Parlamendi ülesanded ja töökorraldus (2)

Sarnased õppematerjalid

19

doc

Kordamisküsmised - Eesti valitsemissüsteem

millest tähtsaimad on rahandus-, õigus-, ja põhiseaduskomisjon. Iga eelnõu edasise käekäigu eest parlamendis vastutab üks alalistest komisjonidest. Komisjon vaatab läbi muudatusettepanekud, teeb ettepanekuid selle kohta, millal eelnõusid arutada ning kas ja millal eelnõud lõpphääletuseni viia. 12. Kuidas suhestuvad omavahel Riigikogu liige ja komisjonid? 13. Millised on komisjonide juhtide valimise põhimõtted ja milline on komisjonide töökorraldus (sh otsustamine). Riigikogu komisjon võtab otsuseid vastu poolthäälteenamusega. Kui ükski komisjoni istungil osalev komisjoniliige hääletamist ei nõua, loetakse otsus vastuvõetuks konsensusega. 14. Miks on Riigikogus fraktsioone vaja, millised funktsioone nad täidavad? Fraktsioonis sõlmitakse poliitilisi kokkuleppeid fraktsioonide kaudu kujundatakse suur osa parlamendi tööst lepitakse kokku poliitilistes otsustes, millega avalikkuse ees oma arvamust avaldada

Eesti valitsemissüsteem

20

pdf

Eesti valitsemissüsteemid

Iga eelnõu edasise käekäigu eest parlamendis vastutab üks alalistest komisjonidest. Komisjon vaatab läbi muudatusettepanekud, teeb ettepanekuid selle kohta, millal eelnõusid arutada ning kas ja millal eelnõud lõpphääletuseni viia. Iga RK liige kuulub ühte alatisse komisjoni, millisesse, otsustab RK liikme fraktsioon. Samal ajav võib ta veel kuuluda mitme eri-, uurimis ja EL asjade komisjoni. 10. Millised on komisjonide juhtide valimise põhimõtted ja milline on komisjonide töökorraldus (sh otsustamine). Juhatuses esimees ja aseesimees valimised üheaegsed (koalitsioon vs opositsioon või kaks kõige tugevamat fraktsiooni) Riigikogu komisjon võtab otsuseid vastu poolthäälteenamusega. Kui ükski komisjoni istungil osalev komisjoniliige hääletamist ei nõua, loetakse otsus vastuvõetuks konsensusega. 11. Miks on Riigikogus fraktsioone vaja, millised funktsioone nad täidavad? Fraktsiooni moodustamise põhimõtted ja

Eesti valitsemissüsteem

26

docx

VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS

.................... 3 Võimude tasakaalustatus............................................................................................. 3 2.Presidentaalne, poolpresidentaalne ja parlamentaarne valitsemine – ülesehitus ning plussid ja miinused......................................................................................................... 3 3.Presidendi roll presidentaalses ja parlamentaarses riigis.............................................4 4.Eesti Vabariigi presidendi ülesanded, tingimused kandideerimisel ja ametisseastumisel.......................................................................................................... 4 ÜLESANDED PS § 78. Vabariigi President:....................................................................4 TINGIMUSED................................................................................................................ 5 AMETISSEASTUMISEL.............................................................................

Avalik haldus

11

docx

Riigiõiguse ja põhiseaduse kordamisküsimuste vastused

Ei ole ainult paragrahv 104 lg 2 loetletud seadused. President 1. Presidentaalse ja parlamentaarse riigi vahe; näited maailmast. V: Presidentaalses omab president olulist rolli riigiorganite süsteemis. Ta on nii riigipea kui ka valitsusjuht. Peaminister sellisest vabariigis puudub. Valitsuse nimetab president sõltumata parlamendist. Ministrid teostavad presidendi poolt etteantud poliitikat ja vastutavad presidendi, mitte parlamendi ees. Parlamendil on õigus avaldada valitsusele või selle ükiskutele liikmetele umbusaldust, kuid see ei too kaasa nende tagasiastumist. (USA). Parlamentaarses riigis on riigipeal vaid esindusfunktsioon. Presidendil on vähesed volitused. Siin on riigipea ja valitsusjuht eri isikud. Valitsus vastutab parlamendi ees. (Eesti) 2. Presidendi volituste seos valimiskorraga. V: 3. Millised seadused reguleerivad Eesti Vabariigi Presidendi tegevust?

