Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Pedosfäär (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on pedosfäär?
  • Mis on mulla lähtekivim?
  • Mis on rabenemine?
  • Mis on porsumine?
  • Kuidas tekkivad mullad?
  • Kuidas mõjutab lähtekivim mulla arengut?
  • Kuidas mõjutavad kliimatingimused mulla arengut?
  • Millised aine oleku kõik kolm faasi on mullas esindatud?
  • Milline on mulla ruumala protsendid ?
  • Kuidas jaotatakse muldi lõimise järgi?
  • Miks on huumus vajalik?
  • Mis on mullavesi?
  • Mis on nn vaba vesi?
  • Mis on seotud vesi?
  • Mis on mullaõhk?
  • Miks on mullaõhk vajalik?
  • Mis on mullaelustik?
  • Millised protsessid on olulised muldade kujunemisel neli protsessi ?
  • Mis on mullaprofiil?
  • Mis on mullahorisont?
  • Mis on lähtekivim?
  • Mis on turbahorisont?
  • Mis on gleihorisont?
  • Mis on leostumine?
  • Mis on leetumine?
  • Mis on lessiveerumine?
  • Mis on savistumine?
  • Mis on sooldumine?
  • Mis on muldade degradatsioon?
  • Mis on muldade erosioon?
  • Mis on deflatsioon ehk tuulekanne?
  • Mis on kõrbestumine?

Lõik failist

Iseseisev töö nr 2
Üldgeograafia Kokk –III kursus
V teema: Pedosfäär
Tähtaeg: 23.oktoober 2009-10-20

  • Mis on pedosfäär?
    Suur osa maismaast on kaetud erineva koostise ja erineva omadustega muldadega. Mullad moodustavad muldkatte, mida nimetatakse pedosfääriks ja mis on üks noorematest Maa stääridest, sest see hakkas arenema alles koos elusa loodusega.
  • Mis on muld ?
    Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida taimed, loomad ja mikroorganismid aktiivselt kasutavad.
  • Mis on mulla lähtekivim?
    Murenenud kivimit või pinnakatte pudedaid setteid, kuhu asuvad taimed ning millest ja millele muld tekib, nimetatakse mulla lähtekivimiks.
  • Mis on rabenemine ?
    Füüsikalisel murenemisel ehk rabenemisel omandab kivim parema õhustatuse ja veeläbilaskvuse – see loob taimedele ja mikroorganismidele sobiva elukeskkonna.
  • Mis on porsumine ?
    Rabenemisega samal ajal toimub keemiline murenemine ehk porsumine.
  • Iseloomusta, kuidas tekkivad mullad?
    Mulla tekkes on kõige tähtsamad siiski kivimmurendile kasvama asunud rohelised taimed, mis loovad orgaanilist ainet.
  • Kuidas mõjutab lähtekivim mulla arengut?
    Lähtekivimi tera suurusest , mineraalsest ja keemilisest koostisest olenevad mulla areng ja omadused.
  • Kuidas mõjutavad kliimatingimused mulla arengut?
    Kliimatingimused mõjutavad kivimite murenemist ning põhjustavad vee liikumist mullas, mõjutavad ka taimede ja mikroorganismide liigilist koosseisu ja elutegevust – sellest omakorda oleneb orgaanilise aine koostis ja hulk mullas.
  • Millised aine oleku kõik kolm faasi on mullas esindatud ?
    Mulla teket ja arengut mõjutavad ka kliima, pinnamood , veerežiim ja inimene kelle tegevus on suuresti häirinud muldade loodusliku arengut ning muutnud muldade omadusi.
  • Milline on mulla ruumala (protsendid) ?
    Mulla ruumalast 45% mineraalne aine, 5% orgaaniline aine, 25% vesi ja 25% õhk.
  • Kuidas jaotatakse muldi lõimise järgi?
    Erineva suurusega mineraalosakesed mullas ja lähtekivimis, mis määravad mulla lõimise, ning selle alusel jaotatakse muld liiv-, saviliiv -, liivsavi ,- ja savimuldadeks . Lõimisusest sõltub ka mulla sobivus taimekasvatuseks. Kõige paremad on kergema ja keskmise lõimisega (saviliiv , liivsavi) mullad. Sellistes muldades on piisavalt suuri poore, et mullaelustikule vajalik õhk saaks liikuda ja piisavalt peenikesi poore, mis vett kinni hoiavad.
  • Mis on huumus ?
    Huumus on mulla orgaanilise aine põhiosa, pruun või must keeruka koostisega orgaaniliste ühendite kompleke, mis on seotud mulla mineraalosaga.
  • Miks on huumus vajalik?
    Huumus parandab mulla omadusi ja toitainete allikas taimedele.
  • Mis on mullavesi ?
    Mullavesi pärineb enamasti sademetest ja põhjaveest ning osaleb nii kivimite murenemisprotsessis kui ka organismide elutegevuses, sealhulgas ka taimede toitumisprotsessis.
  • Mis on nn vaba vesi?
    Taimedele on kergesti omastatav nn vaba vesi, nii mulda tunginud sademevesi ja peentes poorides liikuv kapillaarvesi, mis võib mullas vertikaalselt alt üles või ülalt alla.
  • Mis on seotud vesi?
    Mineraalide ja huumuse koostisse kuulub aga seotud vesi, mis on taimedele raskelt omastatav või omastamatu.
  • Mis on mullaõhk?
    Mullaõhk täidab mineraalse ja orgaanilise aine vahel jäävaid poore.
  • Miks on mullaõhk vajalik?
    Mullaõhust saavad taimede juured ja mullas elavad organismide hingamiseks hapniku.
  • Mis on mullaelustik?
    Mulla elustik (bakter, seened, vetikad, putukad ja nende vastsed , ussid ja muld kaevuvad imetajad ) segab ja lagundab mulla orgaanilist osa ja osaleb huumuse moodustamisel.
  • Millised protsessid on olulised muldade kujunemisel (neli protsessi) ?
    • Ainete sissekanne, mil muld lisandub nii orgaanilist kui ka anorgaanilisest ainet
    • Ainete ärakanne pinnavee , tuulekande, põhjaveega
    • Ainete ümberpaigutamine, mis seondub enamasti vee liikumisega või mullaosakeste segunemisega
    • Ainete muundumine , mis on seotud orgaanilise aine lagunemise, keemilise murenemise ja savimineraalide tekkega.

