Geo kontrolltöö
parasvöötme metsad , rohtla
Okasmetsad :
Okaspuude kohastumised: igihaljas, okkad takistavad aurumist,
koonusekujuline et lumi libiseks maha, pikk ja sirge tüvi et saaks
rohkem päikesevalgust, paks ja tihe koor kaitsevad pakase eest.
Heletaiga:
valgusrikas, kliima mandriline , külm ja kuiv, kasvavad peamiselt
mänd ja lehis, pumad ja samblikud .
Tumetaiga: tihe,
varjuküllane, pime, paks mets, kliima merelisem, soojem ja niiskem,
peamiselt kasvavad kuusk , nulg , tsuuga ja seedermänd, puhmad ja samblad .
Mandriline
kliima on kliimatüüp,
millele on iseloomulikud suur aastane
Okasmetsad TAIGA – “suur mets” Pinnamood okasmetsades valdavalt tasane. • Kliima: Parasvöötme mandriline. • Temperatuuri aastane kõikumine on suur. • Suvi: jahe, niiske, +10º ..+20º C. • Talv: külm, -10º …-30º C (Siberis -70º C). • Sademeid: 400 – 800 mm. IGIKELTS – pinnas, mis on igikülmunud mõnest meetrist mitmesaja meetri sügavuseni. Suvel sulab vaid maapinna õhuke pealmine kiht. Igikeltsast haaratud territoorium on KIRSMAA. (25% maismaast). Palju jõgesid ja järvi. Jõed voolavad lõunast põhja. Suured üleujutused jõgede suudmetes
JÄRJEST: Jää- ja külmakõrbed polaarne Tundrad ja metsatundrad lähispolaarne Parasvöötme metsad parasvööde rohtlad parasvööde ja lähistroopiline Poolkõrbed ja kõrbed parasvööde, lähistroopiline, troopiline Lähistroopilised loodusvööndid lähistroopiline savannid ja lähisekvatoriaalsed metsad lähisekvatoriaalne ekvatoriaalsed vihmametsad ekvatoriaalne Jää ja külmakõrbed 1. Asend: Polaarjoone ümber nii Põhja- kui lõunapoolustel. Arktika ja Antarktika. Arktika: põhjapooluste ümber Antarktika: lõunapooluste ümber. Kolm ookeanit ümbritseb: Vaikne, Atlandi ja India ookean 2. Kliima: Polaarkliimavööde, Arktika: väga külm ka suvel. sademete hulk aastas 100-200 mm lumena. Antarktika: suvel -30 talvel 70, sademed 50-250 mm 3
Asulad on tavaliselt Põhja-Ameerikas ja amplituud ·Jenissei ·Tume taigakuusk, nulg koondunud jõgede äärde või rannikule. Euraasias ·Sademeid esineb 400-1000 mm/a. ·Leena ·Hele taigamänd, lehis Inimeste põhitegevuseks on: parasvöötme ·Talvel sajab vähe, suvel rohkem ·Ob Loomastik ·metsa- ja puidutööstus põhjaosas ·Igikelts ehk kirsmaa ·St. Lawrence ·Liigirikas loomastik ·küttimine
Põhja-Ameerika ida Suvel on soe. Talvel on külm. Sajab suvel Pruunmullad. Pruun mulla profiilis valitseb enam-vähem Taimestik on liigirikas. Need metsad on sügiseti väga värvilised. Lehtmetsade Loomadest on tüüpilisemad seemnetest, pähklites ja
kotik, plankton karmid tingimused tõttu aasta läbi kõrgrõhkkond.Tuul ei soodusta puhub väiksemate laiuskraadide poole majandustegevust Tundra ja Talvel arktiline, suvel parasvöötme Keltsmullad. Õhukesed ja Aasta läbi elavaid liike vähe: Taimestik koosneb Inimasustus hõre. metsatundr õhumass. Temperatuur püsib -15 kuni väheviljakad, enamasti Põhjapõder, lemming, sammaldest, madalamatest Piirkonnas on leitud a -20, kuid on paiguti väga erinevad. soostunud. Kivimid murenevad polaarrebane, valgejänes. puhmastest ja püsikuist, mis suuri maavarade
lõunaosa, suurema osa Euroopast, Aasia sisealad ning Tasmaania ja Uus-Meremaa Lõunasaare, samuti maailmamere alad nimetatud mandrialade vahel. Parasvööde on ainuke kliimavööde, kus on eristatavad neli aastaaega: kevad, suvi, sügis ja talv. Parasvööde asub 40 ja 65 laiuskraadi vahel. Ta esineb nii lõuna- kui põhjapoolkeral. Põhjapool on ülekaalus maismaa (55%), lõunapool ookean (98%). Parasvöötmes on mereline ja mandriline kliima väga erinevad. Parasvöötme merelise kliimaga alad esinevad mandrite läänerannikutel, kuna parasvöötmes valitsevad läänetuuled, mis toovad ookeanidelt niisket õhku. Merelise kliimaga aladel on jahe ja vihmane suvi. Ookeanidelt kandub rannikule jahedamat õhku, sest vesi soeneb aeglasemalt kui maismaa. Saju tõttu varjutavad pilved tihti taevalaotuse päikesekiirte eest. Talveilmad on tavaliselt pehmed. Ookeanidelt tuleb niisket õhku, millest sademete tekkimisel eraldub soojust. Lumikate on õhuke, sest
vulkaaniohtlik; Vahemerelised alad Tsapparal on vahemereliste alade teine nimetus. Makja on okkaline võsa, mis on tekkinud esialgse loodusliku taimkatte asemele (Itaalia, Aafirka lõunaosa). Früügana on okkaline võsa Kreekas. Gariig on okkaline võsa Prantsusmaal. Mallee ja brigalou on okkalised võsad Austraalias. Asub parasvöötme lõunapoolses osas Euraasias, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas; Must muld; huumusrikkaim; Nisu; oder; mais; päevalill; PARASVÖÖTME Pisikesed loomad; roomajad; suhkrupeet; soja; raps; närilised; elavad urgudes; ROHTLA viinamari; kollakaspruunikad; taluvad
Sisukord SISSEJUHATUS 1. VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS .....................................................1 · Asend ja kliima · Taimestik ja loomastik · Inimesed vahemerelises vööndis 2. PARASVÕÕTME ROHTLA ......................................................................3 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimeste elu rohtlas 3. PARASVÖÖTME SEGA- JA LEHTMETS .....................................................6 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimene leht- ja segametsavööndis 4. PARASVÖÖTME OKASMETS ...................................................................8 · Asend ja kliima
Kõik kommentaarid