Marek Niit, 400 m tõkkejooksus Rasmus Mägi, odaviskes Risto Mätas, seitsmevõistluses Grit sadeiko, maratonis Evelin Talts, kuulitõukes Raigo Toompuu. · Jalgrattaspordis: Grete Treier ja Rene Mandri. · Maadluses: Ardo Arusaar ja Heiki Nabi. · Ujumises: Triin Aljand ja Martin Liivamägi. · Purjetamises: Anna Pohlak, Ingrid Puusta, Karl-Martin Rammo, Deniss Karpak ja Johannes Ahun.
Sisukord Mis on ujumine Ujumisstiilid Ajalugu Natalie Anne Coughlin ja Michael Fred Phelps Laste ja noorte vanuselised iseärasused algõpetuses Ujumisõpetuse põhiharjutused Tundides õpitavad stiilid ja harjutused Algõpetuse tulemused Bill Sweetenhami 5 reeglit treeneritele Kokkuvõtteks Ujumine on inimeste (ja muude loomade) vees kulgemise viis. See on nii ajaviide kui ka spordiala. Ujumine meelelahutusena on populaarne sooja kliimaga riikides. Ujumisel on mitu tervislikult head külge, kuid samas tuleb vees järgida põhilisi ohutusreegleid. Ujumisstiilid
Sisukord Sisukord 2 1. Olümpiamängud: kuidas see oli? 3 2. Olümpiamängude teke: müüdid ja legendid 4 3. Olümpia lõpp 8 Kasutatud kirjandus 10 Lisad 11 · Lisa 1. Kronoloogia 11 · Lisa 2. Ebaõnn antiikolümpiamängudel 15 1. Olümpiamängud: kuidas see oli
Eestlaste teekond olümpialinna kulges Tallinnast aurikul "Viola" Helsingisse, sealt koos Soome koondislastega aurikul "Oihonna" Antwerpenisse. Võistlusvormiks olid valged õlgkübarad, sinine ülikond, kollased kingad, valge särk ja lips (kodumaalt sõideti välja tollases kaitseväeriietuses ja võistlusvorm muretseti alles kohapeal). Eesti lippu kandis avadefileel Harald Tammer. 1920. aasta olümpiamängude poster Olümpiamängud avas riigikantsler Adolf Hitler Colombes'i staadion Pariisis Kasutatud kirjandus: · ,,Eesti sportlased olümpiamängudel" Tiit Lääne · ,,Olümpiamängude ajalugu" Tiit Kuningas ja tiit Lääne · ,,Olümpiamängud"
neil oli surmanuhtluse ähvardusel keelatud isegi võistlusi vaadata. Ainsa erandina võis mängudel viibida Kreeka viljakusjumalanna Demerti naispreester. Olümpiamänge korraldati Peloponnesosel Elises endises asuvas kultusekoha Olümpias. Olümpia keskuses, Zeusi hiies Altises, paiknesid peajumal Hera, Zeus jt. jumalate templid (Zeusi tempel ahitati 5. saj. e.m.a., oli antiikolümpiamängude tseremooniakoht) ning Kreeka linnriikide varakambrid. Võistlejate käsutuses olid lähedal asuv staadion (212 või 213X336m) ja hipodroom (730X336 m), mille tribüünid mahutasid umbes 45 000 pealtvaatajat. Sealsamas oli ka nn. gümnaasium, väljak, kus paiknesid mitmesuguste harjutussaalidega võimla, hügieenitoad, saunad puhkeruum ning sportlaste ja kõrgete külaliste eluruumid. Olümpia tänavaid ehtisid võitjate auks püstitatud raidkujud, templeid olid ka kaunistatud kuulsaimad Kreeka kujurid. Olümpia
........................................................ 4 1.3. Boikott .............................................................................................................................. 4 1.4. Avatseremoonia ............................................................................................................... 5 1.5. Majutus.............................................................................................................................. 5 1.6. Olümpia muusika............................................................................................................... 5 1.7. Olümpialipp....................................................................................................................... 6 1.8. Autasud............................................................................................................................. 6 1.9. Olümpiamaskott...................................................................
Ülenurme Gümnaasium EESTI SPORTLASED TALIOLÜMPIAMÄNGUDEL Referaat Koostaja : Kätlin Laagus Ülenurme 2009 Sisukord Olümpiamängude ajaloost...........................................................................................................3 Eesti Olümpia Komitee...............................................................................................................3 Eestiga seotud sportlased taliolümpiamängudel......................................................................... 5 Sankt Moritz 11.02. - 19.02.1928........................................................................................... 5 Garmisch-Partenkirchen 06.02. - 16.02.1936......................................................................... 5 Oslo 14
Svetlana Bubnenkova järel, kuid detsembris selgus, et venelanna lõppenud hooaja tulemused on dopingu tarvitamise tõttu tühistatud. Nii sai Grete Treier tagantjärgi Itaalia velotuuri 8. etapi esikoha! Kokkuvõttes tuli Treier tugevale kaheksandale kohale. Ta alistus vaid staaridele: võitja Edita Pucinskaite on maailmameister ja MM-i hõpemedali ja kolme pronksi omanik, teise koha saanud Nicole Brandli on kolme MM hõbeda omanik ning tal on ka olümpia hõbe, kolmandaks tulnud Maribel Moreno Allue Hispaaniast on ette näidata kaks euroopameistrivõistluste kulda, neljanda koha saanud Fabiana Luperini on võitbud varem kolm Cirot d`Italiat ja lisks veel MM pronksi, viiendaks tulnud Tatiana Guderzo Itaaliast on võitnud MM-i hõbeda, kuuenda koha saanud Susanne Ljungskogil on kodus kas mailmameistrivõistluste kulda ning seitsmendaks tulnud Judith Arndt on maailmameister ja
Ketta mõlema poole keskel on metallist osa. Ketta kaal on meestel mitte üle 2 kg ja naistel 1 kg. Ketta välismõõt peab olema 21,922,1 cm ja naistel 18,018,2 cm. Kettaheite ring on turvalisust silmas pidades ümbritsetud võrguga, mis peab ebaõnnestunud katse puhul 2 kg ketta peatama, mis võib lennata kuni 25 meetrit sekundis. Kettaheite ringi sisemõõt peab olema 2,50 m. Kettaheide Eestis Eesti tuntuimad kettaheitjad on: · Aleksander Tammert (02.02.1973) isiklik rekord on 15.aprillil 2006 Dentonis heidetud 70,82 m . · Gerd Kanter (06.05.1979) isiklik rekord 73,38 m on püstitatud 4. septembril 2006 Helsingborgis. · Märt Israel (23.09.1983) isiklik rekord on 12. mail 2011 Chula Vistas heidetud 66,98 m. · Eha Rünne (25.05.1963) isiklik rekord on 13.juulil 1988 Pärnus heidetud 63,18 m. 100m Jooks 100 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuuluv kergejõustikuala, lühima
Hiina Uurimustöö Juhendaja: Ene Lüüs SISSEJUHATUS Autor valis teha uurimustöö Hiinast, sest Hiina on suur ja kaunis riik, millest on palju materjali ning samuti tahtis autor rohkem teada selle riigi kohta. Uurimistöös räägin Hiina vaatamisväärsustest loodusest ning üldandmetest. RIIGI ÜLDANDMED Üldandmed Hiina rahvaarv aastal 2006 oli 1 314 480 000, rahvastikutihedus on aga 137 in/km2. Hiina pealinn on Peking, kus elab üle 17 miljoni inimese. Rahaühikuid on Hinas mitmeid: Jüaan, Macau pataca, Hongkongi dollar. Pindala on 9 596 960 km2 millega on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas pindalalt neljas. Hiina piirneb 14 riigiga. Need on Afganistan, Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõzstan, Laos, Mongoolia, Myanmar, Nepal, Pakistan, Põhja-Korea, Tadzikistan, Venemaa ja Vietnam. Hiina asub Euraasias, täpsemalt Ida- Aasias ning Hiinat ümbritsevad LõunaHiina meri ja IdaHiina meri ning Kollane meri
järjekindlalt harjutanud, korraldati katsed. Need, kelle ettevalmistust ei peetud küllaldaseks, kõrvaldati. Ülejäänuid treenisid mängude kohtunikud ise veel kuu aega. Naised ei tohtinud olümpiamängudest osa võtta, neil oli surmanhutluse ähvardusel keelatud isegi võistlusi vaadata. Ainsa erandina võis mängudel viibida kreeka viljakusjumalanna Demeteri naispreester. Olümpiamänge korraldati Peloponnesosel Elises asuvas endises kultusekohas Olümpias. Olümpia keskuses, Zeusi hiies Altises, paiknesid peajumal Zeusi altar, taevajumalanna Hera, Zeusi jt. Jumalate templid ning Kreeka linnriikide varakambrid. Võistlejate käsutuses olid lähedal asuv staadion (212 või 213x29m) ja hipodroom (730x336m), mille tribüünid mahutasid umbes 45 000 pealtvaatajat. Sealsamas oli ka nn. Gümnaasium, väljak, kus paiknesid mitmesuguste harjutussaalidega võimla, hügieenitoad, saunad, puhkeruum ning sportlaste ja kõrgete külaliste eluruumid. Olümpia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
