Peanaha haigused (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

18

rtf

Juuksehaigused

Kiilaspäisus tekib meessuguhormoonide (androgeenide) ainevahetuse muutuste tõttu organismis. Tavalist kiilaspäisust klassifitseeritakse raskusastme järgi, näiteks uurija James Hamilton jagab selle kaheksasse raskusastmesse (8. astme korral on praktiliselt kõik juuksed välja langenud). Peanahk on tavalise kiilaspäisuse korral lööbevaba, hiljem kaob ka nahajoonis ning nahk muutub läikivaks. Alopeetsia algfaasis võib olla abi paiksetest ravivahenditest, mis parandavad peanaha verevarustust. Apteekides on käsimüügis minoksidiililahus ja -sampoon, orgaanilist mereproteiini (viviskaal) sisaldavad tabletid ja sampoon. Koldeline juuksekadu on haigus, mille põhjust ei tunta. Arvatakse, et tegemist on autoimmuunhaigusega, sest ta esineb sageli koos teiste autoimmuunhaigustega, nagu kilpnäärmehaigused, pigmendiainevahetushäired, suhkurtõbi. Soodustavateks teguriteks on kõik organismis olevad põletikukolded. Juuksed langevad välja ümarate kolletena,

Bioloogia

17

docx

Nahahaigused

KAS NAKKAB? ekseemi puhul on tegemist nahaärritusega ­ olgu põhjus sisemine või välimine, kuid see ei ole nakkav. Ohatis - Herpes Huuleohatisele on iseloomulik sügelus, torkimistunne ja valu huulte piirkonnas, millele järgneb läbipaistvate vesivillide teke.Villid armistuvad ja paranevad iseenesest. Teatud aja möödudes villiline valulik lööve huultel enamasti kordub. Ohatise kordumist võivad esile kutsuda UV-kiirgus, palavikulised haigused, stress, traumad, kirurgilised protseduurid ning külmetamine. Haiguse tõsiseks tüsistuseks võib olla silmade kahjustus. Suguelundite ohatise puhul ilmnevad esimesed lööbenähud peale nakatumist. Esmalt tekib sügelus ja valulikkus suguelundite piirkonnas, millele järgneb haavanduvate vesivillide teke. Tekivad uued villid ja haavandid. Suguelundite ohatise kordumist võivad provotseerida suguühe, nahatrauma, menstruatsioon, füüsiline või psüühiline stress

Iluteenindus

10

pptx

Kõõm

KÕÕM ERICH NÕMME JA MÄRTEN VOOMETS MIS ON KÕÕM? · Kõõm on liigse hulga surnud naharakkude irdumine, mis põhjustab sügelemist ja valget või hallikat ketendust juustega kaetud peanahal. · Kõõm tekib siis, kui peanaha mikrofloora on tasakaalust väljas ja peanaha rakkude pooldumise protsess on kiirenenud. · Kõige sagedamini esineb kõõma rasusel peanahal, aga nahaketendus võib kaasneda ka nahahaiguste, näiteks seborroilise ekseemi ja psoriaasi korral. KÕÕMA ON KAHTE LIIKI · Kuiv kõõm ­ lahtiste helvestena juuste vahel · Rasune kõõm ­ nahatükid on peanaha küljes kinni. Rasususe tõttu kleepub kõõm juuste külge kinni ja sellega võib kaasneda ka juuste väljalangemine KÕÕMA TEKKEPÕHJUSED

Bioloogia

17

doc

Seen infektsioon

Seen infektsioon Inimest ohustavaid seeni on erinevaid tüüpe. Sagedamini on seeninfektsioonide tekitajateks dermatofüüdid, mis võivad põhjustada järgmisi nahainfektsioone: · küüneseen · peaseen · habemeseen · kehaseen · kubemeseen · jalaseen · käeseen Tavalised seened on ka normaalse organismi mikrofloora hulka kuuluvad pärmseened, mis võivad esile kutsuda nahal kandida haudumust (voltides), kroonilist küünevalli põletikku, peenise peaosa põletikku (balaniit), mähkmedermatiiti, mitmevärvilist kliiketendustõbe (Pityriasis versicolor), Pityrosporum follikuliiti, seborroilist dermatiiti, limaskestadel tupe kandidoosi, suu kandidoosi, ning harvem ka küüneseent. Haruldasemad on hallitusseened, mis põhjustavad peopesadel ja taldadel musta seeninfektsiooni (tinea nigra), kuid harvem ka küüneseent ja muid nahainfektsioone. Küüneseen Tekitajad Nakatumise põhjused Soodustavad faktorid Kliiniline pilt Diagnoosimine Ravi

Bioloogia

17

doc

Naha seenhaigused

Soodustavateks faktoriteks on soe ja niiske keskkond, liibuvad riided, rasvumine. Tekivad punetavad laatunud naastud, millede keskel on kollakaspruun ala ja haiguskollet ümbritseb vall. Protsess on sümmeetriline ja nakkav. Peanaha dermatofüütiat põhjustavad seened kuuluvad Microsporum'i ja Trichophyton'i perekonda. Mõlemas on nii antropofiilsed kui zoofiilsed liigid. Subjektiivsed sümptomid tavaliselt puuduvad, vahel esineb nõrk naha sügelemine või põletustunne. Peanaha Microsporumisse haigestuvad tavaliselt 610 aastased lapsed. Peanahale tekivad 26 cm läbimõõduga ümarad, tagasihoidlike põletikunähtudega juusteta kolded. Juuksed on murdunud ühtlaselt umbes 5 mm kõrguselt. Peanaha Trichophytiasse haigestuvad 311aastased lapsed. Peanahale tekivad ümarad 0,51,0 cm läbimõõduga juusteta kolded. Haiguskolletes esineb mõõdukas punetus ja ketendus. Juuksed murduvad erineval kõrgusel umbes 13 mm kõrguselt, jättes järele "mustad punktid"

Iluteenindus

26

odt

Nahahaiguste õpimapp

Steffi Miitel Nahahaigused Õpimapp 2014-2015 Sügelised Sügelised ehk scabies on parasitaarne nahahaigus, mille põhjustajaks on sügelislest, kes on silmaga nähtav parasiit. Tekitajaks on silmaga vaevu nähtav (0,4 mm) sügelislest Sarcoptes scabiei. Haigus levib nahakontaktil. Nakatuda võib igas vanuses. Noored täiskasvanud nakatuvad kõige sagedamini seksuaalvahekorra ajal. Sügelised võidakse saada ühises voodis magades, tiheda perekondliku kontakti läbi, aga ka lestadega saastunud voodipesuga. Nakatumist soodustavad ja lesta tõmbavad ligi soe keskkond ja kehalõhnad Sügelised ei levi loomade kaudu. Lööve ilmneb tavaliselt sümmetriliste, väikeste, punaste ja sügelevate kühmukestena vistrike või putukahammustuste sarnased), tüüpiliselt randmete piirkonnas, sõrmede vahel, küünarnukkidel, mehe sugutil. Teised tavalised kohad on kaenla-alused, tuharad, kõht, reied, talla-alused, rindadealused voldid. Lööve võib levida ka mujale jäsemetele

Meditsiin

22

pptx

Psoriaas

Tagurpidi psoriaas ehk genitaal psoriaas Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Peanaha psoriaas Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Küünepsoriaas Riskifaktorid Võib ilmneda ükskõik mis vanuses (ka beebidel), kuid kõige sagedamini 1145 eluaastal

Bioloogia

48

ppt

Küünte seenhaigused - Esitlus

sõrmeküüntel, kuigi seenhaiguse tekitajad võivad üpris tihti kahjustada nahka üle kogu keha, samuti juukseid. Levinuimad seenhaiguse tüübid Jalgade seenhaigus Haigus algab tavaliselt IV-V varba vahelt. Nahk on punetav ja ketendav, esineb lõhesid. Haigus võib levida küüntele ja kogu labajalale. Seenhaigus kätel Haigus algab tavaliselt III-IV sõrme vahelt. Nahk on punetav ja ketendav, esineb lõhesid. Haigus võib levida küüntele ja kogu labakäele. Peanaha seenhaigus, rahvasuus nn."kassihaigus" Loomadelt, peamiselt kassidelt ja koertelt, saadud nakkus, mis võib alata nahalööbega katmata kehapinnal. Haigus võib levida peanahale, kus tekivad madalalt murdunud juustega laigud. Kõige levinum seenhaiguse vorm on jalgade seenhaigus, kuid haigus võib kergesti levida edasi varbaküüntele. Pärmseentest põhjustatud seenhaigus leiab kergesti tee kõikvõimalikesse nahavoltidesse. Samuti on krooniline

Iluteenindus

Meedia

Kommentaarid (0)