Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Panteon (0)

1 Hindamata
Punktid
Panteon #1 Panteon #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 35 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor B P Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
doc

Rooma arhidektuur ja Pantheon

Audentese Spordikool Rooma arhitektuur: Pantheon Referaat Autor: Hans Peeter Tulmin Juhendaja: Rainer Vilumaa Tallinn 2010 2 Sisukord Sissejuhatus ...........................................................................................................................4 Rooma arhitektuur...................................................................................................................5 ........................................................................................................................................5 Pantheon..................................................................................................................................6 Ajalugu............................................................................................................................6 Arhitektuur...................................................................

Kunstiajalugu
thumbnail
3
doc

Egiptusest kuni varakristliku kunstini

Kupli (autoriks Apollodores) läbimõõt oli umbes 44 m, (templi kõrgus oli samuti 44 m). See on jagatud ülespoole vähenevateks kassettideks, mis seostuvad pilastrite ja sammastega. Kupli laes on ümmargune 9 meetrise läbimõõduga ava, kust paistab taevas. Ava valgustab ruumi ühtlaselt ning rohkem aknaid ei ole. See ei meenuta midagi raskepärast ega rusuvat: hiigelkuppel hõljuks justkui vabalt õhus nagu teine taevavõlv. Panteon mõjub eelkõige arhitektuurilise kompositsiooni lihtsuse kui terviklikkusega. Keisririigi aegsed roomlased nägid inimesi vahetus seoses maailma j ateiste inimestega. Sellele vastavalt on Panteoni iga osa vahetus seoses kogu ehitise korpuse või kogu hoone ruumiga. 5. TERMID; TERMAKEN- (nende varemetes on säilinud kuplid), tohutu suured saunad, mitmete osakondadega. Seltskonna kokkusaamise kohad. Caracalla. Termid ehitati Roomas aastail 212­216 keiser Caracalla valitsusajal

Kunstiajalugu
thumbnail
7
pptx

Rooma panteon

Rooma panteon Kristin Metsmaa 10.b Juhendaja Heli Malve Ehitisest · ladina keeles pantheon - kõikide jumalate tempel · ainus täielikult säilinud Vana-Rooma ehitis · ehitatud Hadrianuse valitsusajal 115-125 pKr · "M·AGRIPPA·L·F·COS·TERTIVM·FECIT" - Marcus Agrippa, Lucii filius, consul tertium fecit" tõlkes "Marcus Agrippa, Luciuse poeg, konsul kolmandat korda, ehitas selle" Ehitisest · antiikajal tähistas tähtsate isikute mälestuseks püstitatud monumentaalhoonet ja matusepaika · Raffaeli hauakamber · 609. aastal rajati sinna ristiusu kirik - pühendatud neitsi Maarjale ja kõikidele märtritele · väiksemates mõõtmetes sageli matkitud Ehitustehnikad · antiikaja suurim kuppelehitis ja kõrgeim tehniline saavutus · kõrgus 43m · 16 sammast · kupli diameeter 43,2m · kupli tipus suur ava - diameeter 8,9m · kasettlagi - astmeliselt sissepoole tambuuri sein 6,2m

Ajalugu
thumbnail
5
docx

Vana-Rooma kunst

, et üksiku sõdalase näoilmes väljendub võitluse agoonia koos valutavate haavade ja vangistuse viletsusega. Analoogsed Trajanuse sambaga on keiser Marcus Aureliuse (161-180) sõjakäikude(markomannide vastu) auks püstitatud samba reljeefid, neis jääb siiski vaja ki nii selgust kui värskust. Marcus Aurelius oli tuntud kui ,,filosoofist keiser" ja intellektuaal. Panteon Rooma linna peatempel on Panteon. See oli kõigi jumalate tempel, mistõttu k eskel ei võinud seista ainult üks skulptuur. Vaja oli järelikult tavalisest märksa avaramat ruumi. Ehitustööd kestsid üle 100 aasta. Müürid on laotud kahest tellisekihist, vahelt täidetud kivipuru ja mördiga. Koormust vähendavad kaared ja seinu (sees

Kunstiajalugu
thumbnail
17
docx

Vana rooma kunst

Kes ehitasid akvedukte ja milline oli nende tööpõhimõte? Ehitamisel taotleti peamiselt suurejoonelisust ja toredust. Sammas, mis Kreekas täitis kindlat ülesannet, oli Roomas vaid uhkuseks. Tihti liigendati sammaste, pilastrite (neljatahuline poolsammas) ja poolsammastega suuri lagedaid seinapindu. Laed kaunistati kassettidega. Arhitektuuris oli valitsevaks kodanlik e profaanarhitektuur. Religioossete ehitiste tähtsus oli väiksem. Rooma kuulsaim kuppelehitis on marsi väljakul asuv Panteon - kõikidele jumalatele pühendatud tempel. Panteoni puhul oli väga tähtsal kohal just sisevaade, 43,5 meetri kõrgune kuppel katab 43,5 meetrist ruumi. Panteoni kuppel toetub võimsale silindrikujulisele kuue meetri paksusele telliskivimüürile. Seest näeb Panteon välja nagu suur ümmargune saal, mis toetub 18 roosale ja hallile egiptuse graniidist sambale. Selle sees olija asub nagu määratu suure kera keskpunktis: ehitajad on selle rajanud kui kosmose sümboolse võrdkuju

Kunstiajalugu
thumbnail
25
ppt

Bütsants ja Rooma impeerium Slideshow

raskuse mõju mõnevõrra pehmendatud ja ülesehitus muutunud proportsionaalseks ja selgeks. Ehitises oleks nagu kahe erineva funktsiooniga sambaid: ühed, millele toetub poolsõõrikujuline kaar, tugineb kaheastmelisele soklile. Teisteks on võimsad, kõrgel alusehitisel seisvad poolsambad, mis annavad pidulikkuse. Erinevad sambad on teineteisega kooskõlas, esimese simss sulab kokku nishide simsiga. Panteon · Rooma linna peatempel on Panteon. See oli kõigi jumalate tempel, mistõttu keskel ei võinud seista ainult üks skulptuur. Vaja oli järelikult tavalisest märksa avaramat ruumi. Ehitustööd kestsid üle 100 aasta. Müürid on laotud kahest tellisekihist, vahelt täidetud kivipuru ja mördiga. Koormust vähendavad kaared ja seinu (sees tühimikud, et neid pisut kergemaks muuta) kergendavad niid. Sissekäigu ees asub kõrge kolmnurkse viiluga portikus, mis on üleminekuks kuplile

Ajalugu
thumbnail
6
docx

Rooma linn ja ehituskunst

Rooma linn ja ehituskunst Ajalugu Tartu 2011 Rooma linn Rooma on Itaalia pealinn. Ta asub Apenniini poolsaarel Tevere (Tiberi) jõe alamjooksul. Alates 1871. aastast on Rooma ühendatud Itaalia pealinn. Teda on nimetatud Igaveseks linnaks. Rooma on Lazio maakonna ja Rooma provintsi halduskeskus. Ta jääb Itaalia kahe väga erineva osa ­ arenenuma, eduka Põhja-Itaalia ning mahajäänuma, põllumajandusliku Lõuna-Itaalia ­ piirile. Linnaosad: Tevere jõe vasakul kaldal asub vana kesklinn. Rooma on kunsti- ja arhitektuurimälestiste poolest maailma rikkamaid linnu. Ühtset ärikeskust Roomal ei ole, enamik ettevõtteid, panku ja riigiasutusi asub Tevere paremal kaldal. Rooma on Milano järel äri- ja tööstuslinnana Itaalias teisel kohal. Rooma piires asub ka Vatikani linnriik. Asutamine: Rooma kohal voolab Tevere laias orus järs

Ajalugu
thumbnail
10
doc

Rooma impeeriumi arhitektuur

(poolsambad) Kaared loovad pinguldatud kontrasti tumedate interkolumnide ja heledate tüvede vahel. Seina liigendusega annavad sambad korrapärasust ja muudavad ehitise selgemaks ja proportsioneeritumaks. Sisemus oli kaunistamata, väljastpoolt olid ülemiste korruste kaared kaunistatud skulptuuridega, mis kujutasid rohkearvulist rahvast. Panteon Rooma linna peatempel on Panteon. See oli kõigi jumalate tempel, mistõttu keskel ei võinud seista ainult üks skulptuur. Vaja oli järelikult tavalisest märksa avaramat ruumi. Ehitustööd kestsid üle 100 aasta. Müürid on laotud kahest tellisekihist, vahelt täidetud kivipuru ja mördiga. Koormust vähendavad kaared ja seinu (sees tühimikud, et neid pisut kergemaks muuta) kergendavad niid. Sissekäigu ees asub kõrge kolmnurkse viiluga portikus, mis on üleminekuks kuplile. Sees on gigantne ümmargune saal

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun