100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 48 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-09-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
363 laadimist
Kokku alla laetud
6 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
juura juura
Õppematerjali autor
Võlgade ümberkujundamine on käsitletav ainult füüsiliste isikute suhtes. Eesmärgiks on makseraskustes füüsilistele isikutele tema võlgade ümberkujundamise võlmandamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldaja õigustatud huve. Isiklike võlgade ümebrkujundamise võimaluse: 1. Kohustuse täitmise tähtsaja pikendamine 2. Osadena täitmine 3. Kohustuse vähendamine PÜSIV MAKSEJÕUETUS - PANKROT Pankrotimenetlust kohaldatakse nii juriidiliste kui ka füüsiliste isikute suhtes. Erisused: Kindlustusandjate ja Krediidiasutuste pankroti osas. Piiriülene maksejõuetusmenetlus – kui võlgu on Euroopa liidu kodanik, kaks määrust. Pankroti mõiste- Pankrot on võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus Maksejõuetuse tunnused ■Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei
sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Samuti lõpeb menetlus raugemisena ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. ) 6. Pankroti väljakuulutamine, selle õiguslikud tagajärjed Pankroti väljakuulutamisega: 1) 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara; 2) 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 3) 3) kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; 4) 4) kaotab juriidilisest isikust võlgnik õiguse teha mis tahes tehinguid; 5) 5) on muud võlgniku õigused piiratud käesolevas seaduses ettenähtud korras;
05. 18:00 Iseseisev töö referaat a la 10 lk, tähtaeg 08.04. Saata aadressile [email protected] Minu teemaks ,,Pankrotivara õiguslik regulatsioon" Maksejõuetus · Ajutine · Püsiv --> (pankrot) eeldab kohtu sekkumist Esimene pankrotiseadus 1992, Rootsi mudeli põhjal. Esimesed muudatused 1997, aastast 2004 toodi sisse füüsiline isik. 2011 võlgade ümberkujundamise seadus (F.is) ning lisaks Saneerimis seadus, võlgade ümberkujundamise seadus (J.is). Eristada mõisteid pankrot ja maksejõuetus! Pankrot on võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. Maksejõuetus: Seotud võlausaldajate nõuetega ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja suutmatus pole ajutine Võlgniku vara ja kohustuste suhe võlgniku vara ei kata kohustusi ja see seisund ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine Maksejõuetuse hindamise aluseks on enimkasutatavad Cash flow test ja Balance sheet test.
pankroti väljakuulutamine, samuti ärikeelu, sundtoomise, aresti ja elukohast lahkumise keelu kohaldamine, hagimenetlused ning menetluse lõpetamine. Võlgniku üheks peamiseks kohustuseks on anda teavet oma vara kohta. Võlgnik peab esitama haldurile pankroti väljakuulutamise seisuga bilansi koos vara, sh kohustuste nimekirjaga. Teavet peavad andma ka võlgniku töötajad. Kohus võib kohustada võlgnikku oma teabe õigsust kinnitama vandega (PankrS § 86 lg 3). Võlgnikul on õigus tutvuda halduri toimikuga ja pankrotiasja kohtutoimikuga. Võlgnik peab olema menetluse vältel kättesaadav, võtma osa menetlustoiminguist. Samas tema puudumine ei takista kohtuistungi, koosoleku läbiviimist või toimingu tegemist, v.a kui võlgnik peab toimingu tegema isiklikult. Kohtu otsusega võib kohaldada võlgniku suhtes elukohast lahkumise keeldu, sundtoomist ja aresti. Kui tegemist on juriidilisest isikust võlgnikuga, siis kohaldatakse mõjuvahendeid juhtimisorganite liikmetele
SISUKORD SISUKORD............................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................... 3 1.PANKROT.......................................................................................................... 4 1.1. PANKROT, VÕLGNIK JA VÕLAUSALDAJA.........................................................4 1.2. EESMÄRK...................................................................................................... 4 1.3. PÕHJUSED..................................................................................................... 5 1.4. TAGAJÄRJED.................................................................................................. 6 1.5. PANKROTIMENETLUS.....................................
Pankrotiseadus 1. Kirjuta lahti mõisted: pankrot ja võlgniku maksejõuetus. Lisa juriidilisest isikust võlgniku maksejõuetuse täiendav alus (PankrS § 1). * Pankrot – võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. * Maksejõuetus – Seotud võlausaldajate nõuetega – ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja suutmatus pole ajutine. 2. Kirjelda võlausaldaja pankrotiavaldust tulenevalt PankrS § 10. * avaldus – põhistab võlgniku maksejõuetuse (seaduses loetletud asjaolud) + tõendab nõude olemasolu ; Tõendid nõude suuruse aluse, täitmise tähtaja kohta. 3. Kirjelda võlgniku pankrotiavaldust tulenevalt PankrS § 13. * 1
Normi eesmärgist tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et ka juhul, kui pankrotimenetlus lõpeb raugemisega, peab kohus analüüsima määruses maksejõuetuse põhjuseid. PankrS §-st 29 ei tulene otsest kohustust märkida enne pankroti välja kuulutamist tehtud raugemise määruses raske juhtimisvea olemasolu. Pankrotimenetlus võib raugeda nii enne pankroti väljakuulutamist kui ka pärast seda. Õiguslik regulatsioon on seaduses nende kahe juhtumi kohta esitatud erineva põhjalikkusega. Kui pankrot raugeb pärast selle välja kuulutamist, siis peab haldur PankrS § 158 lg 3 kohaselt esitama kohtule aruande, kus on kajastatud lõpparuande jaoks seaduses ette nähtud andmed (PankrS § 162 lg 2): • andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta; • andmed käesoleva seaduse §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta; • andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa; • andmed iga pandieseme müügist saadu kohta;
· Haldur määrab nõuete kaitsmise koosoleku aja ja koha.Koosolek peab toimuma mitte varem kui üks kuu ja mitte hiljem kui kolm kuud pärast käesoleva seaduse sätestatud tähtaja möödumist. Kaalukatel põhjustel võib kohus halduri taotlusel tähtaega pikendada. · Vajaduse korral võib nimetatud tähtaja jooksul pidada mitu nõuete kaitsmise koosolekut. Võlausaldaja ja võlgnikul on enne nõuete kaitmise koosolekut õigus tutvuda nõudeavalduse ja kirjalikult esitatud vastuväidetega. Haldur teatab nõuete kaitsmise koosolekust väljaandes Ametlikud Teadaanded vähemalt 15 päeva ette,märkides ära kus ja millal saab tutvuda nõudeavalduste ja vastuväidetega.Nõudeavaldusetega on õigus tutvuda viie päeva jooksul enne nõuete kaitmise koosolekut. · Nõuete kaitmise koosolek viiakse läbi olenemata osavõtvate võlausaldajate arvust,kui
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid