Facebook Like

Pedagoogiline psühholoogia eksam (3)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
a)Õppimise olemus
1. Õppimise mõiste.
Õppimine on keeruline pedagoogiline protsess. Peaaegu 2000 aastat on valitsenud arvamus, et õppimine toob inimeses esile kaasasündinud ideed. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Tänapäeval defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel.
2. Tahtlik ja tahtmatu õppimine.
Tahtlik õppimine on kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu e kaasnev õppimine on teadvustama protsess. Valdava osa oskusi ja teadmisi omandavad inimesed just sel viisil.
3. Õppimise ajendid ja allikad.
vt õppimise mõiste alt
4. Õppimine kui kohanemine keskkonnaga.
Õppimine on võime mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Käitumise muutust selles käitumisprotsessis ajendavad kas hedonistlikud motiivid või sisemine huvi ümbritseva vastu.
5. Põhilised õppimisteooriate liigid.
Erinevate õppimisteooriate tekke põhjustasid lahknevad arusaamad õpiimise ajenditest. Biheivoristlikud õppimiteooriad käsitlevad õppimist kui märguannetele reageeringute kujunemist. Mõtlemise osa on neil teisejärguline. Kognitiivsed õppimisteooriad lähtuvad Piaget tunnetusprotsesside mudelist. Kolmanda õppimisteooriate grupi moodutavad käsitlused, mis toetuvad nii biheivoristlikule kui kognitiivsetele ideedele õppimisest.
b)Õppimise biheivoristlikud käsitlused
1. Klassikaline tingimitus ja selle rakendused .
Klassikaline tingitus seisneb organismi võimes õppida reageerima orienteerumisreaktsiooni esilekutsuvale ärritajale samal viisil nagu tingimatule ärritajale. Klassikaline tingituse kohaselt seisneb õppimine uue märguande omandamises. Rakendused- klassikalise tingitust kasutatakse laialdaselt reklaamis(positiivne reklaam-positiivne kaup). Kooli oludes on palju võimalusi õppimiseks klassikalise tingituse vahendusel(naeratav õpetaja-kool meeldib, kuri õpetaja-kool ei meeldi).
2. Assotsiatiivne tingimine ja selle rakendused.
Assotsiatiivne seos ei kujune ainult tingimatu ja tingitud ärritaja vahel, vaid ka kahe lähestikku paikneva orienteerumisreaktsiooni esilekutsuva ärritaja vahel. Assotsiatiivsed seosed võivad kujuneda nii juhuslike kui ka loogiliselt omavahel seotud paarisesinevate ideede või sündmuste vahel. Paarisassotsioonide kijundamine on koolis oluliseks õppe-eesmärgiks, sest õpilaselt oodatakse palju automaatseid reageeringuid.
3. Operantne tingimine (S-R seose kujunemine, kinnituse mõiste, efekti ja harjutamise seadus).
Operantne tingitus kirjeldab õppimisilminguid, kus organism muudab oma reageerimisviisi märguandale tasustamine mõjul. Käitumise vallandab vajadus reageerida keskkonnale kindlal viisil. Sellise toimimise ajendiks on vältida ebameeldivaid ja eelistada positiivseid emotsioone tekitavaid olusid. Stiimul-reaktsiooni seos(S-R seos). Efektiseaduse kohaselt kalduvad reageeringud, millele järgneb tasustus korduma ja reageeringu, millele järgneb karistus sageduselt vähenema.
4. Operantse tingimise erinevus klassikalisest ja assotsiatiivsest tingimisest.
Klassikaline on teise tegevuse tulemusel vallandunud reaktsioon .
5. Üleõppimise ja jaotatud praktika mõisted.
Üleõppimisjuhtude uurimine näitas et kui jätkata õppematerjali kordamist pärast selle reprodutseerimise võime saavutamist, jääb õpitu paremini meelde.
6. Ülekande piiratus õppimisel. Vormimine. Tasustuse tõhususe sõltuvus sagedusest.
Kokkusurutud ja ajas õppimise tulemuste võrdlus näitas, et üldjuhul on efekt suurem kui õppimine toimub lühikeste sessioonidena pikema aja vältel. Ka kujuneb õige käitumine paremini, kui saadakse adekvaatset tagasisidet õpitava oskuse sooritamisest. Käitumise vormimist alustatakse toimingu kinnitamisest, mis on kõige lähemal soovitud lõppkäitumisest. Tasustuse või kinnitusena toimib vaid see, mis on õpilasele meeldiv ja ihaldatav.
7. Operantse tingimise toimemehhanismi eripära inimõppimisel.
Õpilasele saab öelda millist käitumist neilt ühe või teise märguande peale oodatakse. Neile saab seletada, milline tasu või hüve soovitud käitumisega kaasneb. Laste õpetamine on loomadega võrreldes tõhusam, sest nede puhul saab osutada soovitud käitumisele ja informeerida eesootavast tasustusest.
8. Programmõpe. Lineaar - ja hargprogrammid. Programmeeritud raamatud ja õpetatavad masinad .
Programmõpe rajaneb tasustamisel õigest õpitulemusest teadasaamisega ja viivitamatul tagasisidel õpitulemustest. Selle praktiliseks rakendamisks koostati spetsiaalsed õpikud, kus õppematerjali esitatakse väikeste annustena, mis aitavad õpilasel järk-järgult liikuda vajaliku õppematerjali omandamise poole. Lineaar- ehk jadaprogrammid võimaldavad õppida individuaalses tempos , hargprogrammides saab kasutada suuremaid õppematerjaliannuseid kui jadaprogrammides, iga õppeannuse omandamisele järgneb valikvastustega test, väära vastuse korral suunatakse õpilane eksimuse kõrvaldamiseks õppematerjali poole.
c)Õppimise neobiheivoristlikud käsitlused.
1. Sotsiaalse õppimise mõiste ja ilmingud, sarnasus je erinevus operantse tingimisega.
Paljud sotsiaalse käitumise normid omandatakse ühekordse nägemise teel, jäljendamise teel. Koos käitumisviiside meeldejätmisega õpivad inimesed ära tundma ka situatsioone, kus neid kasutada. Sarnasused-erinevused kui operantse tingituse kohaselt kujuneb uus käitumisviis tavaliselt harjutamise tulemusena, siis käitumismallide omandamiseks piisab sageli malli ühekordsest nägemisest.Samuti ei ole mallõppeks alati vajalik väline tasustamine.
2. A. Bandura õppimise faasid .
Bandura uurimused näitavad, et käitumismallide omandamine ja kasutamine oleneb tingimustest. Faasid:
Märkamine- mudelkäitumise jäljendamiseks peavad õpilased seda märkama ja olema huvitatud selle jäljendamisest.
Meelde jätmine- on vaja kujundada seos situatsiooni märginade ja käitumisviisi vahel.
Reprodutseerimine- e käitumismallide praktiseerimine.
Motivatsioon – hõlpsamini jäävad meelde käitumismallid, mida demonstreerivad inimesed, keda õpilased peavad staatuselt kõrgemaks ja kellega soovivad sarnaneda .
3. Õpetaja ja õpilased mudelina.
Õpetajad on õpilastele eeskujuks vähemalt kolmel viisil.
Nad edastavad õpilastele ühiseid hoiakuid ja käitumismudeleid, kuidas suhtuda ümbritsevatesse inimestesse ja ühiskonda, kujundavad õpilastel üldise suhtumise õppeainetesse ja üldised lähenemisstrateegiad probleemidele ning demonstreerivad konkreetseid toiminguid ja ülesannete lahendamise viise.
4. Biheivoristliku ja kognitiivse käitumise modifitseerimise metoodikate( KKMM ) olemus, rakendusnäited ja erinevus.
Tegevust ja selle kommenterimist lastakse õpilasel harjutada seni, kuni nad õpivad suunama oma tegevust sisekõneliselt. KKMM-i eesmärgiks pole niivõrd kindlate reageeringute kujundamine konkretsetele märguannetele kui kontrollivõime arendamine oma käitumise üle.
KKMM aitab muuta õpilase käitumist eesmärgipärasemaks.
Rakendusnäited- KKMMi abil saab õpetada õpilastele, kuidas ohjeldada liigset impulsiivsust ja agressiivsust, läheneda loominguliselt ülesannetele, tõsta tagasitõmbunud õpilaste suhtlemisvalmidust, suhtuda mõistlikult ebaõnnestumistesse jne.
