Parandusõpe ja selle rakendamine (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

15

doc

HEV koordinaatori roll

soovitusi jagada ei õnnestunud mitmel aastal ning hetkeseisuga jääb see 9. kl tüdruk tõenäoliselt klassikursust kordama. Tema õpivõimed on väga nõrgad, õpetajad on teinud palju individuaalset tööd temaga, teatud õppeainetes on teda õpetatud ainepõhise individuaalse õppekava järgi, kuid tulemused on ikkagi nõrgad. Oleme kasutanud ka õppenõustamiskeskusest spetsialistide abi. Keeruliseks teebki selle olukorra just see, et koostöö lapsevanematega üldse ei suju. Nii ema kui ka lapse isa hoiavad eemale, tõrjuvad klassijuhataja püüdlusi kokkulepetele jõudmiseks, ei tule kokkulepitud kohtumistele. Õpilane jättis tulemata ka kokkulepitud järelaitamistundidesse. Kool pöördus abi saamiseks juba valla sotsiaaltöötaja poole, kes püüaks ise perega kontakteeruda. Pidasime vajalikuks õpilasele nõustamiskomisjoni suunamist, sest ka spetsialistidelt saime arvamusi, et õpilasele võiks

Sotsiaalpedagoogika

12

doc

Düsleksia

millel on iseäralikud omadused. Diagnoos ja etioloogia sõltub neist sümptomidest. Düsleksia on õpiraskus, mis mõjutab eelkõige lugemist ja keelt. (Guardiola, 2001) Düsleksia põhjused 1. Viimased uuringud viitavad, et vastuseid võib otsida geenidest. Düsleksia on üks esimesi psühholoogilisi häireid, mille geeni asukoht määrati kindlaks, tänaseks on neid leitud kuus ning uuringud jatkuvad. Ühtlasi on viimased uuringud näidanud, et selle spetsiifilise geeni olemasolu 6.kromosoomil mõjutab lugemisega seotud kognitiivseid võimeid, kuid ei mõjuta märkimisväärselt intelligentsustaset. (Pruulman, 2010) 2. Düsleksiat põdeva inimese aju on erinev tavalisest ajust. Uurijate sõnul on põhjused geneetilised, tulenevad aju ehitusest ja funktsioneerimisest ning põhinevad närvitalitlusel. Põhjuseks võib olla ka toitumus või halb uni. Neist häiretest tulenevad

Koolipedagoogika

10

doc

Erivajadusega laps

kõik erivajadusega lapsed. Varajane sekkumine Varajane sekkumine on mõeldud kaitsmaks laste tervist ja heaolu, minimaliseerimaks arengu hilistumist, ennetamaks funktsionaalseid häireid, aitamaks kaasa perekonna adapteerumisele ja võimalikult efektiivsele toimimisele. Varajane sekkumine kujutab endast abi, teenuste ja kogemuste võrgustikku, ennetamaks pikaajalisi probleeme nii vara kui võimalik. Selle all mõistetakse lapse eakohast arengut takistavate probleemide väljaselgitamist ja talle soodsa arengukeskkonna loomist, mille saavutamiseks tuleb toetada tervet perekonda, kes sageli ei oska ega suuda erivajadusega lapsele piisavalt abi osutada. Varajase sekkumise olulisi põhimõtteid on, et lapse arengu kõrvalekaldeid tuleb võimalikult varases eas ära tunda. Võimalikult varajane märkamine ja

Eelkoolipedagoogika

4

doc

Vaatluspraktika iseseisev töö nr 6

kõrvalejäämisohus õppijate täielikku osalust ja võimalusi oma potentsiaali realiseerida. Kaasamine puudutab laiemat õppijate ringi kui selgelt määratletud hariduslike erivajadustega õppijaid. Ei piisa üksnes juurdepääsust tavaharidussüsteemile. Osalus tähendab seda, et õppijad on kaasatud õppetegevusse neile tähenduslikul viisil. Osaluse laiendamiseks on esmatähtis positiivsete hoiakute kujundamine (õpetajad, õppijad, lapsevanemad). Tulles tagasi selle juurde, et lapsevanemal on seaduslikult õigus otsustada selle üle, kas tema erivajadusega lapsele sobib paremini tavakool või erivajadusega laste kool, tuleb kindlasti erilist tähelepanu pöörata sellele, mis on lapsele parem. Kuigi tavakool võib olla kodule lähemal ning toob endaga kaasa mitmeid plusse erivajadustega laste kooli ees, on ka tavakoolil negatiivseid külgi HEV õppurile. Tavakooli plussid: Tavakoole leidub igas riigis rohkem.

Vaatluspraktika

11

odt

Kakskeelne laps

suhtlemine ja verbaalsete tunnetusprotsesside kulgemine, st need suhtlemisaktid ja psüühilised operatsioonid, mille vahendiks on keel. Kakskeelne on isik, kes kasutab kahte keelt. Kakskeelse isiku jaoks ei ole kumbki keeltest võõrkeel. Kakskeelse lapse keelekäsitlus on ükskeelse lapse omast erinev. Kuna keel ja mõtlemine on tihedalt seotud, mõjutab mitmekeelsus otseselt lapse mõtlemisprotsesse. Kakskeelne laps omistab sõna tähendusele rohkemtähtsust kui selle kõlale ja see suurendab tema võimet mõista abstraktseid konstruktsioone ja ideid. Kakskeelse lapse mõtlemine on paindlikum ja keelealane loovus suurem. Kuna kakskeelne laps jälgib suhteliselt sageli, kellega millist keelt kasutada, on tema suhtlemisoskused hästi arenenud. Psühholoogias on pea igal nähtusel ja probleemil kaks poolt, nii ka kakskeelsusel. Kahe keele samaaegse kasutamise tulemusena võib tekkida ebakindlus abstraktsete mõistete tundmisel ja nendega opereerimisel

Lapse areng

8

docx

ERIVAJADUSTEGA LAPSE VAJADUSED JA VÕIMALUSED REHABILITATSIOONIKS 1

Kõigest sellest lähtuvalt on lasteaiaõpetajal oluline roll lapse arengu toetamisel, seda läbi varajase märkamise ja individuaalsuse. Varajase märkamise kaudu erivajadusega lapsele mõeldud arendustegevusega alustamine võimaldab ära hoida (ennetada), leevendada või kõrvaldada teiseseid mahajäämusi (Häidkind, 2007). Selline ülesanne nõuab õpetajatelt loomulikult suurt vastutust, pädevust, aega, toetust ja pühendumist. Tahaks loota, et kõik selle elukutse valinud inimesed on valmis erivajadustega laste märkamiseks, nende edasist arengut toetama ja nõustama lapsevanemaid ning tegema lapse nimel koostööd ka tugispetsialistidega. Varajane märkamine ja sekkumine algab juba sõimerühmas lapse arengu jälgimisest ja hindamisest (Lilleoja, 2012). Vajadusel kaasab õpetaja arengu jälgimise ja hindamise protsessi ka spetsialistid. Saadud info kohaselt saab aimu, millise erivajaduse alaliigiga on tegemist ning millised on

Alushariduse pedagoog

40

docx

Vaimupuue, õpimapp

rahuldada tavakeskkonnas, sel viisil avalduvaid erinevusi nimetetakse arengulisteks või hariduslikeks erivajadusteks.” (viidanud Lilleoja, 2012, 5). Puudega lapsel peavad olema terve lapsega samaväärsed võimalused hariduseks, arenemiseks ja eneseteostuseks. Haridustee alguseks võib pidada aga lasteaeda (Eesti Vabariigi Lastekaitseseadus 1992). Puudega lapse sünd perekonda toob kaasa muudatusi igapäevaelus kogu selle perekonna jaoks – vanemate, õdede ja vendade, vanavanemate, ka sugulaste, s.t. kõigi jaoks, kes puudega lapse eest hoolitsemisega igapäevaselt kokku puutuvad. Esmalt vajavad vanemad informatsiooni, mida edasi teha, mis on puudega lapse jaoks kõige parem, milliseid teenuseid on tal õigus saada. Kahtlemata on suur roll ühiskonnal – kuidas aidata ja pakkuda sotsiaalset ja majanduslikku toetust vastavalt vajadustele. (Rästas, 2000.)

Kasvatusteadus

24

doc

"Andekus kui erivajadus"

Tänapäeval on tuntuim mudel andekuse olemuse selgitamiseks Renzulli-Mönksi mudel (joonis 1). Joseph Renzulli oli esimene, kes osutas tähelepanu sellele, et varasemad, pelgalt IQ testide alusel tehtud otsused andekuse kohta (andekaks loetakse intelligentsustestide alusel lapsi, kelle IQ on üle 120­130), mõõdavad pigem n-ö kooliandekust ehk testide sooritamise andekust, mis tugineb üldisele intelligentsusele ning oskusele meelde jätta ja reprodutseerida omandatut, kuid selle alusel ei saa mõõta ühiskonna arenguks olulisemat ­ võimet luua uut ja unikaalset (Renzulli, 2002 järgi viidanud Sepp, 2010, 8). Kui seos IQ näitajate ja kooliedukuse vahel on väga tugev, siis loovuse ja IQ vahel sellist seost leitud ei ole. Järelikult peavad andekusega olema seotud veel teised faktorid peale üldise intelligentsuse. Renzulli näitas, et andekuse avaldumiseks on olulised eeldused nii inimese kõrged üld- ja/või

Lastekaitse

Kommentaarid (0)