Pedofiilia (kreeka keelest "pais" ("paieos") laps ja "phiilia" kiindumus, sõprus, armastus) kui mõiste tähendab sugulist kiindumust lastesse on üheks seksuaalsfääri haiguseks, mida võib kohata nii heteroseksuaalsete kui homoseksuaalsete meeste kui ka naiste seas. Väärastunud inimhinged saavad psühholoogide hinnangul rahuldust ainuüksi lapse palja ihu puudutamisest, rääkimata juba suguaktist. Pedofiilia on seksuaalsuunitluse häire, mis tähendab laste seksuaalset eelistamist, objektid on tavaliselt puberteedieelses või varases puberteedieas. Osa pedofiile on huvitatud ainult tüdrukutest, teised ainult poistest ja osa on huvitatud mõlema soo esindajatest. Pedofiilide hulka kuulub ka inimesi, kes eelistavad täiskasvanud seksuaalpartnereid, kuid kontaktide ebaõnnestumise tõttu pöörduvad harjumuspäraselt laste kui asendajate poole.
mõnikord ka kronofiilia (seksuaalne kiindumus endast tunduvalt noorematesse isikutesse). Pedofiilne käitumine algab üldjuhul murdeeas või kahe-kümnendate eluaastate alguses ja jäljendab sageli kurameerimist. Pedofiilid lähenevad pigem sellistele lastele, kes näivad olevat üksikud, depressiivsed või oma vanematega tülis, kuid samas võivad nad ka püüda lapsevanemate usaldust võita. Vaatamata sellele, et on mitu bioloogilist ja psühholoogilist teooriat, ei ole pedofiilia põhjused täpselt teada. Kalduvus pedofiiliale võib areneda väga varases eas, isegi enne sündi. Samas võib tegemist olla ka geneetilise eelsoodumusega. Kindlasti on häire seotud meessuguhormoonidega (androgeenidega), kuigi pedofiilidel ei ole leitud püsivat hormonaalse tasakaalu häiret. 2 AJALUGU (MINEVIKUST TÄNAPÄEVANI)
Inna Roosmann-Morozov LASTE SEKSUAALNE VÄÄRKOHTLEMINE Referaat Õppejõud: Uno Traat, lektor Tallinn 2010 Sisukord SISSEJUHATUS 3 1. LASTE SEKSUAALNE VÄÄRKOHTLEMINE 4 1.1. Kurjategija ja ohvri suhe 4 1.2. Pedofiilia ja erinevad aspektid eelsoodumuseks 5 1.2.1. Kriminaalsed aspektid 5 1.2.2. Ajalooline aspekt ja tänapäeva vaade 6 KOKKUVÕTE 9 ALLIKALOEND 10 SISSEJUHATUS 2 Lapse seksuaalne kuritarvitamine ehk lapse seksuaalne väärkohtlemine on väärkohtlemise vorm,
veelgi tõsisemad. Seksuaalvägivalla ohver tunneb ennast üksikuna, väärtusetuna ja hirmununa. Kahjuks ei tule paljud seksuaalvägivalla juhud ilmsiks ja seda eriti siis, kui asjaga on seotud mõni pereliige. (Viide: http://www.amor.ee/?class=document&action=print§ion=45016 ) 7 Lapse seksuaalset väärkohtlemis seostatakse enamasti pedofiiliaga. Pedofiilia on sõna-sõnalt tõlgitav lastearmastusena. Pedofiilid on nii mehed, kui naised, kes väljendavad seksuaalset erutust ja meeldivust eelpuberteediealiste laste suhtes. Pedofiilia või suguline kiindumus lastesse on üheks seksuaalsfääri haiguseks, mida võib kohata nii heteroseksuaalsete kui ka homoseksuaalsete meeste ja naiste seas. Pedofiilsete ihadega inimene on võimeline kontrollima oma käitumist juhul, kui ta tunnistab endale, et seksuaalse sisuga käitumine lapse suhtes on vale
lapsele suuri vigastusi ja see võib lõppeda isegi surmaga. 18. Kaudne Münchhauseni sündroom on üks pentsikumaid lapse väärkohtlemise sündroome, kus lapsevanem või hooldaja mõtleb välja lapsele mingi haiguse ilmingud, mida tegelikult lapsel ei ole. Lapsest tehakse ohver ning ta veedab suure osa oma lapsepõlvest arstide hoole all ravides haigusi, mida tal tegelikult ei ole. Tihti tekitavad vanemad/hooldajad lapsele ise füüsilisi ja ka vaimseid vigastusi. 19. Pedofiilia on sõna-sõnalt tõlgendatav lastearmastusena. Pedofiilid on nii mehed, kui naised, kes väljendavad seksuaalset erutust või meeldivust eelpuberteediealiste laste suhtes. 20. Pedofiilia on parafiilia alatüüp. Parafiiliad on tugevad seksuaalsed fantaasiad, kihud ja käitumises, mis tavaliselt on seotud laste ja objektidega. 21. Pedofiilia on kuritegu. Veel 90-ndatel ei teadvustatud Eestis pedofiilia kui kuriteoliigi
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut LASTE SEKSUAALNE VÄÄRKOHTLEMINE Juhendaja: ........... Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus .................................................................................................. 3 2. Seksuaalse väärkohtlemise esinemissagedus ................................................. 4 3. Seksuaalse väärkohtlemise liigitamine ........................................................... 5 4. Seksuaalse väärkohtlemise mõjud ................................................................. 6 5. Kokkuvõte ..................................................................................................... 8 6. Kasutatud allikad ........................................................................................... 9 Sissejuhatus Lapsel kui ühiskonna kaitsetumail lülil on suurim oht langeda väärkohtlemise ohvriks. Üldiselt
LAPS-Vägivalla ohver SISSEJUHATUS "Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata.
SEKSUAALVÄGIVALD Vägistamine on suguühendus naisisikuga vägivalla või vägivallaga ähvardamise abil või kasutades ära kannatanu abitut seisundit. Seega saab vägistamisest rääkida vaid siis, kui puudub naise nõusolek antud tegude sooritamiseks. Naine võib nõustuda järgmistes vormides: · Tõeline nõusolek või teadlik osavõtt seksuaalaktist ilma süütundeta; · Impulsiivne nõusolek või seksuaalne akt, mis kiidetakse heaks hetkel, kui impulss ajendab lähenemisele, aga hiljem tekib kahetsus juhtunu pärast, alandatuse- ja süütunne; · Passiivne nõusolek, kui naine ei soovi vahekorda astuda, kuid ei takista ka selle sooritamist, mida teine pool hindab kui nõusolekut. Viimasel juhul on kohtupraktikas tekkinud vaidlusi, kas mees oma eesmärkide saavutamiseks on ikka kasutanud vägivalda. Vägistamine on tahtlik kuritegu ja sellest tuleneb, et ka vägivalla kasutamine on tahtlik ja teadlik. Mees peab aru saama, et ta kasutab vägivalda
Kõik kommentaarid