  • Mis on mullaprofiil ?
    Mullas esinevate protsesside tulemusena kujuneb välja mullaprofiil.
  • Mis on mullahorisont ?
    Mullaprofiil on püstläbilõige maapinnalt kuni mullatekkest muutmata lähte- või aluskivimini ja selles võib näha mitmesuguse tüseduse ja värvusega kihte, mida nim. mullahorisontideks.
  • Mis on lähtekivim?
    Välja- ja sisseuhtehorisondi all asuvad lähtekivim, mis koosneb mullaprotsessidest mõjutamata setetest ning aluskivim, mis koosneb tard -, sette- või moondekivimitest.
  • Mis on turbahorisont?
    kõrge põhjavee taseme ja veega küllastunud aladel kujuneb välja turba- ja gleihorisont . Turbahorisont tekib enamasti soode lagunemata ja erinevas lagunemisastmes taimejäänuste ladestumisel.
  • Mis on gleihorisont?
    Gleihorisont on veega küllastunud aladel ja hapnikuvaeguse oksüdatsiooni- ja reduktsiooniprotsesside tulemusena tekkinud sinakas - või rohekas- hall (liivade puhul ka valkjashall) horisont .
  • Mis on leostumine ?
    Leostumise all mõistetakse veeslahustavate soolade väljauhtumist.
  • Mis on leetumine ?
    Leetumine tähendab, et osa mulla mineraalosast laguneb happelise mullavee toimel lihtsamateks lahustuvateks ühenditeks.
  • Mis on lessiveerumine?
    Lessiveerumine on mullaprotsess, mille käigus mulla väiksed tahked lagunemata osad uhutakse pindmistest horisontidest välja.
  • Mis on savistumine?
    Savistumise on aga mullaprotsess, milles peened murenemissaadused ja orgaanilise aine mineraaliseerumissaadused kuhjuvad tekkekohal.
  • Mis on sooldumine ?
    Sooldumine esineb aladel, kus mullad sisaldavad rohkelt vees lahustuvaid soolasid, see on tingitud lähtekivimi või põhjavee suurest soolasisaldusest.
  • Mis on muldade degradatsioon?
    Inimtegevuse poolt põhjustatud mulla kahjustumist või hävimist nim muldade degradatsiooniks, ning see jaotub üldiselt neljaks : erosioon , deflatsioon , füüsikaline ja keemiline degradatsioon.
  • Mis on muldade erosioon?
    Erosiooni tagajärjel kantakse pinnaveega ära mulla ülemised kihid . Erosioon võib saada alguse tugevast vihmasajust või kiirest lumesulamisest, kui vesi ei suuda maapinda imbuda.
  • Mis on deflatsioon ehk tuulekanne?
    Stepi- ja kõrbevööndis kannab suurtelt aladelt mulda ära tuul – tegemist on deflatsiooni ehk tuulekandega.
  • Mis on kõrbestumine?
    Ulatuslikemaid muldade kahjustusi on toonud kaasa kõrbete pealetung ehk kõrbestumine.

  • Pedosfäär #1 Pedosfäär #2 Pedosfäär #3
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-11-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor elis63 Õppematerjali autor
    Kirjas on 34 pedosfääri kohta küsimused ja nende vastused

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    2
    doc

    Iseseisevtöö : Pedosfäär.

    Iseseisev töö nr. 2 . teema: Pedosfäär. Raul Liebenau k-3 1.Mullad moodustavad muldkatte, mida nim. pedosfääriks. 2.Mullaks nim. maakoore pindmist kobedat kihti, mida taimed, loomad ja mikroorganismid aktiivselt kasutavad. 3.Murenenud kivimit või pinnakatte pudedaid setteid, kuhu asuvad taimed ning millest ja millele muld tekib, nim. mulla lähtekivimiks. 4.Füüsikalisel murenemisel e. rabenemisel omandab kivim parema õhtustatuse ja

    Geograafia
    thumbnail
    2
    doc

    Pedosfäär

    Pedosfäär 1. · Pedosfäärbiosfääri osa, mis hõlmab muldkatte maakoore pindmise osa, kus mikroobid, taimed ja seened tekitavad ja muundavad orgaanilist ainet. · Muldmaakoore pindmine kobe kiht, mis on tekkinud elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. · Mullaprofiilmullahorisontide püstläbilõige maapinnast; mullaprofiili tüsedus kõigub mõnekümnest cmst kahe meetrini. · Mullahorisont eri tüseduse, värvuse, struktuuri, tiheduse ja koostisega kiht mullaprofiilis. 2. ·Lähtekivimi- Tera suurusest, mineraalidest ja keemilisest koostisest olenevad mulla areng ja omadused. · Kliimatingimused- Mõjutavad kivimite murenemist ning põhjustavad vee liikumist mullas.Samuti mõjutavad nad taimede ja mikroorganismide liigilist koosseisu ja elutegevust. · Reljeefist- sõltub mulla

    Geograafia
    thumbnail
    5
    doc

    Pedosfäär

    Kordamisküsimused 10.klass PEDOSFÄÄR 1.Mis on muld? Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elus looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus, sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. 2.Mulla koostis: mulla koostisosade mahuline vahekord. 1)Elus osa- seened, bakterid, taimed, loomad (vihmaussid) 2)Eluta osa- vedel (mullavesi), tahke(90%mineraalne, 10% orgaaniline (soodes vastupidi), gaasiline (mullaõhk) 3.Mis on murenemine? Kuidas liigitatakse murenemist? Iseloomusta lühidalt mõlemat tüüpi! Maakoore ülemistes kihtides kivimid ning neis esinevad mineraalid muutuvad ja purunevad mitmesuguste välistegurite mõjul (temperatuuri kõikumine, jää, vesi,

