Kuidas netis maksad? Vasta


Patoloogia (0)

5 Hindamata
 

Patoloogia
Termin patoloogia on tuletatud kreekakeelsetest sõnadest pathos (haigus) ja logos (õpetus). Seega siis õpetus haigustest . Patoloogia on
bioloogia ulatuslik osa, mis uurib eluprotsesside kulgu muutunud või häiritud organismis. Patoloogiline anatoomia kui üks patoloogia
alajaotustest uurib haiguslikult muutunud organismi ehitust, patoloogiline füsioloogia aga talitlust. Tänapäeval kattuvad omavahel
terminid patoloogia ja üldine patoloogia. Eripatoloogia aga käsitleb erinevate elundkondade ja elundsüsteemide või oma iseloomult
erinevate haiguste patoloogiat. Käesolevas loengukonspektis eripatoloogia käsitlemist ei leia.
Patoloogia on seega vahedistsipliin meditsiinis, mis seob üldbioloogilisi distsipliine nagu anatoomia, füsioloogia ja
biokeemia kliinilistiga. Ta on vajalik haiguste ja haiguslike protsesside olemuse mõistmiseks .
Patoloogia on põhiliselt eksperimentaalne teadus, mis tähendab, et ta kogub andmeid eksperimendi ehk katse abil. Katse
käigus muudetakse organismi normaalset ehitust või talitlust (või mõlemat), seega tekitatakse haiguse eksperimentaalne mudel,
modelleeritakse haigust. Näiteks tekitatakse eksperimentaalne südamelihase infarkt , eksperimentaalne diabeet ehk suhkruhaigus jm.
Katsete käigus võidakse kasutada kõiki meditsiinilistes uuringutes kasutusel olevaid meetodeid – morfoloogilisi ehk struktuuri
uurivaid, keemilisi, füüsikalisi, füsioloogilisi jne. Ka kliiniline vaatlus ja haige uuring on patoloogia uurimisvaldkonda kuuluvateks
meetoditeks.

2. Haiguse üldmõiste ja staadiumid.

Eluprotsessi kaks põhivormi on tervis (norm) ja haigus. Need seisundid võivad elu jooksul korduvalt vahelduda. Tervise ja haiguse
mõiste on olnud diskussiooni objektiks aastasadade jooksul, eriti normi ehk tervise mõiste. Praktilises meditsiinis mõistetakse normi
all sageli nn. statistilist keskmist (statistilist normi), mis on arvutatud suurel hulgal inimestel läbi viidud mõõtmiste põhjal. Erinevus
statistilisest normist ei tarvitse aga üksikisiku jaoks või teatud eritingimustes elava rahva või inimrühma suhtes olla veel haiguslik,
vaid normaalne. Tegemist võib olla individuaalse iseärasusega. Nii on näiteks vastupidavusalade sportlastel puhkeolukorras
keskmisest tunduvalt madalam südame löögisagedus . Mägirahvastel ja kõrgmägedes treeninud sportlastel või alpinistidel aga on veres
tavalisest kõrgem punaliblede hulk ning hemoglobiini sisaldus. See on tingitud organismi kohanemisest eluks ja tööks madalama
atmosfäärirõhu ja hapniku sisalduse suhtes.
Normi ehk tervise all mõistetakse inimese või looma elutegevuse sellist vormi, mis kindlustab kõige täiuslikuma,
optimaalsema tegevuse ja vastavuse keskkonna tingimustele. Tervise määratlus Ülemaailmse Tervishoiuorganisatsiooni põhikirja järgi
on järgmine: „Tervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, aga mitte ainult haiguste või füüsiliste defektide
puudumine“.
Haigus on kahjustatud organismi elu koos häiritud talitluse ja kohanemise ehk kompensatsiooni protsessidega. Ta on
organismi bioloogilise funktsiooni ebaloomuliku muutuse tagajärg. Funktsiooni muutus ei ole veel haigus, see võib haigeks teha.
Haige on inimene tervikuna. Haigus vähendab töövõimet. Ta on organismi talitluses kvalitatiivselt uus, teistmoodi protsess, mistõttu
just haiguse algul on häired talitluses suurimad, kuna kohanemist pole veel toimunud. Progresseeruvate haiguste suhtes see küll ei
kehti, nende korral häired süvenevad.
Haiguse staadiumid on järgmised:
1. Varjatud ehk latentne staadium, ka inkubatsiooni - ja peiteperioodi nime all tuntud – see on aeg haigust tekitava teguri toime
algusest kuni esimeste haigustunnuste ilmnemiseni. Mürkide korral võib selle staadiumi kestvus olla ainult sekundeid, tavaliselt aga
ulatub mõne päevani, kuid võib kesta ka kuid ( tuberkuloos , kiiritushaigus ) ja aastaid ( leepra ).
2. Prodromaal- ehk algnähtude staadium – periood, kus ilmnevad esimesed, antud haigusele mittespetsiifilised tunnused. Perioodi
kestvus on küllaltki kõikuv.
3. Kliiniliste haigustunnuste staadium – periood, kus ilmnevad haiguse põhitunnused , mis võivad kesta tundidest päevade ja isegi
aastateni (n. tuberkuloos).

4. Paranemisstaadium – toimub haigustunnustest vabanemine.

5. Taastumis- ehk rekonvalestsentsiperiood.

Haiguse kulgemise omapära järgi eristatakse ägedat, alaägedat või kroonilist kulgu. Ägedat ehk akuutset kulgu
iseloomustavad selgemini väljendunud haigustunnused, mis tekivad ja ka kaovad kiiremini ja täielikumalt. Alaägeda haiguskulu korral
haigustunnused nii konkreetselt ei avaldu. Kroonilist haigust iseloomustab pikaajalisem, veniv, ägenemiste ja vaibumistega kulgev
protsess. Kroonilise iseloomu võib omandada äge haigus või võtab ta veniva kulu kohe (näiteks reumatism, tuberkuloos, kasvajad ,
kõrgvererõhutõbi , haavandtõbi ).
90% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Patoloogia #1 Patoloogia #2 Patoloogia #3 Patoloogia #4 Patoloogia #5 Patoloogia #6 Patoloogia #7 Patoloogia #8 Patoloogia #9
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2015-11-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
70 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
malyaftk Õppematerjali autor

Dokumendis esitatud küsimused

  • Kuidas allergiline seisund välja kujuneb ?
  • Mille tagajärjel produtseeritakse veelgi enam soojust. Miks tekivad külmavärinad ?
  • Kuidas organism neile reageerib ?
  • Miks hakkavad rakud atüüpiliselt paljunema ?
  • Miks tekivad rakkude paljunemist määravas geneetilises koodis muutused ?

Mõisted

Sisukord

  • Patoloogia
  • Haiguse üldmõiste ja staadiumid
  • Haiguse staadiumid
  • Haiguse tekkepõhjused ja kulgemise mehhanismid – etioloogia ja patogenees
  • Organismi omaduste tähtsus haiguste tekkes
  • Allergia
  • Allergiliste reaktsioonide liigid
  • Toiduallergia
  • Allergiliste haiguste profülaktika ja ravi põhimõtted
  • Põletik
  • Põletikulise protsessi iseloomustus
  • Palavik
  • Palaviku patogenees
  • Palaviku staadiumid
  • Muutused organismi talitluses palaviku korral
  • Stress
  • Kasvajad
  • Healoomulised
  • Pahaloomulisele
  • Kasvajate tekkepõhjused
  • Kasvajate ravi üldised põhimõtted

Teemad

  • logos
  • Haiguse üldmõiste ja staadiumid
  • Tervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, aga mitte ainult haiguste või füüsiliste defektide
  • puudumine“
  • sümptoomid
  • Haiguse tekkepõhjused ja kulgemise mehhanismid – etioloogia ja patogenees
  • Organismi omaduste tähtsus haiguste tekkes
  • dolor)
  • functio laesa)
  • fight or flight”
  • cancer)

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

937
pdf
88
doc
528
doc
1072
pdf
98
docx
102
docx
139
pdf
98
docx





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto