Pedagoogiline psühholoogia põhikoolis - kordamine eksamiks (0)

Sarnased õppematerjalid

8

docx

Tunnetusprotsessid ja nende arengulised iseärasused

luues.Jargnevad strateegiadon otseselt suunatud info seostamisele ja grupeerimise soodustamisele. 1. Lausete või sõnade konstrueerimine. 2. Kujutluspildid. 3. Loosungid, kõlalised seosed. 4. Seostamine tegevustega. 5. Seostamine isiklike elusündmustega. 6. Seostamine emotsioonidega. 7. Visuaalsete elementide kasutamine. Grupeerimine kategooriatesse ­ eriti hierarhilistesse kategooriatesse ­ aitab kaasa moistmisega õppimisele ja on seetõttu efektiivsem kui lihtne kordamine voi seostamine. Uute teadmiste ümberorganiseerimine, kokkusurumine ja üldistamine on eriti efektiivsed viisid õpitava paremaks meeldejätmiseks, kui on vaja õppida keerukamat materjali. Õpitu kasutamine. Mälu funktsioneerimise seaduspärasused põhjendavad, miks õpilasedsuudavad kasutada õpitut väga konkreetsetes situatsioonides (ainult koolis) ja kitsapiiriliste(õpituga sarnaste) ülesannete lahendamisel

Pedagoogika

67

ppt

Kognitiivsed protsessid. Areng ja roll õppimisel

· Töömälu maht suureneb algklassides · Kiirus tõuseb, 14-15a-tel täiskasvanute tase · Osa tegevusi automatiseerunud jääb aega raskemate ülesannete täitmiseks · Tähelepanu osatakse paremini jaotada (eristada olulist ja ebaolulist) · Verbaalset infot hakatakse kordama (7a) ning seostama (känkima) · 7-8a suurem rõhk verbaalsele meeldejätmisele, mitte niivõrd visuaalsele (nimetatakse sõnadega)  Arengulised muutused · Alg- ja põhikoolis areneb tp koordineeriv keskus ­ Töödelda olulist infot ­ Alla suuda ebaolulist infot · Paindlikult jälgida, mis oluline ja mis mitte · Missugused on probleemid, kui tp koordineeriv keskus pole arenenud? · Jäikus tegutsemisel ­ Lastel ­ ADHD  Lapsed, kel kehv töömälu · Rohkem poisse kui tüdrukuid · Probleemid ajas püsivad (st pole halvemaid ja paremaid päevi) · Head suhted, aga vaiksed · Grupitöödes ei osal, klassi ees ei taha esineda

Arengupsühholoogia

62

docx

PSÜÜHIKA EKSAM

mõne teise ülesandega. Mõtlemisprotsess: Töömälus hoitakse aktiivsena seda info, mida on parajasti vaja mõtlemiseks või probleemi lahendamiseks. Töömälu sisu on mõtete sisuks. MILLE POOLEST REŽIIMID TEINETEISEST ERINEVAD? - Paljusid ülesandeid suudab psüühika lahendada kahel erineval moel – märkamatult ja tahtmatult või teadlikult ja tahtlikult –ning erinevaid ajuosi kaasates  Taoline dihhotoomia läbib paljusid psühholoogia teooriaid, kuigi režiime defineeritakse neis mõnevõrra erinevalt  Peamine režiime eristav tunnus on ilmselt töömälu - sellest sõltumatu ehk autonoomne infotöötlus moodustab vaistliku režiimi ja töömälu abil saavutatav hüpoteetiline mõtlemine kaalutleva Autonoomseks võib nimetatada töömälust sõltumatut psüühilist protsessi  Autonoomset infotöötlust iseloomustavad enamasti kiirus, hõlpsus, paralleelsus, teadvustamatus, tahtmatus

Psühholoogia

14

doc

Pedagoogilise psühhologia referaat

On erinevad teed. Ometi on eesmärk sama. Selleks on õppimise mõistmine. Psühholoogid mõistavad õppimise all üldiselt protsessi, ,,kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppuri tegevusvõimes või käitumises suhteliselt püsivad muutused.1" Erinevus õppimisteooriates tuleneb erinevatest kujutlustest õppimist ajendavatest teguritest. Eristatakse biheivioristlikke ja kognitiivseid õppimisteooriad. Esimeste lähenemine keskendub inimese 1 Krull, Edgar. Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus; 2000. Lk 180. 2 võimele vältida sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi. Õppimine toimub vastusena väliskeskkonna mõjudele, kusjuures mõtlemine on tagaplaanil. Teise lähenemise puhul on õppimise ajendiks sisemine huvi ümbritseva maailma vastu toetudes Piaget'i tunnetusprotsesside mudelile

Pedagoogiline psuhholoogia

18

docx

Arengupsühholoogia seminarid

Füüsiline agressioon väheneb kiiresti noorukieas, kuid verbaalne ja kaudne agressioon suurenevad. On ebatõenäoline, et kalduvus panna toime kindlaid kuritegelikke tegusid on pärilik. Pärilikud võivad olla teatud temperamendi tunnused. Leidub palju tõendeid, et kodused tingimused võivad olla tähtsad mõjurid, mis põhjustavad agressiooni ja hilisemat antisotsiaalset käitumist. "Varased alustajad" on need, kes on agressiivsed ning häirivad alg- ja põhikoolis ning sageli sel ajal eakaaslaste poolt tõrjutud, kuid keskkoolis suhtlevad endasarnastega ning moodustavad põhilised antisotsiaalsed eakaaslaste grupid. Nad panevad toime väärtegusid 10-12-aastaselt ning suure tõenäosusega teevad seda korduvalt. "Hilised alustajad" on need, kelle areng on normaalsem, kuid kellel esineb mõnda aega agressiivseid ja antisotsiaalseid käitumisviise, kui nad on noorukiajal kaasatud antisotsiaalsete eakaaslaste gruppide riskivatesse käitumisviisidesse

Arengupsühholoogia

42

docx

Kognitiivse psühholoogia kordamisküsimused

Kognitiivse psühholoogia kordamisküsimused Kognitiivne psühholoogia Mis on? Tunnetusprotsesside uurimine – kuidas inimene tajub, mäletab, mõistab ja mõtleb Millega tegeleb? Tunnetusprotsesside uurimisega Kuidas? Ajukuvamine, eksperimendid Taju Taju protsess Mis on taju? Mehhanismid ja protsessid mille kaudu luuakse organismi välis- või sisekeskkonnast terviklik peegeldus (tähelepanu, mälu, verbaalne kood) PROTSESSID Mis on illusioonid ja hallutsinatsioonid? Mida nad näitavad? Too näiteid!

Kognitiivne psühholoogia

75

docx

Kognitiivne psühholoogia

Kognitiivne psühholoogia TAJU I LOENG Kognitiivne psühholoogia on tunnetusprotsesside uurimine – kuidas inimene tajub, mäletab, mõistab ja mõtleb Kognitsioonid – teadmised, hoiakud, veendumused jne - Need moodustavad eesmärgipärase infosüsteemi Eksperimentide mudelite neuropsühholoogiliste uuringute ajukuvamise - Multidistsiplinaarne – sama probleemi kallale tulevad inimesed ma meetoditega - Interdistsiplinaarne – meetodid räägitakse omavahel läbi ja luuakse ühine meetod Kognitiivteadus – mudelite loomine.

Psühhomeetria

51

docx

Mälu

Heaks salvestamiseks on tähtis luua laialdased ja mitmekesised seosed mälus juba olemasolevaga. Teisisõnu, midagi meelde jättes tuleks püüda viia see võimalikult hästi kooskõlla ehk integreerida olemasolevasse teadmiste ja kogemuste süsteemi. Salvestamisel on väga tähtis roll kordamisel. Kui lühimällu salvestamisel annab üsna hea tulemuse tavaline nn mehhaaniline ehk mõtestamata kordamine, siis pikaajalisse mällu salvestamiseks on kahtlemata efektiivseim mõtestatud kordamine ning jaotatud õppimine ja kordamine. Juba eksperimentaalse mälu-uurimise rajaja Hermann Ebbinghaus leidis oma katsetes üle saja aasta tagasi, et materjal jääb kokkuvõttes paremini meelde siis, kui õppida seda mitte korraga, vaid osade kaupa. Kindlasti on õppurid sellist seaduspära ka ise tähele pannud: kui hakata õppima eksamiks paar nädalat varem, tehes õppimisse mitu pikemat (nt ühepäevast) pausi, on lõpptulemus kindlasti parem, võrreldes juhuga, kui õpitakse kolm päeva

Üldpsühholoogia

Kommentaarid (0)