Peipsi koostöö keskus (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

92

pdf

EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020

.......................... 62 9.3. Valdkonna analüüs ............................................................................................ 64 10. Teadus, haridus ja teadmussiire ............................................................................. 65 10.1. Hetkeolukord teadus- ja arendustegevuses ning kalanduse taseme- ja täiendusõppes ........................................................................................................... 65 10.2. Rahvusvaheline koostöö ................................................................................. 68 10.3. Meetmete valik ja investeeringud aastatel 2007 ­ 2013 ................................. 68 10.4. Teadus, haridus ja teadmussiirde SWOT ........................................................ 70 10.5. Valdkonna analüüs .......................................................................................... 72 Lisa 1. Läänemere püügipiirkonnad ..............................................

Loomakasvatus

56

pdf

“NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005”

Sissejuhatus KOONDPROJEKT "NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005" ARUANNE Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Noorsootöö Keskus TALLINN 2006 1 Koostaja Kadri Kurve Toimetaja Helle Tiisväli Teostus: Kirjastus Argo www.argokirjastus.ee ISBN 9985-72-163-2 Trükitud trükikojas Vali Press Trükiarv 200 2  Sissejuhatus SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................

Ühiskond

53

pdf

Keskkonnakaitse üldkursus konspekt

tammede, toomingate säilitamine) 19.sajand mõisaparkide rajamine - Üldse loodi kõnesoleva paari sajandiga praeguse Eesti alale umbes 1300 parki 1853 Loodusuurijate Selts (LUS) K.E. von Baer - ekspeditsioonid Peipsile ja Läänemerele, Peterburi TA), kalavarude kaitse vajadus, valed püügiviisid. Koos Carl Alexander Shcultziga bioloogiliselt põhjendatud kalapüügieeskirjad 1859. a välja antud “Määrused kalapüügi piiramiseks Peipsi ja Pihkva järves” Alexander Theodor von Middendorff- Hellenurme ja Pööravere mõisapargid, Hellenurme loodusmuuseum talupoegadele, kogude hooldaja Mihkel Härm 1879 Gregor Helmersen - ettekanne LUSs suurtest rändrahnudest, milles rõhutas nende kaitse vajadust Gregor Helmerseni tuleb pidada eluta looduse kaitse mõtte algatajaks Eestis ja ka kogu Tsaari-Venemaal. Ta nimetas Põhja-Eesti suuri rändrahne geoloogilisteks mälestusmärkideks 1910 Loodi Vaika linnukaitse ala. Artur Toomi

Keskkonna kaitse

32

docx

Keskkonnakaitse üldkursus

Kultuuriloolisus Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu:  Looduskaitse arenguetapid – 1. Looduskaitse eelduste ehk sugemete kujunemise aeg (põlisrahvaste uskumused jms) 2. Looduskaitse kui ühiskondlike meetmete süsteemi kujunemine (ühiskondlikud organisatsioonid, seltsid - teadusliku loodushoiu algus). 3. Looduskaitse kui riiklike meetmete kujunemine; 4. Looduskaitse kui rahvusvaheliste meetmete kujunemine (riikide vaheline koostöö, rahvusvahelised organisatsioonid).  Looduskaitse ideede areng Tänapäevased LK põhimõtted: 1. Rahvausund 2. Kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks Klassikalise looduskaitse algus(umbes 200 aastat tagasi!) ja peale seda: 3. Loodusmälestiste kaitse, üksikobjektide kaitse; 4. Kaitsealade loomine 5. Bitroopide, elupaikade kaitse 6. Looduskaitse väljaspool kaitselasid.

Keskkonnakaitse

46

docx

Keskkonnakorraldus vastatud

1 Sissejuhatus Keskkond - Kogum eluta ja elusa looduse tegureid, mis mõjutavad biosüsteemi ( ka organismi, sh.inimest). Loodus ­ Loodus on ressurss; loodusvarad on piiratud. Loodus ei tooda jäätmeid, tootmisega kaasnevad jäätmed. Keskkonnamõju ­ mingite tegurite põhjustatud muutuste toime keskkonnale (pos., neg.). Tegevusega kaasnev keskkonnaseisundi muutumine või selle kaudu avalduv vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Keskkonnareostumine - Inimtegevusest põhjustatud keskkonnaseisundi halvenemine Keskkonnahäiring - arvulise normiga reguleerimata negatiivne keskkonnamõju või negatiivne keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi, nagu jäätmetest põhjustatud hais, tolm, müra; lindude, närilistevõi putukate kogunemine; jäätmete tuulega laialikandumine. Keskkonnamõju hindamine ­ kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju selgitamine, hindamine ja kirjeldamine

Keskkonnakorraldus

46

odt

EESTI METSANDUS 2011

Metsanduse ümarlaua töö on avalik ning selle materjalid (k.a kohtumiste protokollid) avalikustatakse keskkonnaministeeriumi veebilehel. Eesti metsapoliitika ja metsanduse arengukava valmisid mõlemad avatud protsessina, kuhu kaasati kõikide metsanduses tegutsevate huvigruppide liikmed, muuhulgas riigi administratsioon, erasektori esindajad ja suurel hulgal erinevaid huvigruppide organisatsioone ja eraisikuid. Koostöö jätkub ka arengukava ning seaduse rakendamisel ja hilisemal muutmisel. Valitsuse poolt koostatud kaasamise hea tava kohaselt on kaasamise eesmärk tõsta otsuste kvaliteeti ja ühiskondlikku legitiimsust, suurendades mittetulundus-, era- ja avaliku sektori osalust otsuste ettevalmistamisel ja langetamisel. Ametiasutus, kodanikuühendus või esindusorganisatsioon, kes dokumenti loob, kaasab otsustusprotsessi huvirühmi kõigist sektoritest. See tagab väljatöötatava strateegilise

Metsaressurss ja -klaster

94

doc

Euroopa Liidu naabruspoliitika

juhtkond sellised Lääne väärkäsitlused oskus,likult ära kasutab ning kuidas Kreml leiab, et EL naabruspoliitika ja eriti Idapartnerluse poliitika on Venemaale praegusajal kahjulikud asjad, millede kaudu “Brüssel püüdvat Venemaa naaberriike Venemaaga tülli ajada”. Ka on nii Venemaa peaminister Dmitri Medvedev kui välisminister Sergei Lavrov leidnud, et Venemaad rahuldab naabruskoostöösfääris täielikult EL-iga 1997. aastal sõlmitud “Strateegilise partnerluse ja koostöö leping”. Viimast rikkuvat aga eelkõige EL, kes USA juhtimisel võtvat aktiivselt osa Lääneriikide kehtestatud Vene-vastastest sanktsioonidest. Seetõttu jäävat praegu Venemaal üle vaid jätkata EL-iga koostööd terrorismivastase võitluse ja organiseeritud kuritegevuse alal. Majanduslikust ja kultuurilisest koostööst ei saavat aga EL-i jõustatud sanktsioonide ja “mustade nimekirjade” taustal juttugi olla. Mõistagi on kõige selle juures huvitav

Poliitika

159

doc

Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat

üldine ja subjektiivne mõiste. Seetõttu on kvaliteediraamistiku eesmärk lahutada kvaliteet paljudeks kultuuriveebile kohasteks kriteeriumideks. Kuna selles valdkonnas saab vastavat raamistikku välja töötada üksnes rahvusvahelisel tasandil, on otstarbekas tegevusse kaasata eri rahvuskultuuride esindajad. Raamistik on arenev koetis, mida tuleb aegamööda laiendada ja täiustada käsikäes kogemuste ja juhtumiuuringutega, kujutades endast Euroopa tasandil tehtava koostöö tulemust. MINERVA (Ministerial NetwoRk for Valorising Activities in digitations) projekt on sobiv keskkond sellise raamistiku väljatöötamiseks. Euroopa kultuurialaste veebirakenduste kvaliteedikriteeriumide teke Euroopa kultuurialaste veebirakenduste kvaliteedikriteeriumide juured on Lundi põhimõtetes, mis võeti vastu 4. aprillil 2001, mil Euroopa Komisjoni kutsuti üles tegema koostööd liikmesriikidega, eeskätt: "... optimeerima Euroopast pärineva informatsiooni

Kultuurilugu

Kommentaarid (0)