peategelane ma polnudki kõigest üks lugu üks tatine hüvastijätt ainult klammerduv emane sugu hoidmas su lodevat kätt üks tundevigane hani otsimas kindlat ja head kes mulle need nimed pani hingest siiani midagi ei tea
"Minu Haiti" Ellujääja Lühitutvustus Tarmo Jõeveer läheb Haitile missioonile Leiab Haitilt endale naise, abiellub temaga Mõne aasta pärast sünnivad neil kaksikud: Sirja ja Sander 12. jaanuar 2010 jääb maavärina tõttu varingu alla, kuid pääseb sealt 38 tundi hiljem elusana Peategelane Õppis miilitsakoolis Oli soov saada uusi kogemusi ja näha maailma Missioonid Bosnias ja Kosovos Armastas väga oma pere Varingu alla jäädes tundis surmahirmu, kuid mõeldes perele suutis jääda rahulikuks ja teha kõik selleks, et sealt välja pääseda Probleemid Liiklusest aru saamine Haigus Rahaühikust aru saamine Varingu alla jäämine Vee puudumine Hinnang teosele Raamat oli väga hea Huvitavalt kirjutatud Soovitan lugeda
Videvik 1.Autor,pealkiri Stephenie Meyer,Videvik. 2.Peategelane mida hindab?mida teeb?milline on?Mida ei hinda?mida ei tee?milline ei ole? Peategelane-Isabella(Isabella Swanist)&Edward(Edward Cullen),kuid räägin Isabellast ,kui enda arust peategelasest. Mida hindab? Hindab oma isa,kuid ka ema ning Edwardit. Mida teeb ? Kolis oma ema juurest isa juurde,ning tutvub oma uue kooliga,mis on talle võõras ja uue poisiga ,kes talle meeldima hakkas (Edwardiga). Milline on ? Isabella on n.ö uurja tüdruk,kuna tahtis teada saada ,kes ikkagi Edward on ja miks ta teda pidevalt tõrjub. Mida ei hinda ? Ei hinda alluma alluvustele. Mida ei tee ? Ei tee,nagu seda,mida enamus inimesi peaksid õigeks,kuulab oma südant vms. Milline ei ole ? Isabella ple,nagu teised,ta on uudishimilik tüdruk ning tahab teada seda ,mida teised ei taha teada. 3.Millest teos räägib ?(ühesõnaline vastus koos vähemalt lõigu pikkus...
Pip ei saa sellisest võimalusest loobuda ning peagi sõidabki Londonisse. Mis mulle kohe alguses juba silma jäi, oli Pipi ja mister Joe sõprus. Nad olid väga lähedased ja kuna neil mõlemal esines lahkhelisid missis Joega, püüdsid poisid alati teineteisele toeks ja abiks olla. Mulle meeldis, kuidas neil olid välja kujunenud omad traditsioonid. Näiteks võrdlesid nad alati leivaviile, mida missis Joe oli neile lõunaks lõikas. Tegelastest meeldis mulle väga peategelane Pip ja seda mitmel põhjusel. Näiteks meeldis mulle, kuidas poiss oli valmis riskima missis Joe viha ja peksa saamisega varastades toitu ja jooki põgenenud vangile. Või kuidas ta üritas aina paremaks saada, et meeldida Estellale ja tunda ennast tema väärilisena. Romaan õpetas kindlasti, et „suured lootused“ on kiired tulema ja veel kiiremad ka minema. Kuid alati tuleb sihid ja lootused kõrgeks ajada, et oleks mille poole püüelda
Salinger ja Holden romaanis ,,Kuristik rukkis" Salinger on ameerikas New Yorgis sündinud proosakirjanik. Ta on kirjutanud mitmeid jutte, kuid tuntumaks on teda teinud romaan ,,Kuristik rukkis". See on rahvusvahelise tunnustuse pälvinud raamat, milles kirjanik väljendab peategelase Holdeni kaudu inimese ja ühiskonna vastuolusid. Holdeni meelest ei küsi mõistmine ja eluolust arusaamine vanust. Nimelt oli noorukil õde Pheobe, keda Holden pidas arukamaks kui mõnd täiskasvanut. Just Pheobe oli see, kellega poiss mitmeid kordi oleks tahtnud suhelda ja kurta oma muret seoses probleemidega koolis. Holdenile meeldis, et ta õde mõistis teda suurepäraselt ja ei pärinud iga seiga üksikasju, vaid kuulas vaikides Holdeni hinge täitvaid mõttesopistusi. Näiteks kui nad Allie`ga käisid jalutamas ning rääkisid mõnest üldisest asjast, siis kuulas Pheobe alati neid pealt, nii et poisid tihtilugu unustasid äragi, et neil on kaasas ka v...
,,Mina olin siin" Sass Henno Esitluse kavapunktid · Teose autor · Tegevusaeg ja koht · Teose teemad · Tegelased · Peategelane · Teose probleemid ja nende lahendused · Teose eripära · Hinnang Teose autor Sass Henno sündis 1982. aasta sügisel Tartus. Vahemikus 1989-2001 aastal õppis ta Tartu Miina Härma Gümnaasiumis. 2004. aastal võitis ta romaaniga "Mina olin siin" romaanivõistluse, seni kõige noorema autorina. Ta on alates 14. septembrist 2005 Eesti Kirjanike Liidu liige. Tegevusaeg ja koht · Teose tegevuskoht on Tartu. · Tegevus aeg on peale sajand vahetust. Teose teemad
"Must inglike" raamatukokkuvõte "Must inglike" on Juliette Patricia Ebara parim teos, mis peegeldab mõnevõrra autori enda keerukat lapsepõlve. Raamat oli kirjutatud suvel, 1994. Ebara sündis 1967. aastal Peterburis, kuid peagi kolis kogu perekond Tartusse, kuhu jäädi kuni aastani 1973, mil perre sündis teine tütar, Anastassia Marie Ebara (hiljem Ummel). Siis suunduti Tallinnasse, kus Juliette läks ka kooli. Vaimustust ta õppimisest aga ei tundnud pigem kiusati teda taga. Koolikaaslased kirjeldanud teda kui "märkamatut vetevaimu, kes hiilib alatasa mööda klaasiruume ringi, lastes ennast märgata vaid vastamiste ajal". Juliette polnud populaarne, erinevalt Anastassiast, kes sai juba koolipõlve ajal teada-tuntud ilueediks. Talle meeldis tähelepanu ning ta lubas endale sageli rohkem, kui teised temavanused tüdrukud eales julgeksid. Juliette oli oma pisiõe vastand ja ehk oli see üheks põhjuseks, miks õdede vahel säilisid...
Balzac Isa Goriot 1. Kuidas väljendub realism antud teoses. 2. Peategelase saatus, tema iseloomustus, kuidas mõjutas peategelane teisi tegelasi. 3. Kirjelda kõige sümpaatsemat tegelast. 4. Balzac ja tänapäeva lugeja. 1. Balzac kirjutas täpselt nii nagu oligi tolle aegne elustik ja olustik. Ta püüdis kõike väga täpselt kirjeldada, mis oligi tema stiiliks. Eluprobleemid on seal väga värvikalt välja toodud. Juttu on peaaegu kõigist elu pahedest. Tegelaste seas ei ole liiga häid ega liiga halbu. Täpselt nii nagu on ka reaalses elus. 2. Peategelaseks oligi Isa Goriot
KARTMATU Braveheart(2005) Joonas kikerpill 2012 Tähtsamad andmed Kestvus: 2 tundi 57 minutit Riik: USA Zanr: Draama Lavastaja ja ka peaosa täitev näitleja on Mel Gibson Sisu kokkuvõte Film pälvis 1996 aastal tervelt 5 Oscarit ja on siiamaani jäänud inimeste südameisse "Kartmatu" räägib Shoti legendaarsest vabadusvõitlejast William Wallace`ist (Mel Gibson), kes hakkab mässsajate juhiks peale seda kui inglased ta naise tapsid. Päev-päevalt suurenev mässu ulatus lööb tõsiselt kõikuma inglatse positsioonid Shotimaal ning peagi ei jää Inglismaa kuningal Edward I (Patrick McGoohan) muud üle kui suureulatuslik sõjavägi Shotimaale saata ja mäss veriselt maha suruda Filmis kõlanud laulud/muusikahelid James Horner - Braveheart Theme Song (http://www.youtube.com/watch? v=9AN04imFDK8) Lavastaja/peaosatäitja andmed Mel Colm-Cille Gerard Gibson on sündinud 3. jaanuaril, 1956 aastal, New Yorgi osariigis Peekskillis Gibson saavutas maailma...
suhted lähedastega, hobid) 2. Iseloomustage suhteid vanaemaga. Kuidas need suhted aja jooksul muutuvad? 3. Mida tähendavad minategelase jaoks Ida- ja Lääne-Euroopa? Kelleks ta end ise peab? 4. Kes on Angelo? 5. Miks tapab minategelane Franzi? 6. Selgitage teose pealkirja. 7. Andke omapoolne hinnang raamatule. Seda raamatut lugedes ei saanud ma päris täpselt aru, kes on peategelane. Minu jaoks oli see raamat pisut keeruline aga sellest, et peategelasele ei meeldinud ida-eurooplased, oli kohe aru saada. Peategelane oli siiski vist mees, kuigi kohati käitus, kui naine. Näiteks, kui ta oli kohvikus söömas ja ligi astus mees, ütles ta , et talle meeldiks kui mees teda suudleks. See viitab sellele ,et peategelaseks on naine ja ka riietuse järgi arvaks ,et tegu on naisega. Talle meeldiks, kui saaks kanda leekivpunast parukat,ninal
Jerome David Salinger ,,Kuristik rukkis" Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana, jõi palju)- peategelane Mr. Spencer ajalooõpetaja D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Holden, peategelane visati Pencey erakoolist välja, sest ta ei saanud neljas aines hakkama.Kui ta läks võistlustele siis unustas ta enda varustuse metroosse. Tänu sellele oli terve tema tiim vihane. Holden jälgis mängu künkalt ning peale seda läks Härra Spenceriga rääkima. Holdeni hädine ja rohtudest haisev õpetaja vestles temaga õppeedukusest ja eksamitulemustest. Holden läbis edukalt vaid inglise keele eksami. Härra Spencer luges holdenile ta ebaõnnestund ajaloo eksamitöö ette
Mina olin siin 1) Kes oli peategelane? Iseloomusta teda. Filmi peategelane on Rasmus, hüüdnimega Rass. Ta oli poiss, kes sattus jamadesse kuna tal oli vaja raha, et ennast ja Sädet üleval pidada. 2) Kes oli Säde? Mida sa tead temast. Säde oli Rassi tüdruksõber, kellega ta koos elas. 3) Kes oli Renita? Miks ta oli Rassile oluline? (2 põhjust) Renita oli Rassi sõbranna. Ta oli Rassile oluline, kuna ta aitas Rassi, kui tal oli abi vaja ja ta teadis Rassi kohta palju. 4) Kuidas tehti ,,benzukat"?
Ta võtab impulsiivselt ette ohtlikke seiklusi, riskib oma eluga. Ehkki ta on võimeline sügavalt tundma, ei suuda Petšorin oma emotsioone näidata. Ta pidevalt sekkub ta teiste inimeste tegemistesse ja rikub nende õnne. Tema hinges valitseb segadus, pealiskaudsus ja tühjus. Ta ei tea ise ka, mida soovib. Kas tegu on komöödia, tragöödia või draamaga? Minu arust on tegu tragöödiaga, sest see näided on traagilisel konfliktil põhinev ja traagilise lõpplahendusega. Põhjenda. Kui peategelane kehastab 19. sajandi vene aadlikku, siis mida võiks välja lugeda tolleaegse ühiskonnaelu kohta. 19. sajandi mehi peeti kangelasteks, kuid sisimas olid tühipaljad mehed, kes olid omakasu peal väljas. Peeti oluliseks ainult iseend ja ülejäänute suhtes oldi ükskõiksed. Mõeldi ainult peaga. Tollaegses ühiskonnas oli inimestel ükskõik, kas and teevad teistele haiget või mitte, sest peeti ainult iseend tähtsaks. Kas neil oli üldse elul mõtet? Mõnes mõttes jah
Õppis linnakoolis. Pereema- Tagasihoidlik, heasüdamlik ning alalhoidlik kes hoolitses alati eelkõige teiste vajaduste eest. Ta ei tahtnud kunagi kellegile tüliks olla ning ta ei kurtnud kunagi millegi üle. Pereisa- Jutukas, elutark mees. Tal oli palju kogemusi kuna temagi oli omal ajal kaugetel meredel raha teenimas käinud. Klaus- Ei olnud küll nii töökas kui Hannes aga oli abiks igapäevatöödel. 5. KAS TEOSE KÄIGUS MUUTUB PEATEGELANE HALVEMAKS VÕI PAREMAKS ( MIKS JA KUIDAS, PÕHJENDA). Peategelane muutub paremaks, sest ta jätab Tondioja Liida maha, et minna oma lapse ja armastatud Taali juurde. 6. KAS JA MIDA TAHAB AUTOR ANTUD TEOSEGA ÕELDA? Mina arvan, et autor tahab selle teosega näidata, kui põõrdeline võib elu käik olla. Nii palju kurbust ja rõõmu segamini. See tähendab siis, et kunagi ei või teada mis meid ees ootab
Raskolnikovi väärtushinnangud Teose “Kuritöö ja karistus” peategelane on Raskolnikov, enesesse süvenenud, kõigist eraldunud, vaesuses virelev, hea väljanägemisega endine üliõpilane, kelle mõttemaailm on elav, ka intelligentne, mis oleks võinud teda elus kõrgele viia aga teose algusest saab selgeks tegelase tume mõttemaailm, mis viib ta hoopis korda saatma hirmsa topeltmõrva veendunult, et sooritab selle inimkonna hüvanguks, olles teistes kõrgem ja õigem inimene, kuid kadus hoopis hulluse, südamepiinade ning paranoiade küüsi.
Antiikluule ristsõna Paremale 1. Sündmustik kronoloogilises järjekorras 3. Kõige tähtsam jumal 6. Mis raamatu tegelane oli Iokaste? 8. Mõistukõne e. 9. Tuntud mees antiikluuletaja 13. Karjuselaul e. 15. Pilkeluuletus e. 16. Tuntud nais antiikluuletaja Alla 2. Tuleneb sõnast lüüra 4. Kurva sisuga luuletus 5. Kes on Odüsseia rezissöör? 7. Lõbusa sisuga zanr 10. Odüsseia peategelane 11. Kuulus veini- ja viinamarja jumal 12. Jahijumalanna Artemise kaksikvend 14. Igale kangelasele pühendati see
Hindrik Prants ,,Minu elukäik. Mälestusi ja pärimusi" I. 1. Raamatus kirjeldatakse põhiliselt Hindriku kodukihelkonna ning Võru- ja Tartumaa eluolu. Peategelane Hindrik Prants elas 19-20. sajandi, mil eestlaste olukord oli nigel ning elu vaesemal talurahval oli raske. Kuna söögiks pidi kõike endale ise kasvatama, oli suureks probleemiks söögi nappus, sest sellel ajal valitsesid Eestis vahel äärmuslikud ilmastikuolud, suur külm või põud. Inimestele valmistas pahameelt ka teotöö ning see, et mõisnikud ei hoolinud talurahvast ega nende kehvast olukorrast. Raha eest osteti ainult hädatarvilik, esijoones rauda ja soola
Viivi Luik „Seitsmes rahukevad“ 1. Kui palju oli peategelane oma emast noorem? Mis ema nimi? Ema nimi oli Hilda. Ta oli noorem 17.aastat. 2. Kes oli Mann? Mis temast sai? Mann oli peategelase nukk. Peategelane mattis Manni suure kontpuu alla. 3. Kes ja mille peale ütles:,,Perset kah! Kis mind näeb!“? See oli Laine. Selle peale, et paneb katkiste sokkide asemel terved labakindad jalga, keerab kindapärad saabaste peale ja praalib: „Perset kah! Kis mind näeb!“ 4. Mida isa linnast tõi? Isa tõi linnast kringli ja raadio. 5. Mida tegi peategelane koos Liisuga? Mängisid sõitmismängu, kuni toolid toa ühest otsast teise jõudsid. 6
Sass Henno ,,Elu algab siin" Lugesin Sass Henno teost ,,Elu algab siin", mis räägib ühest noormehest, kellel on kõik olemas. Noormehel on hea töökoht kilemüügimehena. Peategelane armastab seda töökohta, kuna ta teeb seda kõige paremini. Samuti ka armastav naine, kelle nimi on Elina. Ühel hetkel sattus peategelane baari, kuna Elina oli talle rääkinud, et tal oli afäär teise mehega. Sellest hetkest hakkab peategelase elu allamäge minema. Esiteks sattub ta hotelli ruumi soomlastega, kus teda röövitakse ja pekstakse. Sealt päästetakse ta ära ja sealt edasi ta tutvub Heleniga, kes on Elina on õde aga ka Andresega, kes muutub peategelase jaoks kui iidoliks. Nende seltskonnas olles tutvub ta ka Merikesega, kes on Andrese naine. Samuti
Ristikivi romaanide ülevaade. Tallinna triloogia ,,Tuli ja raud" ,,Õige mehe koda" ,,Rohtaed" Tegevuse aegruum: 1885 1937 u. 1885 1932 Talinn 1890 1934 Tallinn Läänemaa, Tallinn peategelane: kaubamaja omanik Peategelane: kooliõpetaja Juulius peategelane: tööline Jüri Jakob Kadarik Kilimit Diloogia ,,Kõik, mis kunagi oli" ,,Ei juhtunud midagi" 23.06.1939 (Võidupüha) 23. 08.1939 (Molotov- Sept 1939 II MS algus 1940 kevad, Tallinn, Tartu Ribbendtropi pakt), Tallinn Sürrealistlik romaan
Tsehhovi novellide ja J. Rooste novelli võrdlus 1. Leia kolm sarnasust J. Rooste nimetu peategelase ja Tsehhovi tegelaste (Jonõts, Belikov) vahel. Selgita-põhjenda. Jürgen Rooste nimetu peategelane, Tsehhovi tegelaste Jonõtsi ja Belikovil on kõigil ühine joon- nad kõik kannavad endas tugevat ühiskonnakriitikat. Mõlema kirjaniku novellide peategelasteks on oma parimates eluaastates muserdatud mehed. Nii Rooste kui Tsehhovi teostes tuleb välja väga laialdaselt ühiskonna probleeme. ,,80-ndate heli on egoismi ja üksilduse kaja- täispuhutud, enesekeskne, võõrandunud. Nagu meie."Rooste peategelase peamiseks probleemiks on muutused, mida ühiskond inimeses läbi viib
Hingede öö 1.Tegevusaeg ja koht Stockholm, vana aasta õhtu; 20 saj. keskpaik 2. 3,4 lausega sisust On vanaaastaõhtu, peategelane hulgub üksi tänavatel ringi, kuni jõuab mingisse majja, kus kõik paistavad teda tundvat. Peategelane satub kontserdile, näitusele(kus on ainult 1 pilt), teatrietendusele(mis on eesti keeles ning keegi peale tema seda ei mõista), kohtub erinevate isikutega ning satub ka tunnistajapinki. Lõpuks jõuab peategelane majast välja tänavale(kuigi ta liikus kogu aeg ülesse ja oleks pidanud kusagil katusel olema) 3. Probleemid, analüüs, näited 1)Kuidas mõjutab meid uus keskkond ning uued inimesed? Seiklused uues keskkonnas paeluvad peategelast oma kummalisuse ja salapäraga, maailm mis jääb valjapoole maja tundub peategelasele mõttetu ja isegi tülgastav. Teose lõpuks saab peategelane aru, et ta igapäevaelu on tegelikult seesama, mis maagilises hooneski - sama juhuslik ja mõistatuslik.
andekas) Merike Andrease tüdruksõber, keda poiss petab (naiivne, hella südamega, sõbralik, kinnine) Sündmustik Tegevus toimub Tartus Peategelane kohtub eluarmastusega Uus töökoht Peategelane visatakse koolist välja Konflikt hotellis, mille tekitavad soomlased Pettumine armastuses Tutvumine Helena, Merikese ja Andreasega, nende juurde kolimine Merikese ootamatu enesetapp Autoõnnetus, milles hukub Andreas Minategelane varastab Andrease identiteedi Elina ja peategelane lepivad ära ning kolivad Stocholmi, kus nad koos õnnelikuks saavad Sisukokkuvõte Minategelane on tore ja ettevõtlik poiss, kes õpib ülikoolis ja tegeleb selle kõrvalt ka tööga. Ta on kilemüüja, kelle ülesandeks on telefoniteel kilemüümine. Poiss on selles edukas ja saab ametikõrgendust. Töötamine hakkab õppimist segama ja ta visatakse koolist välja. Peategelase tüdruksõber Elina on poisile igati toeks, kuid töö mõjub ka nende suhtele halvasti
Proosaanalüüs Knut Hamsun „Nälg“ Knut Hamsuni teose „Nälg“ järgib klassikalist narratiivi, kõik sündmused toimuvad tekstis esitatud järjekorras ning nagu klassikalised narratiivid ikka, siis algab see ka oma sissejuhatusega, kus nimetu peategelane peab endaga sisemonoloogi ning räägib lugejale sellest, kuidas kõik algas, jutt läheb sellega edasi, et kõik hakkab ainult allamäge minema, sest peategelasel pole võimalust maksta renti ning osta süüa endale, ja lõppeb klassikalistele omasena konkreetse lõpuga, milleks on tegelase uue elu algus ning vana jätmine ehk laevaga lahkumine Kristiaaniast. Peale selle on ka igal neljal peatükil oma väike narratiiv, millel on
........................ 1 TSITAADID.............................................................................................................. 2 KOKKUVÕTE TEOSEST............................................................................................ 3 PROBLEEMID TEOSES............................................................................................. 4 PEATEGELASTE KIRJELDUS..................................................................................... 5 Kuidas muutub peategelane?............................................................................. 5 AUTORI SÕNUM...................................................................................................... 6 MINU ARVAMUS...................................................................................................... 7 TSITAADID Kahjuks sellest raamatust ma ei ole tsitaate leidnud, kuid leidsin paremaid lauseid, mis jäid lihtsalt meelde. 1. „Ma olen nagu frustreerunud vanamutt.“ – lk
Müller tahab saada vigastatu saapaid endale ja küsib kas peale Kemmerichi surma saaks ta need endale. Kui ta sõber ära suri siis Müller saigi ta saapad endale. Need sobisid talle hästi. Kasarmus ei anta enam korralikult süüa ja paljud nälgivad. Katcinzky ja Paul (peategelane) lähevad öösel ühta tallu hanesi varastama et natukenegi süüa saada. Kui peategelane saab ühe hane kätte märkab ta ka teist. Ta haarab ka selle kaasa. Järsku kuuleb peategelane koera haukumist. Ta teab et peab kähku minema pääsema kuid koer juba jõudis tema juurde. Koer hüppab ta peale kuid peategelane saab õnneks oma noa ja lööb sellega koera. Peategelane viskab haned üle aia ja ronib ise ka kähku üle. Nad lähevad Katcinskyga vanasse laohoonesse ja praevad seal haned ära. Peategelane saadeti koos Kati ja teiste oma klassikaaslestega rindele. Nad lähevad kaevikusse ja valmistuvad lahinguks. Mürsud vihisevad ja kuulipildujad tärisevad,
nii see ei ole. Teine klassi kaaslane Müller ilmub ka palatisse. Müller tahab saada vigastatu saapaid endale ja küsib kas peale Kemmerichi surma saaks ta need endale. Kui ta sõber ära suri siis Müller saigi ta saapad endale. Need sobisid talle hästi. Kasarmus ei anta enam korralikult süüa ja paljud nälgivad. Katcinzky ja Paul (peategelane) lähevad öösel ühta tallu hanesi varastama et natukenegi süüa saada. Kui peategelane saab ühe hane kätte märkab ta ka teist. Ta haarab ka selle kaasa. Järsku kuuleb peategelane koera haukumist. Ta teab et peab kähku minema pääsema kuid koer juba jõudis tema juurde. Koer hüppab ta peale kuid peategelane saab õnneks oma noa ja lööb sellega koera. Peategelane viskab haned üle aia ja ronib ise ka kähku üle. Nad lähevad Katcinskyga vanasse laohoonesse ja praevad seal haned ära. Peategelane saadeti koos Kati ja teiste oma klassikaaslestega rindele. Nad lähevad
Romaan kujutab elupõletamist, ehk üks päev korraga elamist, elutüdimust ja katastroofi eelaimust. Samas on lõpp siiski positiivne, kuigi peategelena just ei looda midagi, aga ta ei anna ka alla. (ja päike tõuseb..) Selle romaani moto tõi lugejate teadvusesse mõtte kadunud põlvkond. Romaan ,,Hüvasti, relvad" (1929) Peategelane Frederic Henry on vabatahtlik Itaalias Punase Risti autojuht. Kujutatakse sõja hävitavat mõju, aga ka armastust sõja ajal. Peategelane pole täiuslik sõjakanelane, vaid inimene oma nõrkustega. Romaan ,,Kellele lüüakse hingekella" (1940) Hispaania kodusõda (1936-39)- Franco sai sellega võimule ja kehtestati diktatuur. Peategelane Robert Jordan, on vabatahtlikuna läinud sõtta ja võitleb vabariiklaste poolel Franco reziimi vastu.Ta ühineb partisanide salgaga. Tema ülesanne on õhku lasta sild. Kujutatakse ka tema ja partisani neiu Maria vahelist armastust. Kahjuks nende plaan reedetakse ja peategelane saab
Anna-Maria ÜHISKONNAKRIITIKA TEOSES „12 TOOLI“ Teos „12 tooli“, mis on 20. sajandi nõukogude ajal ilmunud romaan, tundub alguses nagu üks tavaline koomiline teos. Autorid Ilja Ilf ja Jevgeni Petrov on teosesse omamoodi kavalalt ära peitnud Nõukogude Liidu ühiskonna tunnusjooned. Tänu sellele said nad ka Nõukogude Liidu karmidest nõuetest vaatamata oma romaane avaldada. Kuhu ja mismoodi on need tunnusjooned ära peidetud? Romaani peategelane Ostap Bender on salakaval inimene, kes petab teistelt oma kelmusega igasuguseid asju välja. Benderis kajastub välja ka Nõukogude Liidu kord, mis tähendab, et ka Nõukogude riigipead petsid inimese, tuues välja vaid riigistoimuvaid ilusaid asju. Samuti kujutatakse peategelast särava ning huvitava tegelasena, mis läheb vastuollu individualistlikkuse poolest vastuollu, sest nõukogude inimene pidi olema võrdne teistega ning pidid sulanduma massi. Bender kohtles teisi inimesi
,,Silm" on filosoofiline ja religioosne dialoog. ,,Silma" loo käigus positsioonid vahetuvad: esimeses poole juhib dialoogi I. ,kes tajub kõikenägeva Silma pilku. Teises osas saab juhtivaks pooleks sügavamas mõttes vaimseks teejuhiks hiinlasest munk. Raamatus toimuvad intensiivsed dialoogid ,,mina" ja I vahel. Kui I kaob, siis dialoogi on vähem ja välist kirjeldust rohkem, aga vestlused KGB-s säilitavad endiselt dialoogilist sidet. Teose teises pooles kohtus peategelane hiinlasega. Meid on loonud meie vanemad, meie vanemad on loodud nende vanemate poolt. Seda arvesse võttes peaks ju ka Jumal olema loodud kellegi poolt. ( näide lk 80) Seda hakkavadki uurima peategelane ja hiinlasest munk. Filosoofilised arutlused usu teemadel jõuavad haripunkti, kui peategelane tahab teada saada, kas Jumala kohta saab öelda ,,kuri" või ,,hea". Selleks, et seda teada saada, kõnetab hiinlane peategelase abiga jumalaid
Henrik Ibsen Oli norra näitekirjanik. Esimene kuulus näidend on muinasjutuline ja filosoofiline värssdraama "Peer Gynt". Peategelane on isekas, valelik ja vastutustundetu noormees, kes käitub alati nii nagu talle mugavam on. Peer Gynt röövib pulmast pruudi ja satub kogukonna põlu alla. Ta kolib elama mägedesse, temasse armunud neiu Solveig järgneb talle sinna. Peer jätab ta maha ja läheb rändama. Rändab maailmas ja kehastab eri rolle: rändkarjuste pealik, ärimees, orjakaupmees, misjonär. Vanaduses pöördub ta koju tagasi. Tuleb Nööbivalaja, kes peab ütlema, mis saab mehe hingest pärast surma
Esimene luuletuskogu ilmus 1965 aastal. Sestsaadik ilmunud kümme luulekogu, kolm romaani, samuti esseesid ja lasteraamatuid. Teose pealkiri ,,Vaatame mis Leopold veel räägib,, läheb hästi kokku sisuga, sest peategelane ise ongi Leo,kes jutustab oma elust. Raamat on välja antud 1974 aastal ja kuulub noorsoo raamatute valdkonda, kuigi endal oli ka suht põnev lugeda,tuli meelde enda lapsepõlv. Tegu on lühiromaaniga, mida on hea ja lihtne ladus lugeda nii noormal kui vanemal. Teose peategelane Leo jutustab oma koolielust ja sündmustest , mis kodus toimuvad. Põhitegevus toimub koolis ja Leo kodus, räägib ka teiste koolilaste elust ja olust, ning kuidas üldse sel ajal koolielu oli ja mis kohustused sel ajal olid. Peategelane Leo oli töökas ja aus, teine tegelane Paul oli kärsitu ja natukene ahne kuid samas ka laisk. Leo ema ja isa olid hästi töökad ja samuti ka Leo väike õde, kes oli väga uudishimulik kuid töökas.
leidsid rahuldust sellistest lihtsatest tegevustest nagu kalapüük. Näiteks kõneleb sellest teos: 1) „Meie päevil“, mis räägib kadunud põlvkonnast, mida iseloomustasid trots, rahulolematus ümbritsevaga. Selle teosega pälvis kriitikute ja lugejate tunnustuse. Läbimõeldud sõnakasutus, kirjeldusi pole. Keelega tehtud tõsist tööd. Tihti kordub üks ja sama motiiv, et selle olulisust rõhutada. 2) 1926 „Ja päike tõuseb“- Peategelane Jacob- ajalehetoimetaja, sõjainvaliid. Sees palju autobiograafiat (peategelane on kui mina-tegelane). Armastus- naine meest ei taha. Linnaelu. Loogiline süžee puudub, kirjeldab, mis toimub inimeste hinge- ja mõttemaailmas, kibestumine, rõõmutu elu, tegelased ei suuda raskemeelsusest välja rabeleda. Töö on see mis aitab muredega võidelda. 3) „Hüvasti relvad“- räägib sõjaõudusest. Autobiograafiline teos, mida on peetud oma aja oluliseimaks sõjavastaseks romaaniks
kogu noormehe ellusuhtumist ning maailmavaadet. "Veel eelmisel päeval samal ajal olin ma kõrgharidust omandav tudeng, tubli müügijuht, armastav elukaaslane. Nüüd olen ma terrorist, kellel pole sentigi hinge taga, kelle pass on hotelli registratuuris, ja on minutite küsimus, millal saadakse teada, et selle segaduse eest on vastutav minu nimega Eesti kodanik. Ja tagatipuks seisab mu kõrval see kummaline lõbutüdruk, kes minu päästmiseks hotellidele pommiähvardusi teeb." Teose peategelane on kahekümnendates noormees, kes töötab müügialal. Tema jutust võib välja lugeda, et ta on ehk veidi laiema silmaringiga, kui teised temaealised. "Minu isiklik nõrkus on see, et ma olen alati üritanud olla selline, nagu mult oodatakse. Olla parim. Olla number üks. Olla sõbralik. Olla viisakas. Teate küll.". (Henno 2006: -16) Naine, kellesse peategelane pööraselt armub, oli Elina. Ilus
Mina olin siin Peategelane elab oluliste muutuste perioodil. Kuna muutub riigikord ja on majanduslangus on peategelane suurtes majanduslikes raskustes. Raha pole tal ka veel sellepärast, et ta ei ela vanematega koos ise veel alaealine olles. Ema on tal surnud ja isa töötab politseinikuna. Isaga ei ole peategelane suhelnud üle viie aasta. Kuna tal endal korter puudub, elab ta koos oma tüdruksõbra Sädega. Kuna Säde käib ka veel koolis, siis veab ta kodust rohkem raha välja, kui sisse toob. Nii, et Rass peab ülal pidama ka Sädet. Ise käib ta ka koolis ning tal ei ole raha isegi ennast ülal pidada rääkimata, siis veel Säde ülalpidamisest. Kooli kõrvalt otsib Rass ka juhutöid, et vähemalt natukenegi raha teenida. Kuid enamus tema töid on seadusevastased ja alailma tuleb tal politseiga
Arvustus Emil Tode ,,Piiririik" Lugesin Emil Tode raamatut ,,Piiririik".Seda raamatut lugedes ei saanud ma päris täpselt aru , kes on peategelane.Minu jaoks oli see raamat pisut keeruline ka.Aga sellest, et peategelasele ei meeldinud idaeurooplased, oli kohe aru saada. Peategelane oli siiski vist mees, kuigi kohati käitus, kui naine.Näiteks, kui ta oli kohvikus söömas ja ligi astus mees, ütles ta , et talle meeldiks kui mees teda suudleks.See viitab sellele ,et peategelaseks on naine ja ka riietuse järgi arvaks ,et tegu on naisega. Talle meeldiks, kui saaks kanda leekivpunast parukat,ninal tillukesed ümmargused kuldraamiga prillid,püksid sametist ja nimetissõrme küüs lakitud. Siiski mõttemaailm kuulub mehele.
neiu vastu. Nt. ,, Kaaren" Peategelane leinab Leonooret. Siis tuleb tema tuppa kaaren, kes sümboliseerib kurbust ja masendust. Selles meeleolus teos ka lõppeb. Kaaren ütleb kogu aeg ,,never more". Sõnum: Kui oleme kaotanud kalli inimese, on sellest rakse üle saada. Novellid: Peategelaseks on sageli erilised inimesed, kellel on mingi kinnisidee, mis teeb nad hulluks. Teine teema on elusalt matmine. Novell ,, Berenice" Peategelane on Berenice, kes on haige aga ilus. Teine peategelane on mees, kes tahab neiuga abielluda. Haigusega muutub Berenice koledamaks. Nad abielluvad aga neiu sureb peagi. Peale tema matuseid ärkab tema mees poolunest, riided mudased, käed mullased ja hambad tema kõrval topsis. Selgub, et neiu oli maetud elusalt. Novell ,, Ovaalne portree" Peategelane on kuntsnik, kes on pühendunud oma tööle. Ta võtab endale noore ilusa naise, ning otsustab maalida temast portree, katusekambris
tuttavaid kellega ta teoses koos aega veetis. Ta on huvitatud Eesti rahvast ning neile hea elu tagamisest. Tegelasel on tihe suhe oma minevikuga, teos on üles ehitatud sellele, kuidas ta kirjeldab oma mineviku. Tegelase suhe teiste tegelastega Tegelane suhtub teistesse erinevalt. Tegelased, kes jagavad temaga sarnast maailmavaadet on kõrgelt austatud, kuid tegelased, kelle vaated peategelasele ei meeldi on ta poolt põlatud. Peategelane märkab teise juures enim nende poliitilisi vaateid ning nende ustavust temale, kui ka Eestile. Teised tegelased suhtuvad temasse samamoodi, nagu tema teistesse. Need, kellele ta maailmavaated meeldivad austavad teda, ning need, kellele need ei meeldi, ei salli teda. Üleüldiselt jätab tegelane sümpaatilise ning väga enesekindla mulje. Tegelase suhe ümbritseva maailmaga
keskplaanilt üldplaanile. Üldplaaniga jõuab tegevus majast välja ning liigutakse pilvelõhkuja katusele, et näidata steeni, kuidas Eddie seisab pilvelõhkuja rõdu äärel. Peategelase emotsioonide näitamiseks liigutakse üle keskplaanile, et näidata tema ainsat mõtet ,,Ma ei lase neil iialgi end puudutada," mida ta ütleb suure rahuloluga. Veel suurema uudishimu tekitamiseks järgneb keskplaanile ülevalt-alla võttenurk, et tekiks tunne, et peategelane kavatseb pilvelõhkujast alla hüpata. Suurele dramatiseerimisele järgneb detailplaan kingadest, mis tekitabki tunde, et Eddie kohe hüppab. Käib pauk ja kingade detailplaanilt hüppab film lähiplaanile, et näidata Eddie ehmatust. Korraks näidatakse keskplaanis ka naabrit, kes lastakse maha ning seejärel on peategelane ülisuures plaanis. Keskendutakse peategelase Eddie emotsioonidele umbes 10 sekundit. Suuresplaanis näidatakse peategelast seljatagant,
Piiririik Piiririik Emil Tode Romaan "Piiririik"... Romaan ,,Piiririik" räägib idaeurooplasest, kes on rännanud Läände ja otsib seal endale kohta, kuid ei leia. Kuigi autor seda otse välja ei ütle, on peategelane pärit Eestist. Raamat jutustab minategelase ja Franzi suhetest. Seda saab võrrelda ka IdaLääne kui ka armastamis vihkamis suhtena. LääneEuroopa materiaalne küllus tekitab minategelases vastikust. Lõpuks mürgitab minategelane Franzi südameravimi abil, mis on mõeldud vaid tilkhaaval võtmiseks, kuigi valab kõik ravimi korraga klaasi. Minategelane ei kahetsenud teise inimese mürgitamist. Ta ainult imestab, et keegi tema vastu huvi ei tunne,
Sissejuhatus "Check out" on räme, ropp ja ka painav mõnes mõttes. Aga ikkagi, lööv, tabav ja hinge kinni võttev. Näitab ideaalselt ära, et rikas olla ei ole lõbus, ja et seks, raha ja narkootikumid ei suuda täita tühjust su hinges. See kuidas peategelane Tom muutus teiste inimeste silmis oma rahaks. Kuidas raha võtab ära selle, mis teeb (või tegi) su inimeseks. Teose ajalooline skeem "Romaani kirjutamist alustas Kender 2000. aasta veebruaris. Aine kogumine oli väga tevistkahjustav. Krijanik puhkasin, kogus inspiratsiooni ja jälle alustas kirjutamist. Tegevus toimub meie ajal Tallinnas. Romaan kritiseerib ja räägib halvustavalt meediast. Vaatamata ajakirjanduse halvustavast kriitikast kuulsuste vastu on staarid sellest sõltuvuses
Kuid kuna tegemist on Bridget Jones'ga ei ole midagi, mis igapäevaselt juhtub etteplaneeritud. Bridget Jones on lugejatele juba varasemalt teada läbi kahe esimese raamatu, kus Bridget üritas keskealise naisena endale kaaslast leida ja teha samal ajal karjääri. Raamatus „Bridget jones: Poisi järele hull“ on pea 20 aastat aga edasi läinud ning nüüd kasvatab üksikemana kahte last ja üritab taas teha karjääri, kuid nüüd stsenaariumite kirjutamises. Üksikemana peab peategelane rinda pistma paljude probleemidega, nagu näiteks, kas emal on ebaeetiline lasta endale föönisoeng teha, kui lapsel on täid peas; kas tehnoloogia on tänapäeval viies loodusjõud või millal oleks õige aeg tutvustada lastele ja sõpradele oma uut kaaslast, kes on sinust pea 20 aastat noorem. 2. Teose koht autori loomingus (lühiülevaade autorist; mida on teose kohta öelnud autor ise, mida on öelnud arvustajad)
Vladimir Nabokov ,,Lolita" Vladimir (Vladimirovits) Nabokov sündis 1899. aastal St. Peterburgis ning suri 1977. aastal Pariisis. Mitmekeelne autor kirjutas oma esimesed üheksa novelli Venemaal, kuid hiljem kogus tuntust inglise proosaga. ,,Lolita ehk ühe üksildase hinge avameelne pihtimus" lühidalt ,,Lolita" on novelli pealkirjaks kuna peategelane ja loo jutustaja Humbert Humbert (H. H.) kutsus 12aastast Dolorest just Lolitaks (intiimselt ,,Aga minu kaisus oli ta ikka Lolita"). Novelli tegevusajaks on aeg enne Teist maailmasõda ja sealt edasi. Loo peategelane sündis 1910. aastal Prantsusmaal. Kuid 1947. aastal kolib H. H. Pariisist USAsse, kus toimub põhitegevus. Peategelasteks ongi nimitegelane Lolita ning H. H. Tähtsamad
BUFONAAD NALJATLEV VEIDERDAMINE CERVANTES-,,DON QUIJOTE" BUFONAAD NALJATLEV VEIDERDAMINE COMMEDIA DELL'ARTE-TEKKIS ITAALIAS 16.SAJ CERVANTES-,,DON QUIJOTE" KESKEL:*VALMISTEXT PUUDUS*OSA TEGELASTÜÜPE KORDUB COMMEDIA DELL'ARTE-TEKKIS ITAALIAS 16.SAJ NÄIDENDIST NÄIDENTISSE*KOGU TEXT IMPROVISEERITI KESKEL:*VALMISTEXT PUUDUS*OSA TEGELASTÜÜPE KORDUB DANTE ALIGHIER-,,JUMALIK KOMÖÖDIA" NÄIDENDIST NÄIDENTISSE*KOGU TEXT IMPROVISEERITI EKLOOG KARJUSELAUL DANTE ALIGHIER-,,JUMALIK KOMÖÖDIA" ERASMUS-,,NARRUSE KIITUS" EKLOOG KARJUSELAUL ESSEE VABAS VORMIS ARUTLUS, MINGIL KINDLAL TEEMAL, ILMA ERASMUS-,,NARRUSE KIITUS" RANGETE MAHUPIIRANGUTETA ESSEE VABAS VORMIS ARUTLUS, MINGIL KINDLAL TEEMAL, ILMA GROTESK ÜLELOOMUSLIKKUSENI ...
Hitler ja Saksamaa süsteem olid tema jaoks jälestavad, kuna Hitlerile ei meeldinud tema raamatute sisu ning lasi need 1933ndal aastal põletada. Viha sõja ja süsteemi vastu kajastus ka raamatus. Näiteks, kui ta kirjeldas kuidas viieaastane tüdruk, kellel oli beebi käes, õhku lendas pommitamise tagajärjel. Teose tegevuse aeg, taustsüsteem: II maailmasõda, nii rindel kui ka puhkusel Lühikokkuvõte: Raamat algab sellega, et venelased suruvad sakslaseid tagasi II maailmasõja ajal. Peategelane Ernst Graeber saab puhkuseloa peale kahte aastat ning loodab sõita enda vanemate juurde. Saabudes kodulinna on ta õnnelik, kuni ta näeb esimesi varemeid. Edasi, enda tänava poole kõndides näeb ta, et ainult üksikud majad veel seisavad. Ta proovis leida oma vanemaid, aga peale ebaõnnestunut katset jättis ta kuulutuse ja pani lehekese enda maja ette kivide vahele. Vahel põrkas ta kokku mehega (Böttcher), kes otsis enda naist juba mitu päeva, kuid asjatult. Nad
Jutumärgid puuduvad, puudub jutustaja 10.Nimeta klassikalise teose kompositsiooni osad - Sissejuhatus, sõlmitus, arendus, kulminatsioon, pööre, lõpetus. 11.Mis ülesanne on sissejuhatusel? Tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja kohta. 12.Mis ülesanne on sõlmitusel? Sõlmituses tuuakse välja teose konflikt. 13.Mis ülesanne on teema arendusel? Tegevus liigub pingestatult haripunkti poole. 14.Mis ülesanne on kulminatsioonil? Teose kõige pingelisem koht, kus peategelane võtab vastu saatusliku otsuse. 15.Mis ülesanne on pinge langusel? Valmistatakse ette lõpplahendus. 16.Mis ülesanne on lõpplahendusel? Sisaldab konflikti ja probleemi lahendust. 17.Kust ja millest on alguse saanud draamakirjandus? 18.sajandil, Vana-Kreekast 18.Mis on tragöödia? Kurbmäng 19.Mis on tragöödia tunnuseks? Peategelane, tegelased hukkuvad. 20.Nimeta Eesti kirjanduse tuntum tragöödia koos kirjanikuga ,,Libahunt" August Kitzberg 21
1.Hamleti traagilisus seisneb kummalistes ja keerulistes peresuhetes. Kogu näidend on üles seatud peategelase Hamleti kättemaksu haudumisel. 2. Ma arvan, et on tegemist klassikalise tragöödiaga. Klassikalise tragöödia üheks tunnuseks on dramaatiline lõpp. Selle näidendis see olemas. Lõpuks sureb näidendi peategelane. 3.Erilist komöödiat selles näidendis ei ole, rohkem tegemist võiks olla siis iroonilise komöödiaga, kui üldse. Eriti just seda näideni lõpus. Seal surevad nii peategelane kui ka täiesti süütud tegelased. Kättemaks on pime ja tänu sellele kannatavad ka täiesti süütud ja kõrvalised inimesed.
„Haripunkti poole“ Agatha Christie Karmen Palusoo Sisukord • Peategelane • Negatiivne tegelane • Kuriteo sisu • Kuriteo avastamise käik • Hinnang teosele Peategelane Superintent Battle • Vähene emotsioonide väljendamine • Oskus inimesi segadusse ajada • Terav ja selge mõtlemine • Kogemused • Läbinägelikkus Kuriteo sooritaja Nevil Strange • Lühikest kasvu • Kena välimusega • Tennisist • Lahutatud • Uuesti abiellunud • Rikas Kuriteo sisu • 2 mõrva • 1 koomasse sattunu • 1 enesetapu katse
" ,,Meri- see annab ühe peoga, kuid teisega võtab. Ühel päeval paneb paadid täis vara, teisel võtab võrgud ja mehedki." ,,Kui sust endast pole meest, et hoida naisel väät ümber moka." ,,Eks mure käi sellega ühes. Võta naine- kelk taga, tulevad lapsed- koorem peal!" 2. Lühikokkuvõtte: Selles raamatus on juttu perest kellele saatus ebaõnnestus. Mitmeliikmelisest leibkonnast jääb romaani lõpul elus ainult Hannes kes oli abiellunud Liidaga. Peategelane, kes ei mõtle naljalt kaugemale tänasest päevast ning kogu oma kodu kehvuse juures korduvalt kinnitab, et ta on oma eluga rahul. Romaani tegevustikku kannab siiski Hannes, Turja pere noorim poeg. Raamatus peategelane võttis vastu palju seilusi ja pääses sealt eluga ja vapralt välja. Neil oli vaene pere ja Hannes sai õpimisest ainult unistada. Vahest polnud neil midagi süa. Peategelane püüdis kala ja isa tegi oma õlut ja ema küpsetas leiba. Minikord polnud neil
Faust elu mõtte otsinguil KOOSTAJA: KÄDI PIHOLAAN X KLASS Teosest Johann Wolfgang von Goethe - saksa kirjanik ja loodusteadlane Näidendi valmimiseks kulus üle 60 aasta I osa valmis aastal 1806, ilmus aastal 1808 Kuulub valgustusajastusse Valgustusajastu Sügav usk mõistuse jõusse ja inimväärikusse ning hariduse ja kultuuri nõutamine rahvahulkadele Filosoofid, entsüklopedistid, pedagoogid ja poliitikud Tegelased Faust (peategelane) Mefistofeles kuri deemon (peategelane) Margareta Fausti armastatu (peategelane) Wagner Fausti õpilane Marta Margareta naabrinaine Valentin Margareta vend Jumal Maavaim Õpilased Faust Tark ja kuulus teadlane Magister ja doktor Ühiskonnas teda austati Oli õpetaja Ei osanud oma teadmisi hinnata - alahindas ennast Soov leida elu mõte Mefistofeles Kuri deemon Endast h...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
