Pedagoogika aluste referaat (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

24

doc

Kasvatus eri kultuurides

Algkoolis õpetati poisse kümne aastani. Tähtis sündmus noore juudi elus oli seaduse pojaks saamine. See teostus tavaliselt poisi 12-13 aastaseks saades. Laste õiget kasvatamist peeti elu tähtsamaks funktsiooniks. Tüdrukud said samasuguse alghariduse, kuid nende osalus avalikus elus oli tagasihoidlikum. Juutide juhtijaks ja õpetajaks olid preestrid ja kirjutajad e. kirjatundjad. Kirjutaja ametiga tegelesid ainult jõukad. Ema osaks pidasid juudid kõlbeliste aluste kujundamist. Tüdrukud said haridust kodust, aga mitte sünagoogis või algkoolis. Juudi naine oli oma lastega lähedane. Tänapäeval on juudid vist ainukesed maailmas, kes on säilitanud nii oma väga kaugete esiisade traditsioonid, kui ka palju igapäeva elu tegevust. Kõigi pereliikmete tugev kokkuhoidmine. Juudid suudavad elada judaismis ja nüüdisajas. Ka tänapäeval peavad sabatit(laupäeviti ei tööta). Ei ole kadunud ka vanemate austus. INIMENE-KANGELANE. KREEKA

Alushariduse pedagoog

32

docx

Kasvatus eri kultuurides

Seitsmeks vooruseks peetakse: usku, armastust, lootust, õiglust, mõõdukust, tugevust ja ettevaatlikust. Seitsmeks surmapatuks aga: kõlblusetust, prassimist, upsakust, viha, laisukust, ihnust ja kadedust. Kristust vaadleti kui pedagoogi ja samal ajal ka kui isa ja kui ka kasvataja käändajat. Kasvatus oli kristuse täiendamine nii õpetajate kui ka õpilaste poolt. Haridus oli tõe selgitamine ja tõlgendamine. 10  Kirikuisade pedagoogika eitas antiikset individualismi ja iseseisvat tahet. Individu- aalsuse käsitlemisel ei olnud rõhk asetatud mitte kasvandiku kujunemise välistele teguritele, vaid vaimse olemuse sisemisele psüholoogilisele kujunemisele. See sisemine mina toetus mõistusele, usule, tahtele ning alandlikkusele. Kristliku hariduse jaoks oli antiikpärandist üle võetud: keel, loogika, õigus, rakendus- teadused ja meditsiin. Antiikse pärandi säilitamisel andis rooma õigus samuti oma panuse

Pedagoogika

32

doc

Kasvatus eri kultuurides

ja ettevaatlikust. Seitsmeks surmapatuks aga: kõlblusetust, prassimist, upsakust, viha, laisukust, ihnust ja kadedust. Kristust vaadleti kui pedagoogi ja samal ajal ka kui isa ja kui ka kasvataja käändajat. Kasvatus oli kristuse täiendamine nii õpetajate kui ka õpilaste poolt. Haridus oli tõe selgitamine ja tõlgendamine. 10  Kirikuisade pedagoogika eitas antiikset individualismi ja iseseisvat tahet. Individu- aalsuse käsitlemisel ei olnud rõhk asetatud mitte kasvandiku kujunemise välistele teguritele, vaid vaimse olemuse sisemisele psüholoogilisele kujunemisele. See sisemine mina toetus mõistusele, usule, tahtele ning alandlikkusele. Kristliku hariduse jaoks oli antiikpärandist üle võetud: keel, loogika, õigus, rakendus- teadused ja meditsiin. Antiikse pärandi säilitamisel andis rooma õigus samuti oma panuse

Sissejuhatus kasvatuseteadusesse

10

docx

Vana-Idamaade haridusest

Vana-Idamaade haridusest Referaat Monika Sepp Kunstiõpetuse õpetaja magistriõpe Õppejõud Karmen Trasberg Tartu Ülikool 2011 Sissejuhatus Kuna territoriaalselt kuulub Vana-Idamaade alla väga palju riike küllaltki laialt maaalalt ning teadaolevalt on näiteks Sumerite kiilkirja peetud paljude hilisemate

Pedagoogika alused

6

pdf

Perekonna ajalugu

PEREKONNA AJALUGU VANAAEG Perekonna arengu algetapiks peetakse mehe ja naise ajutise kooselu sagenemist suures rühmas, kus partnerid vaheldusid ja lapsigi kasvatati ühiselt, püüdes neid koos toita ja kaitsta. Eluks vajalikku ­ oskust toitu leida, rituaalset liikumist, muusikat, müüte ­ õpetati lastele eelkõige mängu ja eeskuju najal. Järk-järgult kujunesid mõnede meeste ja naiste vahel välja pikemaajalised paarisuhted. Tärkas arusaamine, et seksuaalelu ja lapse sünni vahel on seos. Ajalooraamatuist tuttav üleminek matriarhaalselt* ehk emajärgselt eluviisilt patriarhaalsele* ehk isajärgsele kulges aeglaselt. Mees oli huvitatud isiklike laste olemasolust, et omandit järglastele pärandada, aga kindlasti polnud see ainuke siduv tegur. Mehe ja naise rolli on eri maades ning eri aegadel mõistetud erinevalt. Rohkem on olnud maid ja aegu, kus naisel on puudunud peaaegu täielikult kõik õigused tegutsemiseks väljaspool kodu. Koduses elus oli naine tavaliselt küll ko

Inimeseõpetus

9

rtf

Kooli ajaloo referaat.(Kasvatus ja kool Vana-Roomas)

SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks ,, Kasvatus ja kool Vana-Roomas", ning valisin selle teema sellepärast, et mulle endale meeldib väga ajalugu, ja see pakkus mulle huvi, et kuidas kasvatati ja koolitati lapsi vanasti. Roomas oli kolm koolide astet: algkool, grammatiku kool ja retoorikakool. Algkooli mindi 7-aastaselt. Algkoolis käisid poisid ja tüdrukud koos. Õpiti lugema, kirjutama ja arvutama. Kõigepealt õpiti tähti, siis õpiti neid lugema ja alles siis hakati kirjutama. Harjutused muutusid järjest keerulisemaks, lõpuks jõuti etteütlusteni ja õpiti grammatikat. Arvutati peast ja sõrmede abil. Peaaegu igaüks võis hakata algõpetajaks, mingit ametlikku luba selle jaoks vaja ei läinud. Seetõttu peeti algkooli õpetajaid inimesteks, kes millegi muuga hakkama ei saa. Õpetaja palk oli väga väike, selle raha eest pidi ta rentima ka ruumi, kus lapsi õpetada. Tihti oli see ruum vilets, sest õpetajal ei jätkunud parema ruumi rentimise jaoks raha. Algkool kesti

Pedagoogika alused

11

doc

Kasvatus Jaapani traditsioonis

Tartu Ülikool Kasvatus Jaapani traditsioonis Referaat Juhendas: K. T. Koostas: O.P. Tartu, 2010  Sisukord Sisukord..........................................................................................................................................2 Teema valik.....................................................................................................................................3 Perekond...................................................................

Pedagoogika alused

292

ppt

Inimeseõpetuse kursus „Perekonnaõpetus“

s“ Arma Eensalu 2011  Õppekirjandus „Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile.” Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad  Perekond  Püsisuhe  Abielu  Lapsevanemaks olemine  Laps  Kodu ja argielu  Perekonna majanduselu ja õigus  Hindamine Kursuse (35 ainetundi) jooksul kogub õpilane kolm arvestuslikku hinnet: 1) referaat või essee, 2) õpimapp ehk portfoolio 3) kontrolltöö. PS. jooksvad hinded: tunnikontrollid, ettekanded suuline vastamine.  Küsimused  Mis on perekond?  Miks on perekonda vaja?  Millised on perekonnatüübid?  Perekonna funktsioonid.  Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just

Pedagoogika

Meedia

Kommentaarid (0)