Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Peet Vallak “Elu nullpunkt” ja “Epp Pillarpardi Punjaba potitehas” (0)

4 HEA
Punktid
Peet Vallak-Elu nullpunkt-ja-Epp Pillarpardi Punjaba potitehas #1 Peet Vallak-Elu nullpunkt-ja-Epp Pillarpardi Punjaba potitehas #2 Peet Vallak-Elu nullpunkt-ja-Epp Pillarpardi Punjaba potitehas #3 Peet Vallak-Elu nullpunkt-ja-Epp Pillarpardi Punjaba potitehas #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 69 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kootchi Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Peet Vallaku novelli "Elu nullpunkt" analüüs

Vaadates kasvõi tänapäeval tööle saamist ­ igal pool valitseb onupojapoliitika. Tööle saavad töödejuhatajate sõbrad, tuttavad ja väljaspool konkurssi, vaatamata kas neil selleks ka haridust jagub. Võid ju pool elu rabada ja mitmekordse kõrghariduse saada, kuid ega see nüüdisajal midagi väärt küll ei ole. Ühesõnaga tuleb oma nutti kasutada ja omale kaardid kätte mängida, samal ajal teistele puhtahingelist mängides. Üleüldse on Peet Vallaku novellid väga head, lugesin terve raamatu läbi, mis mul on ja kavatsen lugeda veel. Kõik need lood on väga õpetlikud ja üllatava püändiga ning mis kõige parem ­ ülimalt huvitavad. Soovitan kindlasti oma sõpradel ka neid lugeda. Õpilase nimi Klass

Kirjandus
thumbnail
2
docx

"Nullpunkt" Peet Vallak

Peet Vallak Tegelased: Peategelane Villem Kõo Kõrvaltegelased  Villemi naine  Villemi poeg  Majaperemehe poeg Eedi Sündmustik Peet Vallaku novell „Elu nullpunkt” (1955) jutustab loo punapäisest poepidajast Villem Kõost, kes murrab pead selle üle miks tema elu, võrreldes tema isa ja eriti vanaisaga omaga, nii halb on. Villem Kõo on aus mees, kellele kuulub pesu-, pitsi- ja nööbiäri, kuid kahjuks see eriti midagi sisse ei too. Tihti annab Villem ostjatele võlgu ja on suisa paaril korral ka niisamagi kraami heast südamest ära andnud. Ühel päeval tühja müügiraamatut

Kirjandus
thumbnail
99
doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus

Kirjandus
thumbnail
33
odt

11. klassi kirjanduse eksam

1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud lugejaskonda. Peale 3. numbri ilmumist arvustati rühmituse taotlusi ja loomingut taunivalt mitmel pool. Samanimeline kirjastus

Kirjandus
thumbnail
8
doc

Elu nullpunkt

"Elu nullpunkt" Peet Vallak Puusepp Reos Lugu räägib puusepp Villem Reosest, kes armastab Ellu, kuid naine abiellub hoopis kingsepp Veskega. Villem nägi, et Ell ei ole õnnelik ja lootis, et naine tuleb tema juurde tagasi, sest tema ju armastas Ellu üle kõige. Puusepp parandas oma maja ja külas räägiti, et ta teeb seda seepärast, et kavatseb naise võtta. Ann, kes oli naabertalu teenijatüdruk, käis iga päev Villemi juures. Ann armastas puuseppa, kuid viimane oli Anne vastu väga tõrges

Eesti kirjandus
thumbnail
1
docx

„Lodjavahi surm“ Peet Vallak Vanema Minna iseloomustus

,,Lodjavahi surm" Peet Vallak Vanema Minna iseloomustus Kuna Minna on eesti nimi, siis järeldan et ta oli eestlane. Minna oli umbes keskealine naisterahvas, heleda naha ja helepruunide juustega. Arvan, et tal oli keskmine kehaehitus. Näos oli kortse ja mõned sünnimärgid. Minna oli väga kättemaksuhimuline ja õel. Ta oli väga jonnakas, kuna ei suutnud Aadile andestada. Minna kasutas Tuunast ära. Ta õrritas teda ja kasutas Aadile kättemaksuks. Arvan, et tal oli põhjust olla armukade, sest Aadi tegu oli väga jube. Minna oli samuti kaval, sest ta suutis Tuunase alati ära meelitada. Naine oli õnnetu ja väsinud. Tema mees oli halvatud ja teda petnud. Minna polnud kaastundlik ja ta ignoreeris oma haiget meest. Ta ei viinud Tuunasega asja kunagi lõpule, vaid õrritas ja meelitas teda viimase hetkeni. Ta oli ärakasutaja. Ta oli pika vihaga inimene. Ta ei viinud kunagu Aadi armukest nooremat Minnat üle jõe ja ootas, et keegi teine tuleks. Ta soovis

Kirjandus
thumbnail
53
doc

Kirjanduse eksami piletid

1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema ­ nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali ­

Kirjandus
thumbnail
8
pptx

Peet Vallak

klassikuid oma pillide järgi tantsima panna. Aga isegi vana Will Shakespeare pole sellise metoodilise järjekindlusega l ä b i r a p i t u d k u i v a e n e P e e t - p o i s s . Va l l a k u t r e t s i t e e r i t a k s e , jauratakse, ümisetakse, eteldakse, räpitakse, karjutakse ja nii edasi. Andrus maimik Katkend kriitiku artiklist «Epp Pillarpardi Punjaba potitehas» Armastus ja erootika, asjad, mille adekvaatne tõlgendus sotsiaalsetel murranguhetkedel kõige rohkem viga kipub saama, on ideaalseks lakmuspaberiks teatriretseptsiooni hindamisel. Ühtlasi ka nii-öelda põhiväärtuste väljendamisel. vallak on olnud kompromissitu, ega ole end reaalajaga suhestanud siis, kui hamburgereid soojendati vahvliküpsetis ja erootilise närvi lakmuspaberiks oli Onu

Kirjandus



Lisainfo

essee teoste \"Elu nullpunkt\" ja \"Epp Pillarpardi Punjaba potitehas\" põhjal

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun