Pedagoogilise psühholoogia loengute põhimõisted 2013 (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

6

docx

Õpilase areng

Pedagoogilise psühholoogia kursuse HTPK.02.112I osa põhimõisted Õpilane Sissejuhatus/eesmärgistamine 1. Nimetage pedagoogilise psühholoogia põhilised uurimisobjektid 2. Õpetamisele reageerib õpilane õppimisega, millega reageerib õpilane kasvatamisele/õpetaja kasvatustööle? 3. Millise üldise terminiga võetakse pedagoogilise psühholoogias kokku õpetamine ja kasvatamine? 4. Millist kolme järjestikust otsustusetappi saab eristada õpetajatöös 5. Kas on olemas reegel konkreetsete õppe-eesmärkide tuletamiseks üldisematest eesmärkidest? Jah/Ei 6. Millised on praktikas levinud neli varianti konkreetsete õppe-eesmärkide sõnastamiseks? 7. Millistes dimensioonides defineeritakse väljundipõhised õpieesmärgid? 8. Nimetage B. S

Kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia

16

docx

Pedagoogiline psühholoogia põhimõisted I

Pedagoogilise psühholoogia kursuse HTPK.02.112I osa põhimõisted Õpilane Sissejuhatus/eesmärgistamine 1. Nimetage pedagoogilise psühholoogia põhilised uurimisobjektid. Pedagoogilise psühholoogia põhilised uurimisobjektid jaotuvad kolme valdkonda: 1) õpilane, 2) õppimine ja 3) õppimiseks vajalikud tingimused. 2. Õpetamisele reageerib õpilane õppimisega, millega reageerib õpilane kasvatamisele/õpetaja kasvatustööle? Õpetamisele reageerib õpilane õppimisega ehk siis kasvatamisele reageerib kasvamisega. SAMAS, võiks ka siin öelda, et õpilane reageerib õppimisega, kuna kasvamine ainult vaimses mõttes ongi õppimine

Pedagoogiline psuhholoogia

4

docx

Pedagoogiline psühholoogia mõisted

Kordamisküsimused ja mõisted. 2013 a 1. Loeng.Pedagoogiline psühholoogia, õppe- ja kasvatustöö eesmärgistamine.  Mis on pedagoogilise psühholoogia põhilised uurimisobjektid? 1) Õpilane 2) Õppimine 3) Õppimiseks tingimuste loomine.  Õpetamisele reageerib õpilane õppimisega, millega reageerib õpilane kasvatamisele /õpetaja kasvatustööle? 1) Õppimisega  Millise üldise terminiga võetakse pedagoogilises psühholoogias kokku õpetamine ja kasvatamine? 1) Õppimiseks tingimuste loomine  Millist kolme järjestikust otsustusetappi saab õpetaja töös eristada?

Psühholoogia

32

doc

Pedagoogilise psühholoogia olemus

Psühholoogia KT/vaheeksam I Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse 1) Pedagoogilise psühholoogia olemus ja seos teiste pedagoogiliste distsipliinidega (pedagoogika üldised alused, didaktika, kasvatusteooria). Ped.psühholoogia olemus - kasvatusteaduse psühhologiseeritud käsitlus. Tegeleb spetsiaalselt õpilaste arengu ja kasvatamise probleemidega. Seos teiste distsipliinidega : Pedagoogika üldised alused – üldpedagoogika, kasvatusteooria ja didaktika. Didaktika – õpetamisõpetus (kuidas ja mida õpetada), käsitleb õppesisu.

Pedagoogiline psuhholoogia

50

pdf

Pedagoogiline psühholoogia

1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi

Alternatiivpedagoogika

24

docx

Pedagoogiline psühholoogia põhimõisted II

Ta näitas eksperimentaalselt, et ka inimõppimisel pole alust rääkida üldisest vaimsete võimete arendamisest. Tõdedes fakti, et inimeste õpitav üldistub vähe, tegi ta loogilise järeldse, et ka õpitulemus peab olema konkreetne. Thorndike näitas terve rea katsetega, et õpilased, kes õppisid ladina keelt ja geomeetriat, ei sooritanud intellektuaalse arengu teste sugugi paremini kui õpilased, kes õppisid teisi aineid. 17. Millisele pedagoogilise uuendusele panid aluse õpitulemuste hindamisel Thorndike uurimused õpitu üldistumisest? Thorndike’i uurimused panid aluse ainetestide massilisele kasutuselevõtule. 18. Millisele pedagoogilisele uuendusele panid aluse Skinneri uurimised, sealhulgas keeruliste käitumisviiside kujundamisest operantse tingimise vahendusel? B. F. Skinner uuris õppimise biheivioristlike seaduspärasuste rakendamist õpetamisel

Kategoriseerimata

9

doc

Intelligentsus

Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste teaduskond Referaat ,,Intelligentsuse areng" Õppejõud: Kristiina Uriko Tallinn 2009 Sisukord. 1. Intelligentsuse mõiste................................................................................... 2. Intelligentsuse teooriad................................................................................. 3. Vaimne areng ja intelligentsuse areng........................................................... 4. Herrnsteini ja Murray kognitiivsete klasside teooria..................................... 5. Vaimselt intelligentne ­ mida see tähendab.................................................. 6. IQ................................................................................................................... 7. EQ.................................................................................................................. 8. SQ....................

Sissejuhatus kasvatuseteadusesse

102

docx

Pedagoogiline psühholoogia

ümbritseva maailmaga. 5) Põhilised õppimisteooriate liigid:  Biheivioristlikud - biheivioristlik lähtealus käitumise ja õppimise uurimiseks;  Kognitiivsed ja konstruktivistlikud - kognitiivsed protsessid käitumise ja õppimise uurimise lähtealusena;  Sotsiaalkonstruktivistlikud - sotsiaalne interaktsioon õppimise lähtealusena; II Õppimise biheivioristlikud käsitused (Biheivioristid=käitumusliku psühholoogia koolkonna esindajad) 1) Klassikaline tingimine ja selle rakendused koolis. Seostub tavaliselt vene füsioloogi Ivan Pavlovi avastusega. Pavlovi avastatud klassikaline tingitus oli üks esimesi teaduslikult dokumenteeritud õppimise ilminguid. Klassikaline tingitus seisneb organismi võimes õppida reageerima orienteerumisreaktsiooni esilekutsuvale ärritajale samal viisil kui tingimatule ärritajale. Kooli oludes on palju võimalusi õppimiseks (pos.ja neg. mõttes) klassikalise tingituse

Psühholoogia

Kommentaarid (1)