    Geograafia
    thumbnail
    4
    docx

    Pedosfääri kokkuvõte

    Pedosfääri mullad jagunevad: Vedel osa: vesi 25%; mulla õhk ­ gaasiline osa 25%. Tahke osa: orgaaniline ­ organismid ja huumus; anorgaaniline- kivimid mineraalid. + elus osa Mulla teke Kivimmurendile (lähtekivim) asuvad kasvama taimed ning mikroorganismid, kes eritavad ainevahetuse jääkaineid, kobestavad ning murendavad kivimit. Mullatekke tegurid Passiivsed · Lähtekivim: Annab mullale mineraalse aluse ja määrab ära mulla omadused (mulla lõimise, õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse, mineraalse koostise, mulla läbilaskevõime, värvuse). Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Mägisel alal soojeneb ja kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti, varju jäävad mullad jäävad jahedaks ja niiskeks Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim. Põllunduseks sobiv

    Geograafia
    thumbnail
    3
    doc

    Pedosfäär

    Pedosfäär ­ muld Mõisted: Muld ­ maakoore pindmine kobe kiht, mis on tekkinud elusa ja elutalooduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Huumus ­ maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus ­ maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni kuni musta värvusega amorfne aine. Murenemine ­ kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri kõikumise mõjul ning õhu, vee ja organismide mehaanilisel (rabenemine) ja keemilisel (porsumine) toimel.

    Geograafia
    thumbnail
    27
    ppt

    Pedosfäär

    Pedosfäär Pedon-muld Muld Maakoore pindmine kobe kiht, mida taimed, loomad ja mikroorganismid aktiivselt kasutavad. Tekib elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel ning organismid ja nende lagundproduktid muudavad seda pidevalt. Murenemine Rabenemine-füüsikaline murenemine, tingitud soojuspaisumisest. Porsumine-keemiline murenemine, tingitud lahustumisprotsessist. Mulla teke Kivimmurendile (lähtekivim) asuvad kasvama taimed ning mikroorganismid, kes eritavad ainevahetuse jääkaineid, kobestavad ning murendavad kivimit. Mullatekketegurid Lähtekivim-õhustatus, vee- ja toitained Kliima-murenemine, vee liikumine mullas, mikroorganismide liigiline koosseis. Reljeef-vee ja soojusreziim, ainete ümberpaigutumine. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Tahke komponent Mineraalaine (45%) lähtekivimist pärit Lõimis-mineraalosakeste suurus Orgaaniline (5%) Huumus-taime ja l

    Geograafia
    thumbnail
    14
    pdf

    Mullateaduse konspekt

    Mulla komponendid: mineraalaine (mulla lähtekivim mille peale muld tekkima hakkab), orgaaniline aine (elusorganismid viivad läbi lagundamist ja surnud orgaaniline aine huumus), õhk, vesi 2. Muldi kujundavad faktorid. 
 1) rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid 
 2) lähtekivim 
 3)kliima 
 4)reljeef 
 5)aeg- eestis noored mullad väga ajakulukas protsess on muldade teke 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. 
 Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullst alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini on kahemõõtmeline.
 Pedon on muldkattest reaalselt esinev mullasammas on kolmemõõteline
 Pedosfäär on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus saab eristada mulda 4. Mulla tähtsus ja funktsioonid. 
 1) bioproduktsioon-toidu, sööda ja muu biomassi tootmine 


    Eesti mullastik
    thumbnail
    8
    doc

    Mullad - eksamiks kordamine

    PEDOSFÄÄR 14. teab, millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus keemiline ja millistes füüsikaline murenemine, teab murenemise tähtsust looduses ja mõju inimtegevusele; Võrreldav suurus Füüsikaline Keemiline ehk RABENEMINE ehk PORSUMINE Põhjus temperatuuri kõikumine vesi ja vees lahustunud happed Tingimused, milles kuivades, jahedates prk. niisked ja soojad ülekaalus kus temp. kõigub palju piirkonnad Piirkond, kus ülekaalus kõrbed, tundra vihmametsad Tähtsus mullatekke alus- mullatekke alus- kivim omandab parema suureneb saviosakeste hulk õhustatuse ja vee

    Geograafia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun