Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Pandivere Kõrgustik - Esitlus (0)

1 HALB
Punktid
Vasakule Paremale
Pandivere Kõrgustik - Esitlus #1 Pandivere Kõrgustik - Esitlus #2 Pandivere Kõrgustik - Esitlus #3 Pandivere Kõrgustik - Esitlus #4 Pandivere Kõrgustik - Esitlus #5 Pandivere Kõrgustik - Esitlus #6 Pandivere Kõrgustik - Esitlus #7 Pandivere Kõrgustik - Esitlus #8 Pandivere Kõrgustik - Esitlus #9 Pandivere Kõrgustik - Esitlus #10 Pandivere Kõrgustik - Esitlus #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Karl Jõeste Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
28
odp

Pandivere kõrgustik

● Asub Eesti suurim karstiala (1375 km²) ● Kogupindala – 2145 km² ● Pinnamood tasandikuline, lausikuline (moreentasandikud,oostikud, moreenkünkad, voored, mõhnastikud, otsamoreenid) ● Suurima sademevee infiltratsiooniga piirkond Eestis (õhuke pinnakate ja lõheline pind) Asukoht Ajalugu ● Esmane uurimine - geograaf Karl Rathlef ja Christian Bornhaupt Geograaf Karl Rathlef Emumägi ● Pandivere kõrgeim tipp (166,5 m) ● Tekke poolest liitpinnavorm ● Emumäe maastikukaitseala - 536 ha ● Puidust vaatetorn (21,5 m) Mullastik ja taimestik ● Eesti parimad mullad (boniteet üle 55) ● Põhjaosas leostunud rähksed mullad, lõunaosas leetunud ja liivsavist koosnevad mullad ● Alla 10 % soomuldasid ● Metsastunud alasid 40,5 % (palu- ja nõmmemänikud, kuuse- segametsad, tammedega sürjemännikud)

Geograafia
thumbnail
24
pptx

Pandivere kõrgustik

Pandivere kõrgustik Toila Gümnaasium Fred-Georg Pääro Pandivere kõrgustik  Pindala:  2415 km2  Moodustab Eesti territooriumist 5,3%  Kuulub Lääne-viru ja Järva maakonda  Naabruses asuvad: põhjas- Viru lavamaa idas- Alutaguse madalik lõunas- Kesk-Eesti lavamaa läänes- Kõrvemaa Pandivere kõrgustik Iseloomustus  Laugjad nõlvad  Pinnamood nõrgalt lainjas  Lubjakivist aluspõhi  Eesti suurim karstiala (1375 km2)  Allikarohke  Kõrgustiku jalamil asub Endla soostik Iseloomustus

Geograafia
thumbnail
1
docx

Pandivere kõrgustik

Pandivere kõrgustik Pandivere kõrgustik asub Põhja-Eestis, Kesk- Eesti tasandikul ja Kõrvemaa vahel. Pandivere kõrgustiku pinnamood erineb Lõuna- Eesti kõrgustikest,ta on lauskias. Seal on väga palju ürgorge. Pandivere kõrgustiku pinnakate on õhuke ja tema ehitus lihtne. Pinnakate on lõheline. Selle tõttu imbub vesi kergelt maa sisse. Kõrgustiku jalam asub 80 meetri kõrgusel merepinnast, tema nõlv on 80 kuni 100 meetrit kõrge. Kõrgustiku absoluutne kõrgus on üle 100 meetri ja katab umbes 1100 ruut kilomeetrit. Pandivere kõrgeim tipp

Loodusõpetus
thumbnail
57
doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

ulatuvad kõrgustikud ja neist mõnevõrra madalamad kõrgendikud ning lisaks orgudele on neisse kulutunud väiksemad nõod. · Hiidvorm Eesti aluspõhja suurvormid: Balti klindi esine (Soome lahe nõgu), Lääne-Eesti madalik, Viru- Harju lavamaa (40-50-60 meetrit kõrgust), Devoni lavamaa Lõuna-Eesti ala Ugandi ja Sakala lavamaa, Peipsi nõgu, Kesk-Eesti Võrtsjärve nõgu, Põhja-Eesti paekallas, Piusa nõgu. Eesti aluspõhja keskvormid:Otepää kõrgustik, Pandivere kõrgustik, Pärnu nõgu, Kesk- Saaremaa kõrgustik. Lõuna-Eesti kõrgustikud on kuhjelised. Pärnu nõgu Aluspõhja reljeef on kuestalaadne (kulumisastanugiline) , mis on tingitud aluspõhjakivimite erinevast kulumiskindlusest ja kallakusest. Suurimaks sellelaadseks pinnavormiks on Viru-harju lavamaa, järgmisteks on Devoni lavamaa ja Ülem-Devoni karbonaatkivimeist lavamaa. Eesti aluspõhi on kergelt kaldu lõuna suunas, mida lõuna poole seda madalamks muutuvad kivimikihid

Eesti loodusgeograafia
thumbnail
12
doc

Kesk Eesti tasandik

..............................................................................8 Vaatamisväärsused...................................................................................9/10 Lisa..........................................................................................................11 Kasutatud allikad....................................................................................12 PAIKNEMINE EESTIS KAART Looduslikelt tingimustelt Pandivere kõrgustikuga üsna sarnane Kesk-Eesti tasandik hõlmab Mandri-Eesti keskosa. Pandivere kõrgustiku ja Vooremaa vahelisse nurka jääb Pandivere kõrgustikult pealevalguvatest vetest mõjutatud Endla nõgu, mis maastikulise liigestuse järgi on samuti Kesk-Eesti tasandikul. Selle madalama osa hõlmab Endla järv, mida ümbritsevad samanimelise looduskaitseala piiresse jäävad rabad ja madalsood. 3

Geograafia
thumbnail
21
doc

Kordamisküsimuste vastused 2011

neeldub karstiõõnsustesse). Karstikanalid on mitmekorruselised, pinnalähedaste õõnsuste all on sügavamad korrused, mis on pidevalt veega täidetud. Suurvee ajal täituvad veega ka maapealsed vormid. Seost maa-aluste ja maapealsete veevoolude vahel tähistavad kurisud, mis vett neelavad, maa-alused jõed (Kuivajõe, Jõelähtme) ja paljud veerikkad karstiallikad. Pindmisi kuni 5­6 m sügavusi karstilehtreid ja keerukamaid karstivorme on Eestis ehk üle tuhande. Neist 352 on loendatud Pandivere kõrgustikul kui Eesti kõige enam karstunud alal. Samas kõige suuremad ja tuntumad karstialad -- Kostivere, Kata (Tuhala), Kuimetsa, Pae -- paiknevad Harju lavamaal. Teistest suurematest karstialadest on märkimisväärsed Savalduma Pandivere kõrgustikul ning Uhaku Viru lavamaal. Umbes 30 karstikoopast pikim (54 m) avastati hiljuti Kata karstialal. Suuri karstiallikaid on Eesti paelavadel sadu; neist

Eesti loodusgeograafia
thumbnail
8
doc

Eesti loodusgeograafia kordamisküsimused

jääaegse maakerkena. On olnud ka väikseid maavärinaid. 17. Millega on seotud karstivormide levik Eestis? Tuntumad karstialad. Too näiteid Eestis esinevate karstivormide kohta. Karstivormide levik Eestis on seotud suhteliselt kergesti lahustuvate dolomiitide ja lubjakivide paiknemisega. Näiteks Ordoviitsiumi ladestus Lasnamäe lademes. Karsti arengutingimused on soodsamad õhukese ja vett kergesti läbilaskva pinnakattega aladel. Tuntumad karstialad: Pandivere kõrgustik, Lääne-Eesti saarte karstivaldkond. Eestis esinevad karstivormid: Karstiseen, karrid (Vilsandi), kurisud (Salajõgi) 18. Tuuletekkelised pinnavormid (näited, teke, levimus Eestis). Luide on positiivne tuuletekkeline pinnavorm, mis koosnevad teralistest setetest, mida tuul jõuab ühest kohast teise kanda. Levivad peamiselt rannikualadel. Smolnitsa luited Peipsi põhjarannikul. 19. Vooluveetekkelised pinnavormid (näited, teke, levimus Eestis).

Eesti loodusgeograafia
thumbnail
16
docx

Lääne-Virumaa

(Ehalkivi jmt). Jõed on paekaldasse uuristanud sügavaid orge. Viru lavamaa põhjapiiri moodustav Põhja-Eesti paekallas on Lääne-Virumaal rannajoonest kaugel, osaliselt mattunud ega moodusta selgepiirilist astangut. Lavamaa pinnakate on valdavalt õhuke, kohati on karsti (Aseri tektoonilises rikkevööndis Sämi külas). Leidub oose (Pahnimäed, Rakvere linnamägi), otsamoreene (Kallukse mäed) ja mõhnastikke (Männikvälja). Pandivere kõrgustikust paikneb Lääne-Virumaal 2/3. Valdavad moreenitasandikud, põhjaosas on need 80–110, keskosas 120– 130 ja lõunaosas 90–120 m kõrgusel (kõrgeim koht Emumägi, 166 m). Kõrgustikul leidub ka künkaid (Assamalla ja Rägavere ümbruses), lõunaosas (eriti Rakke piirkonnas) voori ning oose (Mõdriku–Paasvere oosistik jmt). Kõrgustiku keskosa läbib Porkuni–Vao ürgorg. [6] Mullastik

Geograafia



Lisainfo

Põhjalik esitlus Pandivere kõrgustiku geograafilisest ilmest ja rahvastikust.

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun