Pauluse kirik (0)

Tartu Kutsehariduskeskus

Tartu Pauluse kirik
Iseseisev töö kunsti õpetuses
Tartu Pauluse kirik
Kiriku ehitamise ajalugu

1911. aastal valiti välja krunt Riia tänavas, kus asusid varem kasarmud . Kaaluti ka pakkumisi Pihkva (Võru) ja Tähe tänavas ning Politseiplatsil. Viimasele taheti omal ajal ehitada Peetri kirikut.
21. detsembril 1911 käis arhitekt Eliel Saarinen Tartus ja vaatas koha üle. 1914. aastal algas Maailmasõda. 31. mail 1915 pandi kirikule nurgakivi . 1. oktoobril 1917. aastal pühitses praost Greinert kiriku sisse.
Üle poole ehituse maksumusest oli võetud võlgu. Osteti ka väike orel . Siseviimistlus sai valmis kahe aastaga ja 9. novembril 1919 pühitses piiskop Jakob Kukk (1870-1933) kiriku teist korda. Sisetööd kahekordistasid võlakoormat.
Istekohti oli Pauluse kirikus umbes 3000. Oletatakse, et koos seistajatega võis kirik mahutada kuni 7000 inimest.
Kiriku koguduse loomine
Tartu Pauluse kogudus eraldus suureks paisunud Maarja kogudusest 1910. aastal. Esimese jumalateenistuse pidas 5. septembril 1910 õpetaja Arnold Habicht (1878-1964), kellest sai koguduse esimene õpetaja. Ta tuli siia Saaremaalt Kihelkonna kogudusest, oli aga enne seda Maarja kirikus prooviaastal olnud ja seega tartlastele tuttav. Uus kogudus ühendas seni Maarja kogudusse kuulunud linnaelanikke . Maarja kogudusse jäid maapiirkonna inimesed.
Siseminister kinnitas loodava koguduse põhikirja 28. oktoobril 1911 nimetusega . «Tartu Pauluse kogudus». Seega oli Pauluse kogudus ka seaduslikult ellu astunud .
1911. aasta lõpuks ületas vastloodud linnakogudus liikmete arvu poolest emakoguduse. Uues koguduses oli siis 16 000 hinge. Juba 1914. aastal seati ametisse esimene abiõpetaja, kelleks sai Leopold Raudkepp ( 1877 -1948).
Esimesel täiskogu koosolekul 11. märtsil 1912 Peetri koguduse saalis valis koguduse omale nõukogu ja volikogu .
Kiriku oma kalmistu
Oma kalmistu rajati Piiskopi mõisa põllule. 1912. aasta sügisel ehitati vahimaja, kaev , tehti plaan ja piirati kalmistu aiaga. 10. veebruaril 1913. aastal pühitseti maa. Samal päeval maeti ka esimesed surnud: Mihkel Mägi ja Mai Kütt. 1914. aastal ehitati surnuaiale kabel .
Kirikuehituse lisandid
17. märtsil 1923 pühitses piiskop Kukk altarikuju, mille valmistas Itaalias skulptor Amandus Adamson. Kuju luues toetus autor motiivile «Tulge minu juurde kõik, kes te vaevatud ja koormatud olete!» Skulptuuri keskel seisab Kristus, kelle paremal käel on Maarja- Magdaleena ja vasakul käel Jeeriko pime. Kuju on 3,5 m kõrge ja valmistatud Carrara marmorist arhitekt Mielbergi kavandite järgi. Teises maailmasõjas sai kuju väga tugevasti kannatada ent seisab tänaseni oma endisel kohal.
1923. aasta sügisel jõudsid Tartusse Ruhrimaal Bochumis valatud teraskellad, mis kaaluvad 1280 ja 800 kg ning kõlavad dis ja fis. Neist inspireerituna kirjutas Heino Eller klaveripala " Kellad ".
1924. aastal pandi kirikusse ka keskküte.
1931 . aastal tehti jumalateenistusest esimene raadioülekanne.
1932. aasta lõpuks sai valmis 3-korruseline tiibhoone. Teine tiiibhoone jäigi ehitamata.
Pihtkonnad
1933 lahkus õpetaja Habicht Saksamaale. Sama aasta sügisel valiti uueks õpetajaks Harri Haamer (1906-1987), senine Püha koguduse õpetaja. Aasta lõpus otsustas täiskogu asutada Tartu Pauluse koguduse II pihtkonna, mille õpetajaks valiti Arthur Võõbus (1909-1988).
25. märtsil 1944 põles kirik varemeiks. 1946. aasta sügiseks oli kiriku tornil taas katus peal ning 1. detsembril 1946 hakkasid taas helisema kellad. Teenistusi peeti 1944-1946 Aleksandri kirikus, 1946 Ülikooli kirikus ning 1946-1966 Pauluse kiriku tiibhoones.
1948. aastal seiskus kiriku taastamine seoses õpetaja Harri Haameri arreteerimisega. Lõppes ka visalt püsinud noortetöö. 15. juulil 1945 likvideeriti ametlikult teine pihtkond.
Nõukogude ikkes
14. aprillil 1950 jäi Tartu Linna Täitevkomitee Pauluse kiriku varemete taastamise osas eitavale seisukohale. Siiski jäid varemed lammutamata, arhitekt Arnold Matteus kinnitas müüride taastamiskõlbulikkust ning 23. märtsil 1957 lubab Ministrite Nõukogu taastamist jätkata.
1. mail 1959 vahetavad Tartu Pauluse koguduse õpetaja Arnold Võsu (1901- 1971 ) ja Lüganuse õpetaja Johannes Selliov (1909-1991) oma kohad. Selliovi energilisel eestvedamisel tõuseb Tartu Pauluse kirik varemeist. 3. juulil 1966 pühitsetakse sisse taastatud kirik, mis on aga võimude nõudmisel vaheseinaga kaheks jaotatud. Koguduse käsutusse jäi seega vaid pool kirikusaalist. Vaheseina taha rajati Rahvamuuseumi ladu ning tiibhoonesse Eesti Spordimuuseum.
Kuna Teine maailmasõda oli koorilauljad laiali pillutanud, alustas sõja järel tegevust vaid väike naisansambel, mõnevõrra hiljem sai sellest naiskoor. 1971 moodustati aga naiskoori baasil juba tänaseni tegutsev segakoor .
Alates 9. jaanuarist 1979. aastal teenib kogudust õpetaja Harald Tammur (1917-2001).
Krikust tänapäeval

1989 hakkas taas tegutsema pühapäevakool, mille kõrvale loodi ka lastekoor. 1990 asutati esimene sõjajärgne noortekoor. Segakoor oli juba varem ning 1999 lisandus veel neljaski - kammerkoor.
Pereraadio kuulajateni jõudis jumalateenis Tartu Pauluse kirikust esmakordselt 17. märtsil 1996. Alates 14. jaanuarist 2001 läheb aga igal pühapäeval eetrisse otseülekanne jumalateenistusest, mida saab kuulata ka interneti vahendusel.
Alates 6. jaanuarist 1997 teenib kogudust õpetaja Joel Luhamets (1952). Uue hoo said sisse remonttööd. 10. septembril 1999 tõsteti üles taastatud tornikiiver. Kiiresti on kasvanud ka koguduse liikmete arv. Seitsme aastaga nende arv praktiliselt kahekordistus.
2001. aastal vabastas Spordimuuseum kiriku tiibhoone. Aasta hiljem alustasid seal tegevust raamatulett ning vältimatu sotsiaalabi punkt.
Koguduse talitused

• Ristimine
  
• Leer
  
• Laulatus
  
• Matus
  

Õpetuslik alus Paluse kirikus
Apostellik usutunnistus

Mina usun Jumalasse, kõigeväelisse Isasse, taeva ja maa Loojasse. Ja Jeesusesse Kristusesse, Tema ainsasse Pojasse, meie Issandasse, kes on saadud Pühast Vaimust , ilmale tulnud neitsi Maarjast , kannatanud Pontius Pilaatuse all, risti löödud, surnud ja maha maetud , alla läinud surmavalda, kolmandal päeval üles tõusnud surnuist, üles läinud taeva, istub Jumala, oma kõigeväelise Isa paremal käel, sealt Tema tuleb kohut mõistma elavate ja surnute üle. Mina usun Pühasse Vaimusse, üht püha kristlikku Kirikut, pühade osadust, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu.
Aamen
Tööharud
*Lastetöö
*Noortetöö
* Koorid
*Piibliringid
*Sotsiaaltöö
*Eakate sünnipäevalaud
*Koguduse kool/seminarid
*Raamatupood


Kontaktid
Riia 27, 51010 Tartu
Tel 7 420 258
Kasutatud kirjandus
http://www.eelk.ee/~tpauluse
+ pildid www.google.com