50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-12-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
22 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Rswed
Õppematerjali autor
Miks? 9. Millised on õppimise neutraalsed alused? · Närvikoe plastilisus sünapside ja dendriitide hargnemise tasemel · Uute dendriidogade kasvamine avab uusi sideliine naaberrakkude vahel. · Aplüüsia populaarne uurimisobjekt · Presünaptiline hõlbustamine · Pikaajaline potenseerimine 10. Kuidas närviimpulss levib? Närviimpulss tekib aksoniküngastikul ja levib piki aksonit närvilõpme suunas tänu ioonide liikumisele läbi närviraku membraani. Uue närviimpulssi teke oleneb erutava ja pidurdava stimulatsiooni suhtelisest osahulgast kõigis neuronini jõudnud mõjutustes 11. Milliseid eri tüüpi neuroneid oskad nimetada? Mille poolest nad erinevad? Närvirakkude põhitüübid on motoorne, sensoorne ja interneuron. Täidavad erinevaid ülesandeid ja koonduvad rakukobarateks ehk ganglionideks ja muudeks eristatavateks närvisüsteemi struktuurideks.
- Sisevaatlus - introspektsioon - väärtuslikku informatsiooni saamine, iseenda mõtete ja seisundite jälgimine ning kirjeldamine. Aristotelesi raamatu «Hingest» võib pidada esimeseks põhjalikuks psühholoogiaraamatuks. 19.sajand - psühholoogia nagu iseseisev teadus. - Eristusläve - minimaalne stiimul väärtuste erinevust, mida vaatleja on suuteline vähemalt 75%-l katsekordadest avastama. Inimese silm, sarnaselt teiste meeltega, ei taju stiimuli absoluutset suurust, vaid suhtelisi suurusi. Meie meeled on tundlikud madala intensiivsusega stiimulite suhtes ja muutuvad üha vähem tundlikuks, kui stiimuli intensiivsus kasvab. - Korrelatsioonikordaja - arv, mis iseloomustab seose tegevust. Korrelatsioon näitab, kui palju üks suurus sisaldab infot mingi teise suuruse kohta. Kokkuvõtte: - Psühholoogia kujunes iseseisvaks teaduseks 19.sajandil teisel poolel.
Tänapäeva psühholoogia ei nõustu Freudi teadvusekäsitlusega, kuna see pole kinnitust leidnud. Eneseteadvus on teadvuse üks vorm teadlik olemine ja arusaamine iseendast. 1.3. Psüühika funktsioonid Et olla ümbritsevast teadlik peab organism oma ümbrust kõigepealt mingil viisil tajuma. Et olla teadlik asjadest, mis on juhtunud tulevikus, ja asjadest, mis võivad juhtuda tulevikus, on inimesel tarvis mälu ja mõtlemist. Taju. Meeled on mõõteriistad, millega tehakse kindlaks, mis ümbruses toimub ja milline on organismi asend ümbritsevate asjade suhtes. Mälu. Organismid suudavad meenutada asju ka siis, kui need pole otseselt nähtavad, kuuldavad või haardeulatuses. Protsesse, millega mingeid sündmusi või olukordi salvestatakse, säilitatakse ja taastatakse, nimetatakse mälupotsessideks. Mõtlemine. Keel. Tunded. Tegevuse juhtimine. 1.4. Keha ja vaim
järgneb teine, näitek söögiaeg. Kellahelinast saab looma jaoks märguanne läheneva söömaaja kohta ning loom hakkab ootama toitmist iga kord, kui ta kuuleb kellahelinat. On ära õpitud seos stiimulite või sündmuste vahel. · Aju: millised on neli suuraju sagarat (frontaal, temporaal, parietaal, oktsipitaal) ning millised on nende põhilised funktsioonid? Käitumise kõrgeimaks juhiks on peaaju. Suuraju jaguneb neljaks suuremaks sagaraks: Frontaalsagar e otsmikusagar asub peaaju eesmises osas ja tegeleb stiimulitele regeerimisega. Selles ajupiirkonnas on peamiseks neurotransmitteriks dopamiin. Temporaalsagar e oimusagar ajukoore osa, mis tegeleb põhiliselt kuulmise ja mälestuste moodustamisega. Temporaalsagaras toimub auditoorse info töötlus, kõne mõistmine ning visuaalsete objektide äratundmine. Ülemises temporaalvaos sobitatakse kokku visuaalset ja
Teistel peale väikeste laste on olemas ka ego ja superego. Id-i kutsutakse "isiksuse ärahellitatud lapseks". Freud uskus, et Idi ihad ilmuvad unes kas otsesel või varjatud kujul. Id-i mõttelaadi on kutsutud primaarprotsessiks. Ego – ratsionaalne, naudingut edasilükkav, probleeme lahendav ja ennastsäästev mõttelaad. Kannab sekundaarsete protsesside nime. Ego tegevused hõlmavad intellektuaalseid valdkondi nagu taju, loogiline mõtlemine, probleemilahendamine ja mälu. Ego on juht, kes langetab raskeid otsuseid, mis tekitab ärevust. Egol on olemas mitmesuguseid kaitsemehhanisme, mis aitavad ärevust vähendada ja kontrollida, reaalsust moonutades. Superego – areneb kõige viimasena välja. Südametunnistus kaitseb lubamatute mõtete või tegude eest ning ego ideaal tunnustab ihaldatud käitumise eest. Superego kontrollib ego käitumist ja ka mõtteid
1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil (looteiga) Välimine looteleht ehk ektoderm paneb aluse närvisüsteemile. Ektodermi rakkudest moodustub embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjuttiks. Ürgjutt muutub kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem kujunevad pea- ja seljaaju. 2. Närviraku ehitus ja liigid. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke. Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Raku kehas paikneb üks suhteliselt suur tsentraalselt asetsev tuumakesega tuum, mida ümbritsevad hästi arenenud kare endoplasmaatiline retiikulum ja Golgi aparaat. Mitokondreid on võrdlemisi vähe. Jätkeid on kahte tüüpi:
TS=Kõne, arusaamine, kui keskendute millelegi, siis on raske midagi muud tähele panna. *action for vision – in püüab midagi ära tunda või meelde jätta. See eeldab, et kui in mingit Heli, muusikamõistmine, muusikataju, saame aru, mis meloodia või taju on. Et oskate ka objekti vaatab, siis silmad objekti vaatamisel mnna, kuhu panite riided, autovõtmedjne ehk kõik ruumiline mälu ka TS-ga seotud. Anopia võib tulla nägemisnärvi läbilõikest (närvide keskelt kõigatakse närv läbi.). STS –Superiors temporalsagara käär
..............................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID: TUNNETUSLIKU ARENGU ÜLDISED TEOORIAD....16 ARENGUPROTSESSID: ERIVÕIMETE ARENG.....................................................19 SOSTIAALNE ARENG IGAPÄEVAELUS................................................................20 ARENGUPROTSESSID: SEOTUSE JA SUHETE ARENG......................................22 ÕPPIMINE.................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid