Parfüüm Kaupo Kiilaspää 12.klass Mis üldse on lõhn? Lõhn on ainete omadus esile kutsuda haistmisaistingut. Lõhna eelduseks on seda põhjustava aine lenduvus. Vaid lenduvad aineosakesed jõuavad meeleelunditeni. Kõikidest inimese meeleelunditest on just lõhnatajurid kõige tundlikumad ja lõhn selliseks välisärritajaks, mis kõige kiiremini kandub peaajju. Nina tundlikkuse arvuline karakteristik on tõepoolest raskesti ettekujutatav. Parfüüm on lõhnavate eeterlike õlide, teiste aroomainete ja lisaainete (lahustid ja kinnitid) segu, mida kasutatakse inimkeha, esemete ja eluruumide lõhnastamiseks. Parfüümide valmistamise ja kasutamise ajalugu ulatub Vana-Egiptusesse ja Mesopotaamiasse. Sõna “parfüüm” tuleb ladina keelsest per fumus ja tähendab tõlkes “läbi suitsu”. Iidsetel aegadel lõhnastati algselt mitte inimest ennast, vaid ümbritsevat (ruume). Selleks pressiti taimedest õli, seejärel seda aurutati ja lõpu
Mis üldse on lõhn? Lõhn on ainete omadus esile kutsuda haistmisaistingut. Lõhna eelduseks on seda põhjustava aine lenduvus. Vaid lenduvad aineosakesed jõuavad meeleelunditeni. Kõikidest inimese meeleelunditest on just lõhnatajurid kõige tundlikumad ja lõhn selliseks välisärritajaks, mis kõige kiiremini kandub peaajju. Nina tundlikkuse arvuline karakteristik on tõepoolest raskesti ettekujutatav. Parfüüm on lõhnavate eeterlike õlide, teiste aroomainete ja lisaainete (lahustid ja kinnitid) segu, mida kasutatakse inimkeha, esemete ja eluruumide lõhnastamiseks. Parfüümide valmistamise ja kasutamise ajalugu ulatub Vana-Egiptusesse ja Mesopotaamiasse. Lõhnaaineid destilleeriti välja lõhnavatest taimedest, puuviljadest, vaigust jms. Tänapäeval kasutatakse ka sünteetilisi lõhnaaineid. Kaasajal jagatakse parfüüme sõltuvalt kasutatud koostisainetest ja lõhna iseloomust olfaktoorsetesse tüüpidesse (lillene, puuviljane, metsane, orientaalne, värske jt). Vastavai
8 alkoholiga vajaliku kanguseni ning lastakse segul seista. Alles siis on parfüüm pudelisse panekuks valmis. Kasutamine Lõhnaäri on tänapäeval väga laiaulatuslik. Lõhnu ei kasutata üksnes parfüümides, vaid ka kõikvõimalikes majapidamisvahendites. Parfüüme kasutatakse inimkeha, esemete ja eluruumidelõhnastamiseks. Parfüümi tasub osta väike pudel, siis ei lähe see enne vanaks, kui olete jõudnud kõik ära kasutada. Proovige lõhna enne ostmist alati oma nahal, kuid mitte vahetult pärast vürtsika toidu söömist, tugevat trenni või siis kui te pole täielikult paranenud haigusest, tunnete end halvasti, või olete lihtsalt äsja suitsetanud. Kõik need faktorid võivad mõjutada lõhna või teie hinnangut sellele. Võtke väike kogus ja tupsutage seda randmele. Oodake otsustamisega
mis enne teda õhus hõljus. Ka paljud teised Egiptuse, Liibanoni ja Süüria ajaloo silmapaistvad valitsejad armastasid end külluslikult lõhnastada ning mürri, magusate õlide ja salvide purke kaasas kanda. Pilt 1. Kuninganna Hatsepsusti haua- kambrist leitud lõhnaõli pudel. 1.2 Uuendused kreekast Mida aeg edasi, seda rohkem hakkas erinevate aroomide tarbimine levima. Parfüümipoed muutusid näiteks kreeklaste seas väga populaarseteks kohtumispaikadeks. Teadaolevalt olid kreeklased esimesed, kes leiutasid vedela parfüümi, kuigi see erines oluliselt tänapäeval levinust.( Pilt 2. ) Kreeklaste parfüümid kujutasid endast lõhnastatud pulbreid, mis olid segatud õli ja alkoholiga. Vedelikku hoiti piklikes pudelites, mis olid valmistatud alabastrist ja kullast
taskurätikule (ja nuusuta aeg-ajalt); aroomivann annab mitmekülgse efekti - eeterlikud õlid mõjuvad nii naha kui sissehingamise kaudu, vann on hea vahend lõõgastumiseks ja stressi vähendamiseks. 3-6 tilka eeterlikku õli lahustatakse lusikatäies mees, kohvikoores või piimas (et hõlbustada veega segunemist) ja valatakse vannivette. Aroomivanni kestus ei tohiks ületada 20 minutit. Oma lõhn Meeldiva ja isikupärase parfüümi leidmine pole sugugi lihtne - ahvatleva välimusega pudel või pakend ei ava täielikult selles peituvat lõhnamaailma. Seetõttu on testimine ja omal nahal kogemine aroomi valikul hädavajalik. Selleks mõned näpunäited, millest võib kasu olla lõhnamüsteeriumis uidates. Sobivaim aeg parfüümi valima minna on hommikupoolikul - siis on inimene erksam lõhnu tundma ja muud olulised igapäevased signaallõhnad (näiteks lõunasöögist paiskuvad aroomid) pole jõudnud veel lõhnataju muuta. Ideaalne oleks testida ühte lõhna korraga
Võivad olla mürgised, näit. solaniin roheliseks tõmbunud kartulis, amügdaliin mõrumandlites. Alkaloidid on närvisüsteemi ergutava toimega. Nendeks on kofeiin tees ja kohvis, teobromiin kakaos ja sokolaadis, nikotiin tubakas. Glükosiide ja alkaloide esineb rikkalikult mitmesugustes ravimtaimedes. Ekstraktiivained on seedetegevust ergutava toimega. Neid leidub lihas ja kalas. Toitainete hulka kuuluvad veel värvained, lõhnaained (eeterlikud õlid), parkained (taniin) ja alkohol (etanool). Inimorganismile kõige vajalikumad ehk asendamatud toitained on vesi, täisväärtuslikud valgud, taimsed rasvad, mineraalained ja vitamiinid. Nendest oleneb põhiliselt toiteväärtus. Kõrge toiteväärtusega on puu- ja köögiviljad, piimasaadused, munad, liha, maks ja kala. Madalam toiteväärtus on ühekülgsetel, rafineeritud toiduainetel suhkur, tärklis, toidurasvad. Nn. asendatavad toitained on mittetäisväärtuslikud valgud, loomsed rasvad ja süsivesikud
Lehed on pehmed ka kasvavad kuni 12 cm pikkuseks. · Hiina teepõõsas (Camellia sinesis var sinesis) on madal, kasvavad kuni 8 meetri kõrguseks. Teepõõsa majandusliku eluiga sõltub kliimast (troopikas või lähitroopikas) on 40- 70 aastat. Taim paljuneb seemnete abil. Teed valmistatakse, millest ja kuidas? Pidev uuendamine töötlusprotsesside täpsustamine on kaasaja märksõda. Otsitakse uusi meetodeid kuidas säilitada ja täiustada tee maitset, aroomi, tõsta kofeiini sisaldust ja kasulike ainete hulka ning pikendada tee säilimisaega. Tee lehed läbivad enne valmis tee saamist neli töötlemis protsessi: · Närbumine- tähendab seda, et lehtedel lastakse kas loomulikult või kunstlikul viisil närbuda. · Rullimine- selle töötlemis etapi eesmärk on purustada lehe rakud, et mahl eralduks. Rullitakse 2-3 korda järjest 40-45 minutit. · Fermenoteerimine- ääretult oluline töötlusetapp
Klassikaline massaaz aktiviseerib eelkõige vere- ja lümfiringet, ergutab ainevahetust, vähendab pea- ja lihasevalusid. Massaazi tulemusel suureneb organismi vastupanuvõime haigustele. Massaaz mõjub lõõgastavalt nii vaimse kui ka füüsilise ülepinge korral. Massaaz kui ravikunst eeldab tegijalt väga mitmekülgset õpet. Massööril peavad olema järgmised teadmised: 1. klassikalisest meditsiinist, anatoomiast, füsioloogiast 2. erinevatest massaazitehnikatest (klassikaline, aroomi, lümfi, tsooni) 3. eeterlikest õlidest ja nende biokeemiast 4. erinevatest teraapiatest 5. psühholoogiast, psühhiaatriast, hingeabist 6. kosmetoloogiast 7. tervise nõustamisest õige hingamine, toitumine, mõtlemine ...kui puudutusteraapia Tänapäeval on massaaz üks suurepärasemaid võimalusi stressi ebasoovitavate mõjude leevendamiseks. Massaaz on intuitiivse ja loomupärase võime arenenud ning teadlik vorm pakkuda ravi läbi käte pealepanemise
Põhja-Ameerikas . Madalatel kõrgustel kasvanud teed on populaarsed Lääne-Aasias, Kesk-Aasia maades. Enamus nende alade vabrikuid toodab lehelist teesorti, mille lehed on hästi keerdunud ja annavad seega pikki osi. DIMBULA Nagu Nuwara Eiya on Dimbula monsuuni mõju all augustis ja septembris ja annab oma parimad teed kuivadel kuudel jaanuaris ja veebruaris. Teed on ära märgitud oma body, jõulisuse ja võimsa aroomi poolest. Taimedel on pikad sitked ilusad lehed, mis annavad suurepärase, peaaegu tammise maitse, tuntava body ja jõuga. NUWARA ELLYA Saare kõige kõrgema regiooni teesid kirjeldatakse tihti kui ,,sampanjat" Tseiloni teede seas. Lehti korjatakse terve aasta ringselt, kuid parimad teed saavad neist, mis korjatud jaanuaris ja veebruaris. Ala parimad teed annavad rikka, kuldse, suurepärase kvaliteediga vedeliku, mis on sulav, läbipaistev ja delikaatselt lõhnastatud
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Toitlustusteenindus TT21 Markus-Eerik Mändmets ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS Referaat esmaabis Õpetaja: Marelle Grünthal-Drell Tallinn 2009 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 Töö eesmärk................................................................................................................................5 Mineraalainetest eraldi välja: Ca, Mg, Zn, Fe.............................................................................5 Füüsikalised taastumisvahendid..................................................................................................6 Saun.................................................................................
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4 Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4 Kiirtoiduettevõtted 6 Kohvikud 8 Sööklad ja teised suurköögid 10 Restoranid 13 Baarid 19 Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused
LUUA METSANDUSKOOL METSABOTAANIKA KOOSTAS: EVELIN SAARVA LUUA 2003 EESSÕNA Käesolev "Metsabotaanika" õpik on mõeldud Luua Metsanduskooli esimeste kursuste õpilastele metsakasvukohatüüpides kasvavate taimede tundmaõppimiseks. Õppevahendi koostamise aluseks olid Jaanus Paali ning Erich Lõhmuse metsatüpoloogiat käsitlevad monograafiad. Metsataimede tutvustamine toimub kasvukohatüüpide järgi, kusjuures lisatud on ka kasvukohatüüpide kirjeldused. Igale taimekirjeldusele on lisatud taime või sambla-sambliku joonis. Teksti olulisematele märksõnadele on joon alla tõmmatud, see hõlbustab informatsiooni kättesaamist. Lühend (K) tähistab antud kasvukoha karakterliiki, (KD) karakter-dominanti ja (D) domineerivat liiki. Metsad jaotatakse vastavalt mullastikule ja veereziimile metsa kasvukohatüüpideks (kkt). Need on enamkasutatavad üksused metsade korraldamisel, sest kasvukohatingimused määravad puistute tagav
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
