4. Pealesurmne verehüübimine Veri hüübib. Hüübed tekivad peamiselt südames ja suurte veenide valendikes. 5. Silma sarvkesta hägustumine Vedelik aurustub ja sarvkest muutub kuivaks. 6. Koolnulaotus: autolüüs ja roiskumine KOMPENSATOORSED, KOHUSTUMUSLIKUD JA REGENERATIIVASE PROTSESSID Haiguse korral püüab organismsäilitada oma homöostaasi. Selleks lülitatakse sisse kompensatoorsed mehhanismid: hüpertoofia, atroofia, regeneratsioon. Kompensatsioon= haiguste puhul tekkinud struktuursete ja funktsionaalsete kahjustuste hüvitamine kompensatoorsete protsesside abil. HÜPERTROOFIA hypertrophia Koe või elundi mahu suurenemine põhikoe (elundi põhifunktsioonist osavõtvate ehk parenhüümi) rakkude arvel. Elundi funktsioon intensiivistub. See on taaspöörduv protsess. morfoloogia: 1. makroskoopilisel: elundi mõõtmete, mahu, kaalu suurenemine. õõneselundites pakseneb sein. 2
- veresoonkond Anne Vahtramäe MD, MNSc - veri vereringe normaalne regulatsioon Tartu Tervishoiu Kõrgkool 9/20/2013 2 Hüpereemia e liigveresus Arteriaalne hüpereemia 1 Hyperaemia Hyperaemia arterialis so vere hulga suurenemine elundis või koes tavaliselt lühiaegne Põhjused: põhjustatud arteriaalse vere juurdevoolu suurenenud arteriaalne juurdevool suurenemisest, kusjuures venoosne äravool takistatud vere äravool veenide kaudu
vasomotoorne (nt infektsioonid, soojas), kollateraalne (magistraalsoone kahjustusel kõrvalasuva arteri laienemine), dekompressioonist (kasvaja eemaldamine, loote väljutamise järgselt, peale lööki, peale puru silmast eemaldamist), postisheemiline (nt pigistava eseme eemaldamine, käsi üleval, siis alla), postaneemiline (peale aneemiat), vakaatne (kuppude paneku järgselt), põletikuline Lõpe - ennistumine Vasodilatatsioon – Soone laienemine Venoosne hüpereemia Veenide ja kapillaaride pasiivne laienemine ning täitumine äravoolutakistuse tõttu. Etioloogia – kohalik: põhjuseks vere äravoolutakistus üksikus organis või kehaosas. Veeni sees- (tromb, embol), veeni seinas (varikoos, veeniklappide puudulikkus, tromb), veenist väljas- (žgutt, kasvaja, loode, tursevedelik, verevalum, armid) Üldine äge: harva, nt. südamelihase infarktist põhjustatud südamepuudulikkus.
VERERINGEHÄIRED HÜPEREEMIA · Arteriaalne hüpreemia arterite ja arterioolide laienemine ning suurenenud täitumine aktiivse vere juurdevoolu tõttu. Kliiniliselt: nahk ja limaskestad punetavad, piirkond soe, arterid täitunud Kongestsioon veretulv elundisse (nt sugulise erutuse korral sugutis/kõdistis) Arteriaalse hüpereemia eeldus hea südametegevus, veresoonte laienemine. - üldine ringleva vere mahu e. vere voluumeni suurenemise tagajärjel (näit. sportimisel, palaviku puhul) - kohalik (näit. punastamine) 1. füsioloogiline füüsilise töö, ülekuumenemise, psüühilise ärrituse (punastamine) korral 2. patoloogiline angioneurootiline e. vasomotoorne
Üldpatoloogia test 1. Etioloogiline tegur faktor, mis kutsub esile kahjustuse. 2. Koolnumutused : -Koolnu külmus(algor mortis) - Koolnu kangestus(rigor mortis) - Koolnulaigus(livores mortis) - Pealesurmne verehüübimine - Silma sarvkesta hägustumine - Koolnulaostus 3. Kahheksia vormid: -Alimentaarne nälgus, Vähkkahheksia, Pikaajalised rasked nakkushaigused, Vaheaju häired, Hormonaalsed 4. Venoosne hüpereemia takistatud venoosne äravool elundist. 5. Regeneratsioon koedefekti paranemine 6. Tromboos verehüübimine veresoontes või õõneselundites 7. Infarkt nekroosi kolle, mis tekkib elundis verevarustuse lakkamisest. 8. Hemorraagia verejooks 9. Albinism melaniini pegmendi vaegus. 10. Konkrement kivi 11. Malignisatsioon healoomuliste kasvajate muutumine pahaloomulisteks. 12. Atüpism kõrvalekalle normist. 13
Põhjused: Mehhaaniline (lihaste treening)b) Kasv (kasvufaktorid). Hüperplaasia-A: Füsioloogiline hüperplaasia Kompensatoorne hüperplaasia: suureneb koe mass kahjustuse või osalise eemaldamise järgselt (maksa osalise resektsiooni järel) Hormonaalne hüperplaasia: rinna näärmerakkude paljunemine raseduse ajal B: Patoloogiline hüperplaasia Kasvufaktorite ja hormoonide suurenud stimulatsiooni koostoime tagajärg (nt. emaka endometrioos) Atroofia- Rakkude, koe, organi atroofia, so. eelnevalt normaalselt väljaarenenud koe/elundi mahu vähenemine langenud funktsionaalse aktiivsuse korral. Rakusurm (variandid)- Apoptoos: tuuma ja tsütoplasma kondenseerumine, raku lagunemine apoptootilisteks kehakesteks. Apoptootiliste kehakeste eliminatsioon naaberrakkude fagotsütoosi teel. Nekroos ehk kärbus – mitmesuguste kahjustavate tegurite toimel tekkiv rakkude programmeerimata surm. Kudede hävimine elusas
Rakkudes kujunevad morfoloogilised muutused, mis on iseloomulikud rakusurmale. Raku surm. Apoptoos programmeeritud rakkude surm, mis leiab aset spetsiaalsete rakusiseste surmamehhanismide käivitumise kaudu ning kujutab endast raku geneetiliselt determineeritud eneselikvideerumist. Apoptoos: tuuma ja tsütoplasma kondenseerumine, raku lagunemine apoptootilisteks kehakesteks. Apoptootiliste kehakeste eliminatsioon naaberrakkude fagotsütoosi teel. Nekroos ehk kärbus mitmesuguste kahjustavate tegurite toimel tekkiv rakkude programmeerimata surm. Kudede hävimine elusas organismis, haaratud võivad olla üksikud rakud, elundite osad või terved organismid . 16. Mõisted: atroofia, hüpertoofia, hüperplaasia, metaplaasia, düsplaasia. Atroofia ehk kõhetus- eelnevalt normaalselt välja arenenud elundi või koe mahu vähenemine langenud funktsionaalse aktiivsuse korral. Hüpertroofia elundi või koe mahu suurenemine
I EKSAM Haiguse komplikatsioon- KOMPLIKATSIOON e. TÜSISTUS COMPLICATIO,-onis, f teiste organsüsteemide talitluslike häirete lisandumine Staas e verepais- STAAS stasis, -is, f. e. verepais tekib verevoolu aeglustumise või peatumise tagajärjel veresoontes, peamiselt kapiillaarides. Põhjused venoosne hüpereemia, sokk, põletik, nakkushaigused, keemilised tegurid jne. Tulemus veresoontes toimub erütrotsüütide agregatsioon e. kokkukleepumine. Staasi korral ei toimu vere hüübimist ja hemolüüsi. Staas on tagasipöörduv (reversiibelne) - põhjuste kõrvaldamisel võib verevool taastuda, organi talitlus normaliseeruda ning kaob erürotsüütide agregatsioon. STAASI LIIGID 1. ISHEEMILINE STAAS arteriaalses süsteemis esinevate takistuste tagajärjel tekkinud verevoolu katkemine kapillaarides 2
postembrüonaalseks ehk üsaväliseks postnataalseks arenguperioodiks. Embrüogenees - antenataalne areng Postnataalne areng - vananemine lapseiga puberteet reproduktiivne iga vanadus Biomeditsiin (morfoloogia; füsioloogia;) Organismi ehitus ja talitlus: tasemed (6) 1. Molekulaarne 2. Rakuline 3. Koeline 4. Organid ja organsüsteemid 5. Organism 6. Rahvastik (populatsioon) Organid ja organsüsteemid Organ ehk elund vähemalt kahest koest koosnev anatoomiline struktuur, mis kindlustab organismile vajaliku füsioloogilise protsessi toimumise. Organsüsteem ehk elundkond ühte kompleksfunktsiooni täitev organite kogum. Organsüsteemid üheskoos moodustavad organismi Nad on omavahel integreeritud. Organism töötab kui tervik. Elundkonnad e. organsüsteemid (11) 1.Katteelundkond: nahk, juuked/karvad, küüned, retseptorid, higinäärmed, rasunäärmed, organismi sisesed epiteliaalsed membraanid 2
Bioloogilised haiguspõhjused 6. Tõvestavad mikroobid organismi kahjutavad oma mürgiste ainevahetusproduktidega toksiinidega. 7. Viirused 8. Prioonid 9. Parasiidid noorvormid kahjustavad arengutsüklit läbides mitmeid organsüsteeme lisaks toksilistele ainevahetussaadustele. 10. Seened 6. Ektofüüdid keha väliskatetel 7. Endofüüdid siseorganites 3. Põletik (põletik kui kudede paikne reaktsioon kudede kahjustusele, põletiku üldine avaldumine) Põletik on organismi kohalik kaitsekohastusliku iseloomuga reaktsioon, mis on suunatud kahjustava faktori ja tekkinud kahjustuse kõrvaldamiseks. Tunnused: punetus, temperatuuri tõus, turse, valulikkus, põletikuhaige elundi talitluse häire. 4. Palavik, selle olemus ja vaibumise viisid 5
sööt. Bioloogilised haiguspõhjused 6. Tõvestavad mikroobid – organismi kahjutavad oma mürgiste ainevahetusproduktidega – toksiinidega. 7. Viirused 8. Prioonid 9. Parasiidid – noorvormid kahjustavad arengutsüklit läbides mitmeid organsüsteeme lisaks toksilistele ainevahetussaadustele. 10. Seened 6. Ektofüüdid – keha väliskatetel 7. Endofüüdid – siseorganites 4. Põletik (põletik kui kudede paikne reaktsioon kudede kahjustusele, põletiku üldine avaldumine) Põletik on organismi kohalik kaitsekohastusliku iseloomuga reaktsioon, mis on suunatud kahjustava faktori ja tekkinud kahjustuse kõrvaldamiseks. Tunnused: punetus, temperatuuri tõus, turse, valulikkus, põletikuhaige elundi talitluse häire. 5. Palavik, selle olemus ja vaibumise viisid Palavik - süsteemne temperatuuritõus, mis on tingitud eksogeensetest pürogeenidest
5. Desensibiliseeriv ravi – määratakse ja viiakse läbi arsti, tavaliselt allergoloogi juhendamisel. 6. Toiduallergia korral on oluline teada saada allergeen, et seda siis toidu või joogiga vältida. Selleks süüakse mõne päeva jooksul samu toite, kus ainete sisaldus ei ületa kolme erinevat toiduainet. Alustatakse tavaliselt valkudega. Kui allergilist rektsiooni ei teki, valitakse uus toiduainete kombinatsioon kuni põhjuslik toiduaine(d) on leitud 5. Põletik on organismi liitreaktsioon kahjulikele teguritele, mis kulgeb morfoloogiliste ehk ehituslike ja funktsionaalsete ehk talitluslike muutustega. Põletikule kaasnevad kolme liiki iseloomulikud muutused on: 1). kudede kahjustus ehk alteratsioon, düstroofia, 2). lokaalsed ja üldised vereringe häired, 3). rakkude ja rakuelementide paljunemine ehk proliferatsioon. Põletiku põhjused võivad olla välised ehk eksogeensed ja sisemised ehk endogeensed. Eksogeenseteks võivad omakorda olla
Veresoonte lupjumise mehhanism: LDL ühineb raku jääkainetega, Ca ioonide ja fibriiniga ( valk verehüübimiseks). Ladestused kleepuvad veres seinale, vähendades valendikku. Keha kasutab veresoone sisepinna põletikust tingitud mikrovigastuste ,,parandamiseks" kolestorooli koos eelnevate ainetega. Veresoone elastsus väheneb, diameeter väheneb ja võivad tekkida paksendid ja trombid. Paradoks: mida nõrgem pump või vähene liikumine, seda rohkem trombe võib tekkida ja seda kitsamaks veresoon läheb. Mida rohkem ladestusi tekib, seda vähem verd läbib. Toob kaasa KNS -käsu tõsta rõhku, et verd tugevamalt tõugata perifeeriasse. (Erütrotsüüdid- on kõige suuremad vererakud). Vereringele on hea piisavalt vett Q10 -eriti kes ei liiguta võimas antioksüdant. Tagajärg: krooniline isheemiatõbi, ajuarterites isheemiline ajuinfarkt, peaaju verevalum, peaaju atroofia, raskusnõdrameelsus. Kõigi arterite ja arterioolide lupjumine, sulgumine, kudede kärbus. Veenilaiendid e varikoos
ka südame teatud haiguslike seisundite sümptom. Olenevalt tekkepõhjustest on neid võimalik jagada kahte rühma: supraventrikulaarsed ning ventrikulaarsed. Üle 90 löögi minutis Bradükardia ehk südame madal löögisagedus alla 60 löögi minutis. Tagaseina infarkti puhul, müokardi infarkt, müksödeem Tsüanoos Tsüanoos peegeldab gaasivahetushäiret kopsudes ja hapniku suurenenud ammendumist perifeerias. Tsüanoos e. sinikus – tekib nahas ja limaskestades venoosse hüpereemia korral. Nahk on jahe ja omandab sinaka varjundi. Sinikust, mis tekib jäsemete perifeersetes osades, sõrmedes ja varvastes, nimetatakse akrotsüanoos.Südamepuudulikkuse, kopsuemfüseemi korral. Düspnoe-kellel esineb? Rauapuudusaneemia korral koormusdüspnoe, KOK-i puhul pingutusel, müokardi infarkti puhul, ägeda ja kroonilise südamepuudulikkuse korral. Uurimismeetodid: EKG, sonograafia, endoskoopia.
arteri seina defekt (nõrk koht), sageli on see kaasasündinud, harvem vigastuse tagajärjel. Veenilaiendid e vaariksid e veenikomud veenide seinte väljavenimisest tekkinud laiad kohad veeniklapid ei ulatu enam kokku ja veri voolab tagasi, sellest tekib omakorda suurem surve seintele, põhjus enamasti otseseks tekitajaks staatilised asendid pikka aega ühel kohal seismine või istumine. Tromboflebiit veenilaiendite tüsistus komudes seisvas veres areneb põletik ja vere hüübimine tekivad trombid, mis muutuvad emboliteks. Ateroskleroos haigus, mille puhul veresoone (arteri) seina hakkab ladestuma rasva, valke ja hiljem kaltsiumi, tekkinud aterosklerootiline naast ahendab arteri valendikku ja muudab arteri vöhem elastseks, lõpuks võib naast arteri hoopis sulgeda või lagunedes lõhkuda endoteeli ja panna aluse trombi tekkele. Selle haiguse põhjused pole selged, kindel on kõrge vererõhu soodustav toime
Tserebraalparalüüs võib olla põhjustatud juba sünnieelsetest teguritest, näiteks hüpoksiast ehk hapnikunälgusest tingitud verejooksust ajju, ema alkoholitarbimisest, mõnedest nakkushaigustest (tsütomegaloviirus, punetised, HIV). Riskifaktoriteks on ka sünnitrauma, sünnituse ajal tekkinud loote hapnikunälgus näiteks sünnitusjõudude nõrkuse tõttu, meningoentsefaliit ehk ajukelmete ja aju põletik, vastsündinu hüpoglükeemia ehk madal veresuhkur. Millised on PCI-ga kaasuvad probleemid? 1. neuroloogilise kontrolli häired; 2. sensoorika ja taju häired; 3. gastrointestinaalsed probleemid (nt oksendamine, kõhukinnisus); 4. nägemus – ja kuulmishäired; 5. oraalmotoorika probleemid; 6. märgatavalt vähenenud luumass; 7. vaimse tervise häired; 8. krambid; 9
Seedetrakti tabanduse korral esineb kõhukinnisus, väljaheide on kõva konsistentsiga, kaetud limaga. Kestus 4-10 päeva o alaäge- kliinilised tunnused on samad aga ei ole nii ilmekad. Palavik võib olla retsideeruv. Haiged sead kõhnuvad, esinevad nahasisesed verevalumid. Kestab 15-20 päeva Vormid krooniline- vahelduv palavik ja kasvupeetus. Liigeste piirkonnas valulised paksendid, naha nekroos ja keratiit. Surma põhjuseks on pneumoonia. Suurem osa haiguse läbi põdenud sigadest jääb viirusekandjaks. Latentne vorm- Seda põevad viiruse looduslikuks reservuaariks olevad sead Aafrikas- kliinilised tunnused puuduvad Lahanguleiud * naha tsüanoos Rinna ja kõhuõõnes on eksudaat Verevalumid Nahaalune sidekude on infiltreerunud serooshemorraagilise
Esineb kahe vormina Crohni tõbi (peamiselt peensoole lõpp- ja jämesoole algosas haavandiline koliit (pärasoolest levib ülenevalt jämesoole algosani) Haigestumus 2...8 uut juhtu/100 000 el. Aastas Sagedaim 20-40 eluaastal Etioloogia pole täpsmalt teada (geneetiline?) Patogenees autoimmuunse reaktsiooni tagajärjel sooleseina lümfaatiliste rakkude aktivatsioon vabanevad põletikumediaatorid lokaalne koekahjustus (erosioon, nekroos, haavand) kliiniline pilt Crohni tõbi (1) Morfoloogiliselt domineerib sooleseina põletik, turse, paksenemine, stenooside, haavandite ja fissuuride tekkimine Kliiniline pilt: subfebriliteet ja hootise kuluga - koolikuline valu alakõhus (paremal) - kõhulahtisus (tavaliselt ilma vereta) Tüsistused: - üldised (võivad esineda): nahapõletik ja sõlmed, episkeriit, artriit, kolangiit
Kõik ägeda kõhuvaluga patsiendid nõuavad adekvaatset valuravi. Sokis patsient vajab adekvaatset toetavat ravi (infusioonravi, vajadusel intubeerimine jne). 6. Peritoniit. Klassifikatsioon. Patogenees. Diagnostika. 5 Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov Peritoniit on kõhukelme põletik. Peritoniit on enamikul juhtudest raskelt kulgev haigus ning ravita tihti lõpeb surmaga. Vastavalt tekkele jagatakse: Primaarne peritoniit: Harvaesinev (~1%). Primaarne peritoniit on enamasti tingitud bakteriaalsest infektsioonist ning 90% juhtudest on monobakteriaalne (enamasti G- pulkbakterid: Klebsiella, E.coli). Tegu tavaliselt spontaanse bakteriaalse peritoniidiga (SBP), kaasuvana esineb portaalhüpertensioon ja madala albumiiniga astsiit (SAAG 11g/L)
paljuneda.Lümfotsüüti ei lähe sisse, vaid kinnitub selle pinnale, et edasi kanduda. Reaktivisatsiooni: stress, transport, PI-3 superinfektsioon, Dictycaulus viviparus, poegimine, ravi kortikosteroididega. Seroloogiliselt sarnane teiste herpesviirustega. Levik horisontaalne: aerogeenselt, otsese kontaktiga, veneeriliselt, kaudse kontaktiga (sööt, joogivesi, lüpsiseadmed, viirusega kontamineerunud sperma). Sümptomid BHV-1-1 (respiratoorne vorm): anoreksia, palavik (42º C), ninapeegli hüpereemia, riniit, konjunktiviit, salivatsioon, enteriit, piimatoodangu langus, sigimishäired, abort. Sümptomid BHV-1-2 (genitaalne vorm) (BHV-1-2a – respiratoorne haigestumine, BHV-1-2b – vulvovaginiit): pustuloosne vulvovaginiit – tatratera suurused kalkjas-kollased pustulid lõhkevad, balanopostiit, abort. Dif.diagnoos: suu- ja sõrataud, veiste viirusdiarröa/mukooshaigus, paragripp-3, adenoviroos, respiratoorsüntsütiaalnakkus, pastörelloos.
KT I Füsioloogia 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda ja kaks vatsakest. Südame ülesanne on pumbata verd. Venoosne hapnikuvaene veri juhitakse südamesse, sealt liigub see kopsudesse, kus see annab ära CO2 ja saab O2 ning siis pumpab süda arteriaalset verd kogu kehasse laiali. Sel viisil saavad kõik organid/koed varustatud hapniku ning toitainetega ja samas vabaneda jääkainetest. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism.
Vere ph võib langeda 7,0, väga aktiivses olekus. Vere oh muudab piimhappe. Valu on põhjustataud piimhappest. Tugev higieritamine, vere muutub paksemaks, tõuseb kõikide veregruppiude hulk. Vereloome. Vererakud on lühike eluiga. Erütrotsüüdid elavad 120 päeva, toodetakse punases luuüdis, lagundatakse maksas. Leukopoes,leukotsüütide taastootmine organismin, lühem eluiga 2-3 päeva. Trombotsüütide eluiga on 10-12 päeva. Süda. Lihaseline elund. Seest õõnes. Kaks koda ja kaks vatsakest. Süda saab toimida pumbana. Lihasel on võime kokku tõmbuda. Süstol-südame kokkutõmbumine. Süstol- vere väljutamine vere ringesse, südame lihase lõõgastumine- toimub kodade ja vatsakeste kokkutõmbumine. Vasak pool suur vereringe, parem pool kopsuvereringe- venoosne veri. Paremasse kotta paremasse vatsakesse. Südame lihas. Südame erinevad osad teevad erineva võimusega tööd. Vasak vatsake töötab
1. TÖÖ SÜDA 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda (veri sisse) ja kaks vatsakest (veri välja). Rusika suurune. Süda asub rindkeres, diafragma kohal, kahe kopsu peal, 2/3 südamest asub vasakul pool keha keskjoonest ja 1/3 paremal. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku, rinnak-roidmist ja diafragma pinda. Südant katab kolm kihti – endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Hüpertroofia – südamelihase paksenemine treeningu tagajärjel.
ja on tihedalt seotud veresoone seinaga. Teine osa, trombi keha on segatromb ja on nõrgalt seotud veresoone seinaga. Kolmas osa trombi saba on punane tromb ja hõljub vabalt veresoones. (Ferguson 2000: 22) Trombi erinevad tulemid võib jaotada kuueks. Esimnene tulem on aseptililine pehmestus ehk autolüüs. Trombis lagunevatest leukotsüütidest vabanevad proteolüütilised ensüümid hakkavad trombi lüüsima. Teine tulem on septiline pehmestus. Trombile lisandub esmalt põletik ning pehmestus toimub mikroorganismidest vabanevate ensüümide toimel. Komas tulem on lubjastus ehk kaltsifikatsioon. Neljanda tulemi korral ladestuvad trombi kaltsiumi soolad ja tromb muutub kõvaks. Tekib veenikivi. Viies tulem on organisatsioon ehk sidekoestumine. Veresoone seinas hakkab vohama sidekude, mis ummistab valendiku. Selle tulemusena võib tekkida rekanalisatsioon, veresoone surve tõttu tekivad kanalid, mis vooderdatakse endoteeliga ning nende kaudu taastub verevool
Kordamisküsimuste vastused 1. Südame anatoomilised näitajad ja funktsioon Süda on koonusekujuline lihaseline õõneselund. Võib kaaluda 250-350 grammi, umbes rusikasuurune, asetseb eesmises keskseinandis, 2/3 keha keskteljest vasakul pool, 1/3 paremal. Südamepõimik on suunatud tahapoole üles ja paremale; südame tipp alla, ette vasakule. Eristatakse kahte pindmikku: tagumine alumine vahelihasmine pindmik ja eesmine ülemine rinnak-roidmine pindmik. 2 koda ja 2 vatsakest. Nende vahel koja-vatsakese klappid ja kõõluskeelikud. Enne aorti ja kopsutüve asetsevad poolkuuklappid. Südamesse suubuvad.... paremasse kotta: pärgurge, ülemine ning alumine õõnesveen (keha venoosse vere). Vasakusse kotta: 2paremat+2vasakut kopsuveeni (arteriaalne veri). Südamest lähtuvad... vasakust vatsakesest aort. Paremast vatsakesest kopsutüvi, kust venoosne veri suubub edasti kopsuarteritesse. Südame funktsiooniks on tagada pidev vere ühesuunaline ringlus
Pärast seda, kui toit on maost lahkunud, allutatakse ta peensooles enne resorptsiooni kõigepealt intensiivsele seedimisele. Siin etendavad tähtsat osa pankreasenõre, sapp ja peensoolenõre. Pankreasenõre tähtsamaks komponendiks on naatriumvesinikkarbonaat ja seedeensüümid. Need neutraliseerivad happelise maosisu ja lõhustavad toidu peamised koostisosad. Langerhansi saarekesed, nende A, B ja D rakud ja nendes produtseeritavad hormoonid. Kõhunääre e pankreas on suhteliselt suur elund, mis paikneb mao taga kõhuõõne tagaseinal .Hormoone sünteesib neist 1-2% rakkudest .Endokriinset funkts. kannavad pankreases Langerhans`i saarekesed (rakude mõnetuh.rühmad,ümbrits. kappillaristikuga ja neid innerveerib sümp. ja parasümpNS),milles on 3 tüüpi rakke:* A e. 20-25% ; *B e. 60-75% ja *D e. 5-15% (kogu endok.rakkude koguhulgast). *Glükagooni prod. A rakkudes, tugev toime maksas- glükogenolüüsi sti-muleeriv toime(suureneb glükoosi väljut. ver-re),sood. ka
ANATOOMIA KORDAMISKÜSIMUSED 1.Miks on otstarbekas õppida anatoomiat ja füsioloogiat koos? Sest struktuur ja talitlus on omavahel seotud, ei saa olla talitlust ilma struktuurita. Enamasti ei ole ka anatoomilist struktuuri ilma funktsioonita 2.Millised on organismi struktuuri ja funktsiooni tasemed? Molekulaarne->rakuline->koeline->organi->organismi tase. Rakk on organismi põhiline morfofunktsionaalne üksus, milles toimuvad füsioloogilised protsessid. Rakud moodustavad kudesid, koed organeid. Sama funktsiooni täitvad organid moodustavad organsüsteemi ehk elundkonna. 3.Mis on homöostaas? Homöostaas on rakkudele stabiilse keskkonna tagamine. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel. Näiteks kehatemperatuuri homöostaas. Keskkonna temperatuuri tõus(stiimul- saun, trenn vms),aktiveerub hüpotalamuse temperatuuri langetamise keskus, inimese keha temperatuur tõuseb, nahk läheb soojaks(arterioolid laienevad
ANATOOMIA EKSAM Sissejuhatus Anatoomia on õpetus organismi ehitusest. Füsioloofia on teadus elusorganismide talitlusest. Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel. Näiteks, keskonnatemp tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt, alandades nii kehatemp. Palavik soodustab paranemist. Palaviku korral on soojusregulatsioonikeskus nagu ümber häälestatud ,,uutele näitudele". Bakteri mürgid või muud tegurid panevad leukotsüüdid valmistama palavikku tekitavaid aineid, mis mõjutavad keskust. Need ained on näiteks interleukiin II ning mõned teised tsütokiinid. Palavikku alandavad ravimid, nagu atsetüülsalitsüülhape, normaliseerivad soo
ANATOOMIA EKSAM Sissejuhatus Anatoomia on õpetus organismi ehitusest. Füsioloofia on teadus elusorganismide talitlusest. Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel. Näiteks, keskonnatemp tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt, alandades nii kehatemp. Palavik soodustab paranemist. Palaviku korral on soojusregulatsioonikeskus nagu ümber häälestatud ,,uutele näitudele". Bakteri mürgid või muud tegurid panevad leukotsüüdid valmistama palavikku tekitavaid aineid, mis mõjutavad keskust. Need ained on näiteks interleukiin II ning mõned teised tsütokiinid. Palavikku alandavad ravimid, nagu atsetüülsalitsüülhape, normaliseerivad soo
2.6.2. Vereplasma valkude jaotus ja ülesanded. Üldiselt: * kindlustavad norm. veevahetuse vere ja kudede vahel * keharakkudele kiiresti kättesaadav valguallikas * osalevad puhvrina pH säilitamisel. Albumiinid – 60% - domineerivad inimesel, koera, väikemäletseja veres. Hobusel, veisel, seal on globuliine sama palju. Ainete transport (metalliioonid, rasvhapped, sapphappesoolad, AH, ensüümid, bilirubiin, urobiliin, ravimid). Albumiinide hulk veres väheneb, kui on põletik, maksa- ja neerukahjustused. Globuliinid – 46% - * α-globuliinid transpordivad glükoosi, bilirubiini, B12-vitamiini, kortisooli, türoksiini, vaseioone, hüübimisfaktoreid. * β-globuliinid transpordivad lipiide,polüsahhariide, rauda (transferriin), hüübimisfaktoreid * γ- globuliinide hulka kuuluvad antikehad. Põletike korral nende hulk veres tõuseb. Üldiselt vastsündinud loomade vereplasmas nad puuduvad või esineb neid ülivähe. Neid
Kui tegemist ei ole väikse kahjustusega, sõltub verejooksu peatumine vere hüübimisest. Suure verejooksu korral aktiveeruvad ensüümid, verehüübefaktorid. Ühe verehüübefaktori aktiveerimine põhjustab teise ühe osa lõhustumise, mis aktiveerib järgmise faktori jne. Iga molekul aktiveerib suure osa järgmistest ensüümi molekulidest - protsess on kiire. Lõpp-produktiks on protrombiinist tekkinud trombiin. 4. Vigastuse sidekoestumine Hüübimise tagajärjel veresoon sopistub. Faasid ei ole ajaliselt/ruumiliselt eraldatud! Sisemine- ja välimine hüübimisrada Hüübimine võib alguse saaga kahel moel, sageli samaaegselt. Sisemine süsteem aktiveerub kui kahjustuse tekkel paljastub kollageen. Kahjustatud kudedest vabanevad faktorid aktiveerivad välimise süsteemi. Sisemine - kontaktist algav hüübimisrada Välimine – koefaktorist algav hüübimisrada Välimine hüübimisrada toimib palju kiiremini
2) Aponeuroos (APRONEUROSIS) - lai lindikujuline kilekõõlus / lai õhuke kõõlus 3) Innerveerima - närvidega või närvierutustega varustama 4) Fastsia (FASCIA) - sidekirme 5) Kõhupressilihased - kõhulihased, mis muudavad kõhuõõne mahtu ja rõhku 6) Hingamislihased - funktsionaalne mõiste, mis haarab kõiki hingamisliigutustest osavõtvaid lihaseid 7) Parees - lihasnõrkus 8) Paralüüs - lihashalvatus 9) Atroofia - lihaskõhetus Mis on ja kus asub diafragma (DIAPHRAGMA) ning selle funktsioon? Diafragma (vahelihas) on lai kupli-kujuline lihas, mis eraldab kõhuõõnt rinnaõõnest. Asub: rinna- ja kõhuõõne vahel Diafragma funktsioon: osaleda sisse- ja väljahingamisel; eraldada kõhuõõnt rinnaõõnest Millises liigeses teostab liigutusi ja millist liigutust sooritab: 1) Seljalailihas (M. LATISSIMUS DORSI) - õlaliigeses, "puulõhkumine" 2) Õlavarre-kolmpealihas (M
komplemendi tekitatud lüüs, fagotsütoos, hapniku ja lämmastiku radikaalide produktsioon, NK rakkude tekitatud lüüs), patogeeni leviku blokeerimine (opsoniseerimine C3b, neutraliseerimine Ab), patogeeni paljunemise blokeerimine (piiratud ligipääs toitainetele, viirusega nakatunud rakkude apoptoos) Efektormehhanismide regulatsiooni süsteemid Normaalseisundi taastamine (puhkeolek): kudede parandamine, homoöstaasi taastamine Põletik Kui patogeen tungib koesse, siis algab põletik: kude tursub, läheb soojaks ja punaseks. Seda põhjustavad veresoonte muutused, mis tekivad immuunsüsteemi aktivatsioonil. Veresooned muutuvad läbilaskvateks ja niiviisi saavad immuunsüsteemi komponendid paremini infektsioonikohta jõuda. Rollid: tuua infektsioonikoldesse uusi immuunrakke ja efektormolekule, luua füüsiline barjäär mikrovaskulaarse koagulatsiooni näol takistamaks infektsiooni levikut vereringesse, soodustada kahjustatud kudedes regeneratsiooni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