Riigiõigus

60

docx

RÕ II konspekt

- allorganid (RK puhul juhatus ja komisjon) ja organi osad (RK puhul riigikogu liige) ! Abielu – ainuke koht, kus on lubatud kaks otsustajat: kas töötab hästi? � IV teema: pädevus  pädevus – riigikorralduslikus tähenduses – milline isik (organ) on loodud täitma üht või teist avalikku ülesannete  Pädevuse liigid (Mauren HÕ §1 III on pädevuste kohta): * esemeline ehk sisuline– sisulised ülesanded, mille eest organ vastutab * territoriaalne – millise piirkonna eest organ vastutab; ruumiline tegevus valdkond * instantsiline – hierarhia puhul, siis milline tasand on pädev konkreetse juhtumiga tegelema * funktsionaalne – ainult organi juhil on õigus midagi teha Loeng 9.03.2017 Lektor riigisekretär : Heiki Loot Slaidid tulevad hiljem ÕISi üles Liikumine põhiseaduse teksi järgi RIIGIKORRALDUSÕIGUS: VABARIIGI VALITSUS

Õigus

60

doc

RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED, eksam, arvestus

19. Rahvahääletuse tüübid Rahvahääletus e referendum võib oma tüübilt olla obligatoorne (kohustuslik) või fakultatiivne (vabatahtlik). Esimesel juhul näeb riigi põhiseadus ette, et teatud liiki seadusi saab kehtestada või muuta ainult rahvahääletuse korras ja otsus on siduv kõigile riigiorganitele. Teisel puhul tuleb küsimus või eelnõu, samuti juba parlamendis vastuvõetud seadus panna rahvahääletusele, kui keegi on õigustatud seda nõudma (näiteks mingi hulk parlamendi liikmeid). 20. rahvahääletuse, rahvaalgatuse ja rahvaküsitluse vahe Rahvahääletuse ehk referendumi korral hääletab mõne riigielu küsimuse või seaduseelnõu üle vahetult riigi kodanikkond. Rahvaalgatuse all mõeldakse aga rahva seast tulnud ettepanekuid mõne riigielu küsimuse (enamasti seaduseelnõu) arutamiseks ja otsustamiseks. 3 Rahvaküsitlus on seevastu meetod, mille abil saab riik küsida

Riigiõigus

2

rtf

Riigikogu

need moodustatakse elualade järgi. Fraktsiooni ehk saadikurühma kuuluvad kõik ühe erakonna nimekirjas RKsse valitud poliitikud. Ajutrust. Erakonnadistsipliin on vabatahtlik ühiste seisukohtade kujundamine oma fraktsiooniga. RK juhatus - esimees ja kaks aseesimeest -valmistab ette RK täiskogu töönädala päevakorra -määrab RK alatiste komisjonide liikmed -võtab eelnõu RK menetlusse ja määrab sellega tegeleva komisjoni -korraldab RK esindamist ja tööd RK põhilised ülesanded -võtab vastu seadusi ja otsuseid -võtab vastu riigi eelarve, kinnitab selle täitmise aruande -valib presidendi -otsustab rahvahääletuse korraldamise -kinnitab ja tühistab välislepinguid -annab peaministri kandidaadile volitused valitsuse moodustamiseks -nimetab ametisse tähtsad ametnikud -kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra Seaduseelnõu algatamine algatamise/muutmise õigus on: Vabariigi Valitsusel, RK liikmel, -fraktsioonil, -komisjonil

Ühiskonnaõpetus

14

docx

Kordamisküsimused riigiõiguse eksamiks

rahvastikuregistrisse asub vastavas vallas või linnas. Hääletamisõigus on välismaalasel, kes elab Eestis alalise elamisloa alusel ja on valimispäevaks elanud seaduslikult vähemalt viimased viis aastat vastavas vallas või linnas. Kandideerimisõigus on igal hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kelle püsiv elukoht asub hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastavas vallas või linnas. Euroopa Parlamendi valimised Eestist valitakse kuus Euroopa Parlamendi liiget, kelle volitused kestavad viis aastat. Valimistulemused tehti kindlaks proportsionaalsuse põhimõttel. Hääletamisõigus on Eesti kodanikul, kes on valimiste päevaks saanud 18-aastaseks. Hääletamisõigus on Eesti kodakondsust mitteomaval Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks ja kelle püsiv

Riigiõigus

Kommentaarid (2)