Pascali põhitõed (1)

Sarnased õppematerjalid

230

pdf

Programeerimise algkursus 2005-2006

.........................22 Välisseade..............................................................................................22 Omistamislause..........................................................................................22 Omistamislause süntaks.........................................................................23 Omistamise olemus................................................................................23 Omistamislause keeles Pascal................................................................25 Omistamislause keeles C........................................................................25 Omistamislause keeles Basic.................................................................25 KOLMAS TEEMA: aritmeetiline ja loogiline avaldis. Operand ja operaator.........................................................................................26 2 / 115

Programmeerimine

89

doc

Loogika ja programmeerimine

..................................................................................................................48 MÄÄRATUD KORDUS.......................................................................................................48 EELKONTROLLIGA KORDUS..........................................................................................49 JÄRELKONTROLLIGA KORDUS..................................................................................... 49 Korduslaused keeles Pascal...................................................................................................50 Korduslaused keeles C...........................................................................................................51 Korduslaused keeles Qbasic.................................................................................................. 51 KORDUSLAUSETE KASUTAMINE..................................................................................51 ÜLESANDED............

Arvutiõpetus

14

doc

LAC-5700 Operatsioonisüsteemid

' ); ReadLn( maluKysimiseMeetod ); Write( 'Millist m,,lu vabastamise meetodit kasutada (1/2)? ' ); ReadLn( maluVabastamiseMeetod ); 8  For positsioonMalus := 1 to maluSuurus do malu[ positsioonMalus ] := ' '; Assign( FAIL, 'valjund.txt' ); ReWrite( fail ); maluKysija; close ( fail ); readln end. PROGRAMMI DISAINI KIRJELDUS Programm on kirjutatud Borland Pascal 7.0-s. Peaprogrammis on 1 funktsioon ja 4 protseduuri (tähtsaimad mälu eraldamise ja vabastamise protseduur ning prahikoristus), mis korraldavad erinevate algoritmide tööd. Mälu vabastamine ja reserveerimine toimib üksikute toimingutena. Erinevad mälublokid märgistatakse Ladina tähestiku suurte ja väikeste tähtedega. Salvestamine toimub automaatselt testiseeria käivitamisel, töö käigus tekitatakse jooksvasse kataloogi fail nimega väljund.txt. Korduval

Operatsioonisüsteemid

12

pdf

Konspekt

VISUAL BASIC 5 Sisukord .................................................................................................................................................. 1 Sissejuhatus............................................................................................................................................. 1 1. Objektide klassid ................................................................................................................................ 2 2. Programmid VB-s .............................................................................................................................. 2 3. Keelereeglid ........................................................................................................................................ 2 Funktsioonid.........................................................................................................................................

Visuaalprogrammeerimine

49

doc

Java programmeerimise konspekt

Meetod (alamprogramm) Java rakendus sisaldab põhiprogrammi (main), millest tõenäoliselt pöördutakse ka mingite alamprogrammide poole. Javas nimetatakse alamprogramme meetoditeks (tulenevalt selle keele objektorienteeritusest) ning meetodid on rühmitatud klasside kaupa. Meetodid võivad olla kas programmeerija enda poolt loodud või Javasse sisse ehitatud (nn. API meetodid, mille kirjelduse leiab Java dokumentatsioonist). Sõltumata sellest, kust meetod pärineb, võib see olla kas klassi- või isendimeetod. Klassimeetod (class method) , mida Javas kirjeldab võtmesõna static, on kasutatav n.ö. "igas olukorras", s.t. ei ole vajalik objektorienteeritud paradigma järgimine (esialgu püüame oma kursuses läbi ajada klassimeetoditega). Täpsemalt öeldes - klassimeetodi poole pöördumiseks ei ole vajalik objekti olemasolu. Klassimeetodi poole pöördumiseks kirjutatakse reeglina: Klassi_nimi . meetodi_nimi ( faktilised_parameetrid ); Kui meetod on defineeritud jooksvas klassis,

Java programmeerimine

18

doc

Visual Basic

Taolisi keeli on palju, kuid enamiku ülesehitus ja käsutamise põhimõtted on analoogilised. Kasutamisvaldkonna järgi jagatakse keeled kahte rühma: universaalsed ehk üldkeeled ja spetsialiseeritud keeled. Üldisi programmeerimiskeeli käsutatakse suvaliste rakendus- ja süsteemi-programmide loomiseks, mis töötavad autonoomselt või koos teiste programmidega. Praegusel ajal on levinud järgmised üldised programmeerimiskeeled C, ++, Visual ++, Visual Basic, Java, Pascal, Fortran, Cobol. Spetsialiseeritud keel on tavaliselt otseselt seotud kindla rakendusprogrammiga või -süsteemiga ning selle keele abil saab luua ja käsutada tarkvara ainult antud süsteemi jaoks. Enamiku nüüdisaegsete rakendusprogrammide juurde kuuluvad arendusvahendid, milles käsutatakse ühte või mitut spetsialiseeritud keelt. Programmeerimiskeeled on formaalsed keeled, mis on ette nähtud arvutiprogrammide koostamiseks

Arvutiõpetus

40

doc

Javascript objektid,näited

Steve Mägi A-08 13.03.2014 PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutiteenindus A-08 Steve Mägi Javascript (Objektid, Sisseehitatud objektid, Html dom objektid, sündmused, näited) Juhendaja: Sander Mets Pärnu 2009 1 Steve Mägi A-08 13.03.2014 Sisukord Javascripti keele objektid.....................................................................................................6 Objekt MATH..................................................................................................................9 Objekti M

Informaatika

16

doc

C# Progammeerimise keel

Taolisi keeli on palju, kuid enamiku ülesehitus ja käsutamise põhimõtted on analoogilised. Kasutamisvaldkonna järgi jagatakse keeled kahte rühma: universaalsed ehk üldkeeled ja spetsialiseeritud keeled. Üldisi programmeerimiskeeli käsutatakse suvaliste rakendus- ja süsteemi-programmide loomiseks, mis töötavad autonoomselt või koos teiste programmidega. Praegusel ajal on levinud järgmised üldised programmeerimiskeeled C, ++, Visual ++, Visual Basic, Java, Pascal, Fortran, Cobol. C# Spetsialiseeritud keel on tavaliselt otseselt seotud kindla rakendusprogrammiga või -süsteemiga ning selle keele abil saab luua ja käsutada tarkvara ainult antud süsteemi jaoks. Enamiku nüüdisaegsete rakendusprogrammide juurde kuuluvad arendusvahendid, milles käsutatakse ühte või mitut spetsialiseeritud keelt. Programmeerimiskeeled on formaalsed keeled, mis on ette nähtud arvutiprogrammide koostamiseks

Arvutiõpetus

Kommentaarid (1)