mõju; Isiksus: mina-kontseptsioon, hoiakud; Grupikäitumine: konformsus, allumine, grupi dünaamika; Suhtlemise kolm külge: 1) Teabe vahetamine ehk kommunikatsioon 2) Teise/te inimese/te mõjutamine ehk interaktsioon 3) Teise/te inimese/te tajumine, hindamine, mõistmine ehk sotsiaalne pertseptsioon (taju). KOMMUNIKATSIOON Robotiga suhtlemine. Suhtlemine pole vaid kommunikatsioon. Vajalik on ka interaktsioon. Millisel määral toimiks see robotiga? Pertseptsioon oli eelkõige ühepoolne. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetusprotsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhtete moodustamine ja areng. Suhtlemise iseärasused pedagoogilises kontekstis. Õpetaja suhtlemise klassis võib jagada 3 kategooriasse: 1) Õppimisega seonduv kõne – aine seletamine, küsitlemine.
Ametirollide täitjatele esitatavad ootused on tavaliselt fikseeritud peamiselt ametijuhendites või määrustikes. Suhtlemiselt inimene tavaliselt arvab, et teine pool teab, millised on ootused tema rolli suhtes · Rollikujutlus näitab, milline on rollitäitja enda ettekujutus oma rollist ning teiste ootused sellele. Mida rohkem on rollikujutluses arvestatud rolliootusi, seda ladusamalt kulgeb suhtlemine. Rolli omandamisel on väga tähtsad esimesed kogemused ja töökohad. See mudel saab hilisemas käitumiseks etaloniks. · Rollikäitumine tegelik käitumine rollis. See võib mitmeti erineda rolliootustest ja rollikujutlusest. Käitumine sõltub sellest, kas inimene üldse tahab või suudab seda rolli täita. Raske on suhelda inimesega, kes võtab rolli vaid osaliselt omaks. Nt isa, kes toetab perekonda küll rahaliselt, aga ei tegele üldse lastega
· Õpilase käitumise kirjeldamine, mis häirib õppeprotsessi · Vajadusel õpilaste isoleerimine · Õpilase valikuvõimaluste arendamine; parandamise võimalus · Bill Rogers. Taasleitud käitumine lk 51-89 Sekkumine Aja mahavõtmine Et lapse probleeme vähendada SUHTLEMINE Siltide vältimine, peegeldamine, küsimine, mudelid SUHTUMINE Armastus, aktsepteerimine ANTISOTSIAALNE KÄITUMINE ON KIRJELDAV TERMIN ISELOOMUSTAMAKS EKTERNALISEERITUD (VÄLJAPOOLE SUUNATUD) TEGEVUSTE ALAKLASSI, KUI RIKUTAKSE TAHTLIKULT TEISTE INIMESTEVÕI ÜHISKOONAÕIGUSI. Antisotsiaalne käitumine on üldmõiste. Sotsiaalsearengu vastu suunatud.
Nõustamise põhialused I loeng 8.09.14 Mis on nõustamine? Tegemist on interaktiivse õppimis-protsessiga. Oluline, et mõlemad osapooled (nõustaja ja klient) on aktiivsed, ilma milleta nõustamist toimuda ei saa. Seega nõustamine on nõustaja ja kliendi(ntide) vaheline kooskõlastatud interaktiivne õppimis-protsess. Nõustamise peaeesmärk on aidata klientidel leida võimalusi tegutsemiseks nende endi valitud viisidel, et elada enam rahulduspakkuval ja rikkamal viisil nii indiviidi kui ühiskonna liikmena. Nõustamine on ka toetamine. Kliendile õpetatakse midagi, nt kuidas kuulata, suhelda, kuidas olla vaikuses jne. Oluline, et inimene ise tunneks, et ta vajab nõustamist, lähtealus on ka probleemi tunnistamine. Nõustamine on ajas kindlalt piiritletud, selge struktuuri ja reeglitega protsess, mida viib läbi vastava ettevalmistusega spetsialist. Kliendile on oluline, et ta tuleb kellegi juurde kindlal ajal jne, see motiveerib nei
· Avalik distants 360 cm ja enam Mida väiksem distants võetakse, seda parem on kontakt (ei kehti sundolukorras), ei kehti eri kultuuride esindajate puhul Positiivse suhtumise korral (huvitavus, meeldivus, põnevus jne) vähendatakse distantsi. Negatiivse suhtumise korral või huvi puudumisel (igavus, rahulolematus, mittenõustumine jne) suurendatakse distantsi. Kontakti saamine klassiga/grupiga Märksõnad Positiivne hoiak klassi/grupi suhtes (peab välja paistma) Avatud suhtlemine (immediacy) mitteverbaalne (pilk, miimika, zestid, liikumine, hääletoon verbaalne (huvi tundmine, rituaalid, hoolivuse Väljendamine Toimuva selgitamine (reeglid, sisu) ja vajadusel arutamine Klassiga arvestamine Mõistvus (sisukus, emotsionaalsus, lihtsus, tihedus) Empaatia (väljendamine) Suhtlemisjulgus (tuleneb positiivsest minapildist) Enesesse suhtumise positiivsed baashoiakud: ENESEARMASTUS SALLIVUS ENESEUSALDUS
. 48 Ülesanne grupitööks: hea grupi omadused........................................ 49 Nüüdisaegsed õpetamismeetodid ...................................................... 50 Oskused vanasti ja praegu.............................................................. 50 Kutse-, üld- ja sotsiaalsed oskused.................................................. 51 Õpetamismeetodid........................................................................ 51 III OSA Suhtlemine – teooria ja harjutused............................................ 53 Kommunikatsioon............................................................................ 53 Maailmapilt ja filtrid...................................................................... 53 Ellusuhtumise viisid...................................................................... 55 Transaktsionaalne analüüs ............................................................. 56
juurast, majandusest Kriitika suhtlemispsühholoogiale kui uurimisvaldkonnale (Duck, West, Acitelli, 1997) 1. valimi probleem: üliõpilased 2. arengu probleem: suhte staatilisus; longitudinaalsus? 3. kirjelduse probleem: suhtlejate ja uurijate suhtetaju; kirjeldav kontseptsioon 4. konteksti probleem: sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik kontekst; üldistatavus? 5.Andmete objektiivsuse probleem (sh enesekohased testid); eksperimendid Suhete ja suhtlemise olemus - Inimestevaheline suhtlemine – protsess, mille abil inimesed loovad ja hoiavad omavahelisi suhteid luues tähendusi. - Protsess – jada eesmärgipäraseid käitumisi - Tähendustest (mitte öeldust) sõltub suhtlemine - Suhtlemine loob suhteid Me vajame suhteid. Miks? - Liigijätkamiseks - Organiseeritud ühiskonna loomiseks ja säilitamiseks - Stimulatsiooniks - Tagasisideks - Toetuseks kriisihetkedel - Elumõtte leidmiseks Suhtlemise funktsioonid: - Suhtlemise kaudu arendame ennast.
· Viimased ca 40-50 aastat püüd kirjeldada inimese ruumikäitumise vorme ja seaduspärasusi. Distants Inimestevaheline vahemaa · Väide: sõltuvalt situatsioonist ja partnerist hoiavad inimesed igapäevasuhtlemises kindlat distantsi. Distantsihoidmine ei ole teadvustatud ega teadlikult reguleeritud tegevus. · Edward Hall "hidden dimension" Oma igapäevases suhtlemises kasutavad inimesed 4 distantsi. 1) intiimne - 0 -20 cm väga lähedane inimene. Suhtlemine partneriga sellisel viisil, kus inimesed on otseses füüsilises kontaktis või väga lähevad. 2)personaalne 50-100 cm - tuttav 3) sotsiaalne - 120-180 cm - suhtlemisel võõraste inimestega 4) avalik distants 3-4-..m - tüüpiline vahemaa suhtlemisel suurema inimrühmaga või kõrgemate aukandjatega. Distants kui suhete indikaator. · Ebasobiv distants tajutakse ebamugavust või üritatakse seda kompenseerida (nt ühistranspordis ei vaata silma) · !!
Kõik kommentaarid