Sarnasus ja erinevus- KKMMi ja BKMMi sarnasus on selles, et mõlemate eesmärgiks on õpilaste väliselt jälgitava käitumise muutmine. Erinevus on selles et BKMMil püütakse seda teha alateadvusliku stiimul-reaktsioon seoste kujundamisega aga KKMMi puhul õpilase teadliku eneseregulatsiooni arendamisega.
d)Õppimise kognitiivsed ja konstruktivistlikud käsitlused
1. Kognitiivste õppimisteooriate kujunemine
Kognitiivsete õppimisteooriate võidukäik algas 1969a. Kognitiivsete õppimisteooriate sisuna näevad peamise motiivina õpilase sisemist huvi õpitava vastu ja sellest lähtuvat aktiivsust.
2. J.Piaget tunnetusprotsessi mudel kognitiivsete ja konstruktivistlike õppimiskäsitluste lähtealusena.
Enamiku kognitiivsete õppimisteooriate lähtealuseks on Piaget tunnetusprotsessi üldmudel. Kognitiivsete õppimisteooriate seas eristuvad kaks vastandlikku suunda. Need, mis vaatlevad õppimist informatsiooni vasuvõtmisena,eeldavad, et õppetöö tulemusena kujunevad kõikidel õpilastel samalaadsed teadmised ja oskused. Õppimise konstruktivistlikud mudelid
rõhutavad iga õpilase mõttemaailmale ja sellest tulenevalt ka õpiprotsessi ainulaadsust.
Seetõttu ei tuleks ka õpilastelt nõuda ühesuguseid teadmisi ning õpetaja kohuseks on luua õpilastele soodsad tingimused, et nad võiksid oma arusaamu konstrueerida .
3. Gesaltpsühholoogia osa kognitiivsete õppimisteooriate kujunemisel. Gesaltpsühholoogide avastatud õppimise seaduspärasused.
Kognitiivse psühholoogia ja õppimisteooriate kujunemisele andsid olulise panuse Saksa geštaltpsühholoogid. Nad näitasid veenvalt, et tunnetades ümbritsevat maailma, interpreteerivad inimesed seda varasemate kujutluste põhjal. Tajutu pole vastuvõetud informatsiooni koopia. Ka probleemide lahendamine eeldab situatsiooni nägemist sobivate
seoste valguses. See sünnib enamasti ootamatu avastuse ehk ahha -efektina. Geštaltistid näitasid, et luues soodsad välised olud, saab õppimist avastuslikul teel kiirendada. Avastuslikule õppele saab kaasa aidata situatsiooni tuntuseastme reguleerimisega.
4. Kognitiiv-informatsiooniliste õppimisteooriate üldiseloomustus.
Assotsiatiivsed teooriad õppimise ja mälu käsitlemisel toetuvad asjaolule, et meelespidamine ja hilisem meenutamine sõltub õpitava ja varem õpitu vahelise assotsiatiivse seose iseloomust ning tugevusest. Tavaliselt kinnitavad seda teooriat uurimused mehhaanilise õppimise ilmingutest. Konstruktivistlikud teooriad ei piirdu õpitava meeldejätmine ega meenutamine assotsiatsioonide loomise ja ligipääsuga kujunenud seostele, vaid hõlmab alati ka aktiivset
tähenduse konstrueerimist. Meeldejäetavat informatsiooni töödeldakse juba olemasolevate kognitiivsete struktuuride valguses ningmeelde jääb tegelikult selle töötluse produkt , mis võib algsest tajust küllaltki erineda.
5. Mälu kolmeastmeline mudel. Informatsiooni töötlemine ja säilitamine erinevates mälustruktuurides.
I mälustruktuur – sensoorneregister. Seal teadvustub tajuanalüsaatorite poolt vastuvõetud informatsioon. Kui sinna jõudnud info ei paku huvi siis kustub ,pakub huvi:
II mälustruktuur – lühiajaline mälu(töömälu, operatiivmälu). Kestus 15-20 sek. Seal algab tajutava informatsiooni töötlemine.Töötlemise tulemusena salvestub vastuvõetud või moodustunud uus informatsioon:III mälustruktuur – pikaajaline mälu. Seal formeeruv
ja säilitatav info on edaspidise tunnetustegevuse aluseks.
Semantiline ja episoodiline mälu. Semantiline mälu- seal säilitatakse informatsiooni, mis on kirjeldatav lauselises vormis. Sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, see materjal ei ole seotud isiklike mälestustega. Episoodiline mälu muljed isiklikest kogemustest,
mis korjuvad elu vältel. Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. Liigutuste mälu – jalgrattasõit, noa ja kahvli kasutamine.
6. Pikaajalise mälu käsitlemine assotsiatiivsetelt ja konstruktivistlikelt positsioonidelt.
Informatsioon, mis võib meile edaspidi kasulik olla, salvestud pikaajalises mälus. Meeldajäetav talletub pikaajalises mälus lühiajalisuses mälu aktiivsuse tulemusena. Võimalik on see vähemalt kahel viisi. 1) korrata vajalikku infot kuni meeldejäämisena või 2)teadlik meeldejätmine, töödeldes uut infot vanade teadmiste valgusel.
7. Semantiline ja episoodiline mälu
Semantilises mälus säilitatakse informatsiooni, mida kirjeldatakse lauselises vormis. Materjal ei ole seotud isiklike mälestustega, sisaldab faktilisi teadmisi. Episoodiline mälu on muljed isiklikest kogemustest, mis kogunevad elu vältel
8. Metakognitsioon õppimist mõjutava tegurina .
Tajutava informatsiooni selekteerimist ja töötlemist mälustruktuurides kontrollib ja suunab metakognitsioon. Õppimisega kaasnevas metakognitsioonis eristatakse mõtlemist oma teadmiste ja õppimise kui protsessi üle. Metakognitiivsete oskuste õpetamine aitab kaasa nii madalate kui kõrgete võimetega õpilaste õppimisele. Oluline on arendada metakognitiivseid oskusi.
e) Kognitiivsete õppimisteooriate rakendused
1. Tuntumad mnemotehnilised võtted ja nende rakendusvõimalused kooliõpingutes.
Mälu pole treenitav sarnaselt musklitega, kuid mälu saab muuta tunduvalt tõhusamaks, kui õppida seda otstarbekamalt kasutama, rakendades mnemotehnilisi võtteid. Mnemotehniline võte on meeldejäetava informatsiooni lülitamine laiemasse konteksti. Meeldejäetav info grupeeritakse üldisemate kategooriate alla, esitatamine värssidena ja tähenduslikult kõlavate akronüümidena. Keerulisem mnemotehniline võte on paigutus - tugisõna ja võtmesõnameetod. Paigutusmeetod- seostatakse meeldejäetavad nimed või faktid teadaoleva järjestusskaalaga.
Tugisõnameetod-kasut paigutumeetodiga sarnast süsteemi.Kindla järjestusega tugifraase või sõnu.
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Pedagoogiline psühholoogia eksam #1 Pedagoogiline psühholoogia eksam #2 Pedagoogiline psühholoogia eksam #3 Pedagoogiline psühholoogia eksam #4 Pedagoogiline psühholoogia eksam #5 Pedagoogiline psühholoogia eksam #6 Pedagoogiline psühholoogia eksam #7 Pedagoogiline psühholoogia eksam #8 Pedagoogiline psühholoogia eksam #9 Pedagoogiline psühholoogia eksam #10 Pedagoogiline psühholoogia eksam #11 Pedagoogiline psühholoogia eksam #12 Pedagoogiline psühholoogia eksam #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 204 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kiisu84 Õppematerjali autor

Lisainfo

Eksamiküsimused vastustega. 11/12 antud küsimused. Õppejõuks Krull
motivatsioon , õpitu , õpimotivatsioon , distsipliin , õppematerjali , Pedagoogiline psühholoogia

Mõisted


Kommentaarid (3)

vika1030 profiilipilt
vika1030: Väga hea materjal. Mahukas, sisukas, õigete vastustega. Oli suureks abiks.
09:42 03-07-2015
ilizit profiilipilt
ilizit: Väga hea materjal! Aitäh!
16:39 05-10-2015
blithe profiilipilt
blithe: Suured tänud!
19:02 14-12-2013


Sarnased materjalid

50
pdf
Pedagoogiline psühholoogia
19
doc
Pedagoogilise psühholoogia kokkuvõte
15
docx
Õppe kavandamise kontrolltöö vastused
32
doc
Pedagoogilise psühholoogia olemus
102
docx
Pedagoogiline psühholoogia
14
docx
Kordamisküsimused 2013 Õppe kavandamise aines
24
docx
Pedagoogiline psühholoogia põhimõisted II
11
docx
Õppe kavandamine kordamisküsimused 2015



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun