Peamised
(perekondliku) konflikti allikad ja võimalikud lahendusstrateegiad
Enamik
konflikte tekib strateegia ja selge visiooni puudumise tõttu. See
omakorda on seotud pereliikmete väärtuste, omamissuhete, uskumuste
ja eesmärkide (aeg ja raha) ning ka selgepiiriliste vastutuste
lahknevusega. Ühtlasi võib olulisema konfliktiallikana välja tuua
probleemid ja vaidlused raha või dividendide investeerimise ja
informatsiooni jagamise üle, nt millal rääkida tööalast juttu ja
millal perekondlikku.
Isikutevaheliste
konfliktide tekkepõhjuseid on mitmeid. Esimeseks ja kõige
tavalisemaks võib pidada inimeste isiksuste omadusi. Meie kõigi
iseloom on erinev ning me võime ärrituda ja reageerida väga
erinevatele asjadele. Erinevatest maailmavaadetest mõtlevad inimesed
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-05-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
katukas001
Õppematerjali autor
Mitte väga popp uurimisteema Keeruline teema Mõju raske kindlaks teha Väga kultuurispetsiifiline(sh isegi ühe riigi sees suured erinevused) Aeganõudev- vaja longituuduuringut Suhtemustrid peres: mida rohkem inimesi seda rohkem suhtemustreid Õe/venna suhte etapid- uue õe või venna sünd Muutused pere stsiaalses keskkonnas Ebakindlus, kiindumussuhte kõikumine Võimalikud tõrjumise/tõrjutuse probleemid Tervise ja käitumishäired Lapse mngu kestus ja mängu liik (õeks/vennaks olemisest) ja head suhted eakaasastega ennustava häis suhteid uue õe-vennaga (kuna poisid väga ei mängi selliseid mänge sp poistel raskem 90 % lastest muutub õe-venna sünni järel nõudlikumaks ja ulakamaks Samast soost õ-evenna suhtes tuntakse rohkem kadedust
LAPS-Vägivalla ohver SISSEJUHATUS "Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata.
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
Kui see lävi on väga madal, siis võivad epileptilised hood tekkida iseeneslikult. Epilepsiaga inimesi enamasti iseloomustabki niivõrd madal krambilävi, et mingi ajutegevust mõjutav sündmus (mis sageli jääb isegi märkamatuks) võib kergemini kui teistel esile kutsuda epileptilise hoo. Samal ajal teisi ajutegevuse mehhanisme see lävi ei mõjuta. Erinevad epilepsia vormid ja nende edasikandumis risk Kui suur siis on selle perekondliku eelsoodumusega haiguse edasikandumise oht? Sellele küsimusele vastates tuleb silmas pidada, et risk pole kunagi olematu, mitte keegi pole kaitstud epileptiliste hoogude tekkimise eest. Epilepsia puhul loetakse taoliseks riskiks 0,5% (ehk 1:200) ja ohu suurenemist võrreldakse just selle näitajaga. Diagnoos "epilepsia" haarab endasse suhteliselt erinevaid haiguse vorme, mille edasikandumise risk on erinev. Edasi räägime paari sõnaga epilepsiavormidest. I) Sümptomaatilised epilepsiad
Ükski süsteemi ajaloo sündmus pole nii tugeva mõjuga, et piiraks süsteemi edasisi valikuid ja arengusuundi. - Võivad tulla teised mõjurid, mis võivad muuta süsteemi suhteprotsesse nii, et suureneb perekonna valikuvabadus liikuda erinevates suundades. Ükski sündmus elus pole nii määrava tähtsusega, et määrata elukäiku sünnist surmani sirgjooneliselt; on võimalikud erisugused lahendused. Sageli on raske määrata põhjuseid, mis toovad süsteemi muutuseid. Süsteemis endas võib peituda pürgimus paremaks toimimiseks; selle tugevnemisel tekivad süsteemi paremat toimimist ja süsteemi tervist toetavad protsessid. Probleemi lahenduse võti peitub süsteemi toimimises endas (see puudub terapeudil). Probleemi kõrvalt nägemine toob ise kaasa muutuse (valikuvabadus: kas jätkata vanaviisi või muuta toimimist)
soodumustega, kui lähema (perekond, sõbrad) ja kaugema sotsiaalse võrgustiku, k.a. kultuuri ja ühiskonna sotsiaalsete normide ja tavadega. 4.3. Bioloogiline ja sotsiaalne sugu Bioloogiline sugu (ingl. k. sex) määratletakse lähtuvalt anatoomiast (rinnad, tupp; peenis, munandid jne.), füsioloogiast (hormonaalsüsteemi funktsioneerimine, menstruaaltsükkel, sperma tootmine jne.) ja geneetikast (XX-naine ja XY-mees kromosoomitüübid, võimalikud ka X0, XXY, XYY jm). Sotsiaalne sugu (ingl. k. gender) toimib kui isikusisene (intrapersonaalne) ja isikutevaheline (interpersonaalne) arusaam sellest, mida peetakse ühiskonnas naiselikuks või mehelikuks. Sooroll kirjeldab sotsiaalselt või kultuuriliselt määratletud hoiakuid, käitumisi, ootusi ja vastutust, mida peetakse naiselikuks ja mehelikuks. Soorollid võivad erineda kultuuriliselt, rahvuslikult ja isegi erisugustes sotsiaalsetes klassides võivad olla
Tehnilise dokumentatsiooni liigid: · Organisatsioonipoliitika Sissejuhatus. Antud teoorias käsitletakse inimeste käitumist organisatsioonis tööliste ja teenistujate ning nende otseste juhtide tasemelt lähtudes. Peatähelepanu on suunatud inimeste vahelistele suhetele ja nende tööalasele käitumisele, eesmärgiga mõista vastavaid seaduspärasusi ja organisatsioonis toimuvat. Organisatsioonilise käitumise aluste tundmine võimaldab juhil analüüsida olukordi, et mõjutada oma alluvate käitumist , suurendada nende tööalast aktiivsust ja seeläbi tõsta organisatsiooni efektiivsust. Kaasaegse organisatsiooniteooria puhul on lähtutud küll äritegevusega seotud organisatsioonidest, kuid antud teooria on kasutatav ka mujal: riigi-, teadus-, haridus-, tervishoiu jt asutustes ja muudes organisatsioonides, kus on tegemist inimeste tööalaste suhetega. Organisatsiooni mõiste- organisatsioon kujutab endast kindla inimrühma tervikliku
rõõmustavad kui lapsel läheb hästi) on seotud edukusega koolis; kõrge negatiivne sünkroonsus (vanemad ei pööra lapse emotsioonidele tähelepanu, tähelepanu pööratakse vaid negatiivsetele juhtumitele) ema ja lapse vahel on seotud viletsa kohanemisega koolis ja eakaaslastega (Harris jt., 1994) Paremate suhtlemisoskustega vanematel on kompetentsemad lapsed, kes meeldivad rohkem ka eakaaslastele. Viisid kuidas on harjutud konflikti lahendama kanduvad üle! Vanemlikud stiilid Vanemlik stiil kujutab endast lapsele suunatud hoiakuid, mis loovad emotsionaalse kliima, kus vanemlikku käitumist (eesmärgipärane, mitte-eesmärgipärane) väljendatakse. Vanemliku stiili uuringud: - emotsionaalne suhe lapse ja vanema vahel - vanema käitumine - vanemate uskumuste süsteem Maccoby & Martins (1983) vanemlike stiilide mudel kahedimensionaalne lähenemine: 1.reageerivus (responsiveness) 2. nõudlikkus (demandingness)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid