Facebook Like
Hotjar Feedback

Pangandus konspekt (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
08.09.
pangandus
Pank on raha koondav ja säilitav, laenu andev ning klientide korraldusel arveldusi ja kassatehinguid sooritav asutus.
Pangandus on pankadesse puutuvate majanduslike, maj. õiguslike ja tehniliste teadmiste, põhimõtete, korralduste ja seaduste kogumõiste.
Panga peamine kasumiallikas on hoiustajaile makstava ja laenusaajailt võetava kasviku ehk intressi vahe:
Hoius 2,5%
Laen 3,8%
1,3%
Pangatehingud liigitatakse:
  • aktivatehinguteks – teenitakse rahaga kasumit,
  • passivatehinguteks – kogutakse vaba raha, mis moodustub panga omakapitalist ja hoiustamisest.
    Pank tähendas algselt lauda või pinki , millel kullassepad ja rahavahetajad teostasid tehinguid ning säilitasid rahalaekaid.
    Vanal ajal tunti pangatehinguid juba Babüloonias ning Vana-Egiptuses ja Roomas.
    Roomas nn agentaarid võtsid lühi- ja pikatähtajalisi hoiuseid, andsid tagatisi võõraste kohustiste eest ning andsid võõrrahade arvelt lombard - (pandi) ja hüpoteeklaene, teostasid hoiuste alusel makseid kolmandatele isikutele jm.
    Hilisel keskajal omas juhtivat kohta Itaalia pank, milles suurt osa etendas mündivahetus, sest uusi münte vermiti ja lasti käibele alatasa , neid võltsiti, vähendati nende kaalu jne., mis nõudis nende alatist kontrollimist.
    Itaalia linnades arenesid rahavahetajad aja jooksul „pärispankuriteks“, sest nad võtsid raha vastu ka säilitamiseks (deposiitidena) ja maksetehinguteks, tekkis žiirokäive.
    Žiiro – maksesumma ülekandmine sularaha kaasabita võlgniku kontolt võlausaldaja kontole.
    Esimene avalik ehk riiklik žiiropank moodustati Veneetsias 1587 , teine sealsamas 1619, mis püsis 1816. aastani. Itaalia eeskujul tekkis žiiropanku mujalgi Euroopas: Amsterdamis 1609, Nürnbergis 1621.
    Suure tähtsusega olid 1694. aasta, mil asutati Inglise pank ja 1695 , kui asutati Šoti pank.
    Erinesid linnalistest žiiropankadest seega, et nad asutati aktsiaseltsidena ning nad tohtisid anda ja võtta krediiti igal kujul ning nende kaudu kujunes pangatähtede emissioon, mille tõttu saavutasid nad suure mõju kogu majanduses (A: maailmas).
    18. sajand algas panganduses uus areng, milles juhtivat osa etendasid Madalmaad ja eriti Inglismaa. Tšeki ja pangatähe arengu tõttu omandas hoiuseäri üha suurema tähtsuse, tekkis pankade omavaheliste nõuete tasaarveldamine ehk nn kliiring.
    Euroopa mandriosas tekkis varsti samuti emissioonpanku. J. Law algatusel Prantsusmaal 1716, seejärel Taanis , Norras, Rootisis mujal.
    Eestis algab dateeritud panganduse ajalugu 2. oktoober 1802, mil keiser kinnitas Eestimaa Aadli Krediidikassa ja Liivimaa Aadli Krediidiühistute põhikirjad. Need olid esimestena ühistu põhimõttel loodud pangad (hüpoteegipangad) ja tegutsesid eeskätt põllumeeste (mõisnike) huvides.
    1858 tekkis St. Antoni gildi laenukassa Tallinnasse, mis oli peamiselt laenu vajavate käsitööliste ja meistrite ühendus.
    1868 asutati Viljandis Laenu-hoiukassa. Liikmeskonda kuulusid ka kaupmehed ja üksikud mõisnikud.
    Need krediidiasutused olid kõik muulaste (sakslaste, venelaste) loodud. Kuna muulaste pankadest oli eestlastel raske laenu saada, jäi ainsaks võimaluseks oma krediidiasutuse loomine.
    Eestis tegutses ka mitme tähtsa Venemaa panga osakondasid.
    1873 Pärnus, 1896 Tallinnas, 1914 Kuressaares avati Riia Kommertspanga osakondasid.
    1875 avati Venemaa Riigipank , mille asemel asutati 1919 Eesti Pank.
    Eesti esimene rahvuslik krediidiühistu (KRÜ) oli Tartu Eesti Laenuühistu, mille edukas tegevus aitas kujundada terve Eesti rahvusliku krediidiasutuste võrgu. KRÜ kõrgperiood oli aastatel 1907-1914.
    1919. a moodustatud Eesti Pank oli 1921. a-ks omandanud mõjuvaima koha, talle järgnesid aktsiapangad. KRÜ-de arv hakkas vähenema.
    Praegune Eesti Pank on 1919. a loodud panga õigusjärglane.
    Pärast II maailmasõda tekkis Eestis riigi monopolil põhinev pangasüsteem. Peale keskpanga olid tootmisharude (tööstus, ehitus, põllumajandus jne) pangad, mis teenindasid juriidilisi isikuid. Füüsiliste isikute vaba raha koondamiseks asutati hoiukassad.
    Esimene kommertspank NSVL panganduses oli Tartu Kommertspank, mis asutati 1988. 1990. taasasutati keskpangana Eesti Pank.
    KESKPANK
    Majandusteoorias ja –praktikas mõistetakse pangasüsteemi all riigi krediidiasutuste tegevuse korraldust.
    Pangasüsteemi saab vaadelda ka rahapoliitika organiseerituse ja korralduse aspektist , millest lähtuvalt eristatakse kahe- ja kolmetasemelist pangasüsteemi.
    Kahetasemelise pangasüsteemi puhul (kasutuses enamuses riikides sh Eestis):
  • aste – Keskpank
  • aste - Krediidiastutused sh kommetspangad
    Esimese astme funktsioonid:
  • hinnastabiilsuse tagamine,
  • kommertspangade kaudu ringlusesse mineva raha hulga juhtimine.

    Teise astme funktsioonid:
  • tavainimestele ja ettevõtetele vajalike pangateenuste osutamine (kontode avamine , laenu andmine, rikutud rahatähtede vahetamine, valuutaga kauplemine jne).

    Kolmetasemelise pangasüsteemi puhul:
  • aste – Kõrgem keskpank
  • aste – Allutatud keskpangadsuuremates regioonides
  • aste – Kommertspangad
    Riikides võib olla veel lisalülisid, spetsiifilised rahaasutused: väliskaubanduse finantseerimiseks, põllumajanduse finantseerimiseks, fondid, liisingufirmad jne.
    Keskpangad ei ole samas mõttes pangad kui kommertspangad. Riikide keskpangad kui omaette institutsioonid on aegade jooksul välja kujunenud vajadusest reguleerida ja korrastada raharinglust ning pankadevahelisi laenusuhteid.
    Keskpankade tekkimine
  • evolutsiooni teel – alustas kommertspangana, omandades aja jooksul täiendavaid ülesandeid (Bank of England ),
  • asutamise teel – asutajaks on valitsus ja tegevussihid on algselt juba seatud üldsuse huvist lähtuvalt.

    Keskpankade funktsioonid
  • Riigi rahasüsteemi kujundamine ja käigushoidmine:
  • vahetuskursimehhanismi valik (ujuv-, fikseeritud kurss jne),
  • ametliku vahetuskursi kindlaksmääramine,
  • tingimuste määramine, millistel kommertspangad saavad keskpangalt rahvusvaluutat,
  • otsustamine selle üle, kas ja kui palju täiendavat raha ringlusesse paisata,
  • rahasüsteemi toimimist tagavate kulla- ja valuutareservide hoidmine,
  • rahasüsteemi toimimist iseloomustava info pakkumine majandusavalikkusele.
  • Maksekeskkonna ja raharingluse korraldamine:
  • rahvusvaluuta ringlusesse laskmine ,
  • pangatähtede ja müntide nimiväärtuste määramine ja sularaharingluse korraldamine,
  • maksekeskkonna kujundamine nii sularaha kui sularahata maksete tarvis, pankade vaheliste maksesüsteemide seire .
  • Finantssüsteemi stabiilsuse tagamine:
  • kommertspankade tegevust puudutavate reeglite ja normide kehtestamine,
  • finantssüsteemi turvavõrgustiku kujundamine,
  • finantssüsteemi toimimist iseloomustava info analüüs,
  • finantsüsteemi toimimist iseloomustava info pakkumine majandusavalikkusele.
    Keskpank rahapoliitika teostajana
    Teostab rahapoliitikat ehk reguleerib raha hulka ühiskonnas. Rahapoliitika e monetaarpoliitika on üks osa riigi majanduspoliitikast. Rahapoliitika osana võib käsitleda ka riigi valuutareservide hoidmist.
    Rahapoliitika eesmärgid
  • majanduse pidev, ühtlane kasv
  • hindade stabiilsus
  • kõrge tööhõive
  • maksebilansi tasakaal jt ülesanded.
    Kuna ülaltoodud eesmärgid pole korraga saavutatavad, siis rõhutatakse eesmärgina ühte neist.
    Rahapoliitika eesmärkide saavutamiseks reguleerib keskpank raha pakkumist, mis avaldab mõju intressimääradele ja valuutakurssidele.
    Keskpanga vahendid rahapoliitika mõjutamiseks
  • pankade kohustuslikud reservid keskpangas
  • laenu ja hoiuse püsivõimalused
  • avaturuoperatsioonid

    KOHUSTUSLIK RESERV JA TEMA FUNKTSIOONID!!!
    Kohustuslik reserv on pankade kohustus hoida keskpangas teatud osa oma klientidelt vastu võetud hoiustest.
    Eestis on kohustuslik reserv 13% igast sajast kroonist, mis on panka hoiustatud või mille pank on oma klientidelt muul viisil kaasanud. Rahvusvahelises võrdluses väga range nõue.
    Kohustusliku reservi loomisega püüab keskpank pankade poolt väljalaenatava raha hulka kontrollida. Kohustusliku reservi määra ja raha pakkumise vahel on pöördvõrdeline seos: raha pakkumine suureneb reservimäära vähenedes ja raha pakkumine väheneb reservimäära suurenedes. See võimaldab keskpangal kasutada kohustusliku reservi määra raha pakkumise juhtimiseks.
    NÄIDE!
    Panka hoiustati 100 mln krooni.
    Panga bilanss mln kr
    Varad
    Kohustused
    Raha
    100
    Hoius
    100
    Kokku
    100
    Kokku
    100
    Keskpanga kohustusliku reservi määr 13%
    Varad
    Kohustused
    Reserv keskpangas
    13
    Hoius
    100
    Panga tegevuseks
    87
    Kokku
    100
    Kokku
    100
    Kui tahetakse raha rohkem ringlusse lasta, siis vähendatakse kohustusliku reservi määra ja vastupidi.
    Laenu ja hoiuse püsivõimalused
    Eesmärgid:
    • ajutiselt puudu jäänud summade laenamiseks
    • pankade üleliigse raha lühiajaliseks hoiustamiseks

    Laenuvõimaluste üldine põhimõte
    • laenuvõimaluste korral ajutiste rahavajakute katmiseks on intress turumäärast kõrgem (kuna pankadel ei ole otstarbekas laenata üksteiselt raha kallimalt, kui on võimalik laenata keskpangalt, siis määrab püsilaenamisvõimaluse intress rahaturu intressitaseme ülempiiri);
    • laen tagatud keskpanga poolt eelnevalt vastuvõetavaks tunnistatud väärtpaberitega.

    Laenuvõimaluse eesmärgid:
    • vähendada maksesüsteemi riske,
    • vahend rahaturu intresside stabiliseerimiseks (intressiks on Euroopa Keskpanga deposiidiintressimäär, mis 2004. a jooksul oli 1,0%), kõik laenaksid keskpangalt kui seal oleks odavam.

    Avaturuoperatsioonid
    Tavapärased väärtpaberite ostu-, müügi- või repotehingud (tagasiostu). Lühiajalist raha kokku ostes või turule paisates muudab keskpank rahaturu likviidsust juhtides sellega lühiajaliste intresside kujunemist.
    EP rahapoliitika teostub valuutaturul, avaturuoperatsioonid pole Eesti oludes eriti otstarbekad ega vajalikud.
    Tagasiostuleping e repo on väärtpaberite müük tingimusel, et müüja need kokkulepitud ajal ja kokkulepitud hinnaga tagasi ostab. Sisuliselt on tegemist laenuga väärtpaberite tagatisel. Repo tähtajad on väga lühiajalised, piirdudes mõne päevaga.
    Tagasiostulepinguna vormistatud laenult maksab laenuvõtja intressi väärtpaberite ostu- ja müügihinna vahena.
    NÄIDE!
    Keskpank algatab väärtpaberi ostu 5 000 000 krooni ulatuses.
    Tehingu kestvus 1 päev
    Tehingu intressimääraks 20% aastas
    Keskpank ostab 5 000 000 krooni eest pangalt väärtpabereid ja annab selle eest vastu raha.
    Järgmisel päeval peab pank keskpangalt väärtpaberid tagasi ostma, kuid nüüd juba kallimalt ehk:
    5 000 000
    5 000 000*20%
    5 002 778
    360
    Kusjuures 2 778 krooni on makstav intressi summa.
    Rahapoliitika vormid:
  • LEEBE – suurendab raha pakkumise kasvu,
  • KARM – piirab raha pakkumise kasvu.
    ÜLESANDED!
    1. Hoiustati 450 mln, keskpanga kohustusliku reservi määr 13%
    Varad
    Kohustused
    Raha
    450,00
    Hoius
    450,00
    Kokku
    450,00
    Kokku
    450,00
    Varad
    Kohustused
    Reserv keskpangas
    58,50
    Hoius
    450,00
    Panga tegevuseks
    391,50
    Kokku
    450,00
    Kokku
    450,00
    2. Repo 1 päev
    Müük 18 000 000
    Ost 18 009 124
    Leia intressimäär?
    Ühe päeva intressisumma on 18 009 124 – 18 000 000 = 9 124 krooni
    Aasta intressisumma on 9 124 * 360 = 3 284 640 krooni
    18 000 000
    100%
    x=
    0,18248
    18,25%
    3 284 640
    x%
    15.09.
    3. Hoiustati 994 mln krooni, kohustusliku reservi määr on 9%; 11%; 14%
    Varad
    Kohustused
    Raha
    994,00
    Hoius
    994,00
    Kokku
    994,00
    Kokku
    994,00
    Varad
    Kohustused
    Reserv keskpangas 9%
    89,46
    Hoius
    994,00
    Reserv keskpangas 11%
    109,34
    Reserv keskpangas 14%
    139,16
    Panga tegevuseks 9%
    904,54
    Panga tegevuseks 11%
    884,66
    Panga tegevuseks 14%
    854,84
    Kokku 9%
    994,00
    Kokku 11%
    994,00
    Kokku 14%
    994,00
    Kokku
    994,00
    4. Repo 6 päeva
    Müük 58 360 000
    Intress 9,4% aastas
    Leia intressisumma?
    Ühe päeva intressisumma:
    x=
    58 360 000 * 0,094
    15 238,44
    360
    6 päeva intressisumma:
    15 238,44 * 6 = 91 430,67
    5. Repo 6 päeva
    Müük 58 360 000
    Ostetakse tagasi 58 439 644
    Leia intressimäär aastas?
    6 päeva intressisumma on: 58 439 644 - 58 360 000 = 79 644 krooni
    Aasta intressisumma on: 79 644 * 360/6 = 4 778 640
    Intressimäär aastas:
    58 360 000 – 100%
    4 778 640 - x% x = 8,188%
    Eesti pank
    EP on EV keskpank ning on 1919. a. asutatud panga õigusjärglane. EP on jur. isik, millel on põhikiri, pitsat, vapp ja muu seadusega lubatud atribuutika.
    Tugineb oma ülesannetel täitmisel 3 põhidokumendile: EV põhiseadusele, EP seadusele ja oma põhikirjale.
    EP seadusega vastuolus olevad õigusaktid EP suhtes ei kehti.
    EP ülesannete täitmiseks annavad Eesti Panga nõukogu ja EP president seaduste alusel ja täitmiseks välja õigusakte.
    EP kui Keskpanga ülesanded:
  • korraldada raharinglust sise- ja välisriigis, seista hea riigi vääringu stabiilsuse eest,
  • emiteerida Eesti raha ja kõrvaldada raha käibelt (ainuõigus),
  • hoida riigi väärismetalli- ja välisvaluutavarusid ning korraldada nende kasutamist,
  • teostada riiklikku raha- ja panganduspoiitikat, suunata krediidipoliitikat,
  • teostada järelvalvet kõigi Eesti territooriumil tegutsevate krediidiasutuste üle,
  • teha koostööd rahvusvahelise raha-, pangandus- ja krediidiorganisatsioonidega ning pidada sidet teiste riikide keskpankadega,
  • sooritada pangatehinguid Eesti ja välisriikide valuutaväärtustega oma põhikirjas ettenähtud eesmärkidel ja korras,
  • koostada maksebilanss ( import -eksport).
    EP on muudest riigiasutustest sõltumatu, andes aru Riigikogule, kuid ei allu Valitsusele ega ühelegi teisele riigivõimu asutusele.
    EP ei vastuta riigi varaliste kohustiste eest ja riik ei vastuta EP varaliste kohustuste eest.
    EP-l on seadusega keelatud krediteerida otseselt või kaudselt riigieelarvet ja kohalikke eelarveid ning osta täidesaatva võimu poolt emiteeritud väärtpabereid.
    (väärtpaberid on ka kaudne laenutehing, sellepärast ka see on keelatud.)
    EP ja Valitsuse koostöövaldkonnad:
  • Riigi majanduspoliitikas iseseisva raha-, krediidi- ja pangapoliitika teostamise kaudu.
  • EP annab nõu Valitsusele raha, krediidi- ja panganduspoliitika küsimustes. Valitsus ei langeta olulisis majanduspoliitilisi otsuseid ilma EP seisukoha ärakuulamiseta.
  • EP esindab Valitsuse volitusel EV rahvusvahelises raha-, krediidi- ja pangandusorganisatsioonides.
  • EP toetab oma volituste piires Valitsuse majanduspoliitikat, kui see ei ole vastuolus seista hea riigi vääringu stabiilsuse eest.
    Rahapoliitika ja raharinglus
    Rahapoliitika ja raharingluse valdkonnas on EP-l õigus kasutada järgmisi vahendeid:
  • Väärtpaberite emiteerimine , ost ja müük.
  • Väärismetalli, välisvaluuta ost ja müük.
  • Rahaturgu reguleerivate eeskirjade kehtestamine.
  • Kohustuslike reservide jm normatiivide kehtestamine Eestis tegutsevatele krediidiasutustele.
  • Laenude andmine krediidiasutustele piisava tagatise olemasolul .
  • EP intresimäärade kehtestamine.
  • Laenuandmise limiitide kehtestamine krediidi asutustele.
  • Sanktsioonide rakendamine raharingluse kohta kehtestatud eeskirjade rikkujate kohta.
    EP on keelatud otseselt või kaudselt krediteerida riigieelarvet ja kohalikke eelarveid ning osta täidesaatva võimu poolt emiteeritud väärtpabereid.
    EP annab krediidiasutustele tegevuslitsentse ja tühistab neid, kui krediidiasutused
    • ei vasta neile kehtestatud normatiividele,
    • rikuvad seadusi,
    • rikuvad EP poolt tegevuse korraldamiseks kehtestatud nõudeid.

    EP on kohustatud hoidma pangasaladusi sisaldavate andmete konfidentsiaalsuse.
    Pangasaladuseks on:
  • andmed klientide kontode kohta,
  • sooritatud tehingute kohta,
  • finantsmajandusliku seisundi kohta,
  • krediidiasutusete turvasüsteemide kohta.
    Pangasaladuseks ei loeta:
  • andmeid krediidiasutuste omanike kohta,
  • asutajate ja aktsionäride kohta,
  • aktsionäride osa suurust aktsiakapitalis,
  • andmeid omavahendite ja reservkapitali suuuruse kohta,
  • aruannete esitamise tähtaegadest kinnipidamist,
  • andemeid aruannete kvaliteedi ja usaldatavusnormatiivide kohta
  • ...
    EP juhtimine
    Kõrgeim organ Eesti Panga Nõukogu (EPN), mis koosneb esimehest ja 8 liikmest. Nõukogu esimehe nimetab 5 aastaks ametisse Riigikogu, Presidendi ettepanekul.
    Esimees korraldab nõukogu tegevust, juhatab istungeid, kontrollib nõukogu otsuste täitmist, esindab EPN ja vastab talle Riigikogus esitatavatele arupärimistele. EPN liikmed peavad olema EV kodanikud ja omama kõrgharidust. Ta ei tohi olla krediidi-, kindlustusasutuse või börsi teenistuses.
    EPN teostab järelvalvet EP kogu tegevuse üle ning tema ainupädevusse kuulub:
  • rahapoliitika kujundamine ja selle teostamise abinõude sh. usaldusnormatiivide määramine,
  • ettepaneku tegemine EV Presidendile EP presidendi ametisse nimetamisel,
  • EP juhatuse liikmete ametisse nimetamine ja vallandamine EP presidendi ettepanekul,
  • EP asepresidentide, pearaamatupidaja , Pangainspektsiooni juhataja jt EP iseeseisvate allasutuste juhtide ametisse nimetamine ja vallandamine EP presidendi ettepanekul,
  • EP põhikirja, Pangainspektsiooni jt põhikirjade kinnitamine,
  • EP eelarve kinnitamine ja täitmise järelvalve,
  • EP tegevuse sisekontrolli määramine, siseauditi tööplaani kinnitamine, siseauditi tulemuste alusel otsuste tegemine,
  • aastaaruande läbivaatamine ja esitamine Riigikogule,
  • uute rahatähtede ja müntide käibelelaskmine, nende nimiväärtuste kujundamine,
  • iseseisvate allasutuste asutamise,
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Pangandus konspekt #1 Pangandus konspekt #2 Pangandus konspekt #3 Pangandus konspekt #4 Pangandus konspekt #5 Pangandus konspekt #6 Pangandus konspekt #7 Pangandus konspekt #8 Pangandus konspekt #9 Pangandus konspekt #10 Pangandus konspekt #11 Pangandus konspekt #12 Pangandus konspekt #13 Pangandus konspekt #14 Pangandus konspekt #15 Pangandus konspekt #16 Pangandus konspekt #17 Pangandus konspekt #18 Pangandus konspekt #19 Pangandus konspekt #20 Pangandus konspekt #21 Pangandus konspekt #22 Pangandus konspekt #23 Pangandus konspekt #24 Pangandus konspekt #25 Pangandus konspekt #26 Pangandus konspekt #27 Pangandus konspekt #28 Pangandus konspekt #29 Pangandus konspekt #30 Pangandus konspekt #31 Pangandus konspekt #32 Pangandus konspekt #33 Pangandus konspekt #34 Pangandus konspekt #35 Pangandus konspekt #36 Pangandus konspekt #37 Pangandus konspekt #38 Pangandus konspekt #39 Pangandus konspekt #40 Pangandus konspekt #41 Pangandus konspekt #42 Pangandus konspekt #43 Pangandus konspekt #44 Pangandus konspekt #45 Pangandus konspekt #46
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 46 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-10-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 55 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor klavrik Õppematerjali autor

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    20
    doc
    Raha ja pangandus eksamikonspekt
    21
    docx
    Raha ja panganduse kordamine
    48
    doc
    Panganduse konspekt 2007
    10
    docx
    Pangandus
    20
    pdf
    Raha ja pangandus eksami konspekt 2014
    9
    docx
    Rahandus ja pangandus konspekt
    22
    doc
    PANGANDUS I-FINANTSTURUD JA –INSTITUTSIOONID
    4
    doc
    Eksam



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun