Palvekirjade aktsioon (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Rahvuslik liikumine

seas, võrdsete õiguste nõudmine balti-sakslastega. Poliitiline olustik Vene rahvuslased avaldasid mõtet, et Balti erikord tuleks kaotada, maa tihedamalt Vene riigi külge liita ning siinsed rahvad venestada. Carl Schirren(TÜ ajalooprofessor) pidas võitlust Balti erikorra säilitamise eest. Venelaste pealetung sundis baltisakslasi põlisrahvaid germaniseerima. Üksteise võidu meelitati eestlasi ühele ja teisele poole. Palvekirjade aktsioon 1864. aastal alustas Adam Peterson koor Johann Köleriga palvekirjade kampaaniat. Sellega loodeti tsaarivalitsuse tähelepanu tõmmata siinse talurahva probleemidele. Sügisel läkitati 23 liikmeline delegatsioon. Palvekirjas sooviti kindlate maa- ja rendihindade kehtestamist, teoorjuse lõpetamist, ihunuhtluse kaotamist, üheõiguslust teiste seisustega ning eesti keele kasutuselevõttu kohtutes ja ametiasutustes saksa keele asemel. 9. november 1864 õnnestus tsaariga kokku saada. Tsaar suunas

Ajalugu

5

doc

Vene aeg

saj. asutati spordiringe(nt. "Kalev" Tallinnas ja "Tiaara" Tartus) · 1912- M. Klein tõi Eestisse esimese olümpiamedali-klassikalises maadluses hõbemedal · Venemaa 29-st 16kergejõustikurekordit kuulus eestlastele Vene aeg II: Isikud: Carl Schirren ­ Balti erikorra säilitamise pooldaja Tartu ülikooli ajalooprofessor. Aleksander II ­ (1856-1881) võimul olnud keiser, vabastas Venemaa talupojad pärisorjusest. Holstre taluperemees Adam Peterson ja kunstnik Johann Köler ­ Peterburis palvekirjade kampaaniat alustanud isikud, eesmärgiks oli tsaari valitsuse tähelepanu äratamine, üritus kukkus läbi ja Peterson sai aasta vanglakaristust. Johann Voldemar Jannsen ­ haridus: Kihelkonnakoolis ja Kirikuõpetaja Karl Körberi käe all. ametid: Töötas Vändra kiriku köstrina , Perno ja Eesti Postimehe asutaja , Laulupeo korraldaja . suhtumine kirikusse: köstri ametit õppides , pidi olema pooldaja , ta leidis ,et see õppetab inimesi.

Ajalugu

6

doc

Eesti talupoegade olukord 13-19 saj.

St kui talupoeg oli oma koormised mõisnikule täitnud, ei tohtinud teda isatalust välja tõsta ning pärast peremehe surma jäi talu tema poegadele. Piirati koormisi. · Pärisorjuse kaotamine ­ 1816. 23. mai vabastati Eestimaa talupojad pärisorjusest. · Teoorjuse kaotamine ­ 1868. lõpetati talumaade rentimine teotöö eest, mindi üle raharendile. 3. Rahvusliku liikumine perioodid ja põhjused: 1. Periood: Palvekirjade aktioon. 1840-1850: · Põhjus: Talurahvas uskus heasse keisrisse ja soovis, et siinsete alade talupoegade probleemid laheneksid (eeskätt kõik koormised jne). · Adam Peterson ja Johann Köler alustasid palvekirjade kampaaniat. · Peterburgi läks 23-liikmeline delegatsioon, eesotsas Petersoniga. · Palvekirjas sooviti: kindlate maa- ja rendihindade kehtestamist, teoorjuse ja

Ajalugu

5

odt

Venestusaeg ja rahvuslik liikumine

Nõuti võrdseid õigusi teiste rahvastega, eelkõige baltisakslastega. Poliitiline olustik · taheti kaotada Balti erikord · Balti erikorra säilitamise nimel võitles Carl Schirrer · venestamine sundis baltisakslasti muutma oma suhtumist põlisrahvastesse, hakkati õhtutama saksa keele õpetamist · ,,Põlisrahvaste õiguse kaitsmine"-sellega loodeti eestlased venestada Palvekirjade aktsioon · 1864. aastal alustas Adam Peterson koos Köleriga palvekirjade kampaaniat, millega loodeti tsaarivalituse tähelepanu tõmmata siinse talurahva olukorrale. · Sooviti: kindlate maa ja rendihindade kehtestamist teoorjuse kaotamist üheõiguslust seisustega eesti keele kasutuselevõtmist kohtutes ja ametiasutustes · Selle tulemustel mõisteti Adam Peterson aastaks vangi Uus vallaseadus · uus vallaseadus 1866. a- sellega vabanes vallavalitus ja vallakohus mõisniku kontrolli ja eeskoste alt

Ajalugu

14

doc

Rahvuslik liikumine

neid germaniseerida. Olles veel alles 19 sajandi alguses talurahvale saksa keel õpetamise vastu hakati seda ägedalt propageerima. Samas soovis Vene riik eestlasi oma liitlasteks teha, sakslastest lahti saada ja asendada saksa ülemvõim vene omaga. 1840-50. aastate talurahvaliikumised põhinesid eesti talurahva naiivsel usul heasse keisrisse. 1864 - Adam Peterson (talupoeg) ja Johann Köler ( kunstnik Peterburis) alustavad palvekirjade kampaaniat. Sügisel saadeti delegatsioon Peterburi. Palvekirjas sooviti teoorjuse lõpetamist, kindlaid maa- ja rendihindu, ihunuhtluse kaotamist, eesti keele tarvitamist kohtutes ja ametiasutustes saksa keele asemel. Tsaar võttis delegatsiooni viisakalt vastu, saatis nad edasi Siseministeeriumi, Petersonile anti aasta vanglakaristust. Uus vallaseadus Aleksander II valitsusaja üheks olulisimaks seaduseks eestlaste jaoks oli uue vallakorralduse kehtestamine 1866 aastal. Selle seadusega

Ajalugu

11

doc

Johan Köler- kunstnik

Jakobsoni, kelle ta eesti rahvuslaste leeri meelitas (kuni selle ajani oli Jakobson olnud üpris saksastunud). Kölerilt sai Jakobson tugevaid mõjutusi, muuhulgas ka Vene-orientatsiooni. Köler ise aga kujunes rahvusliku liikumise juhtfiguuriks Peterburis, kelle ümber koondusid seal tegutsenud eestlased. Neid hakati kutsuma "Peterburi patriootideks" ja nad püüdsid keisrikoda mõjutada eestlastele soodsaid otsuseid vastu võtma. Nende toel oli toimunud ka palvekirjade kogumise aktsioon 1863. aastal ning Köler toetas palvekirjade esitamist taas 1882. aastal, kui seda tehti uuele keisrile Aleksander III-le. Köler ja Krimmi asundus 1882 1880. aastate alguseks oli Kölerist saanud üks Vene impeeriumi autoriteetsemaid maalikunstnikke, kelle stiil, tõsi küll, hakkas juba ajale jalgu jääma, sest akademistlikku stiili oli välja vahetamas realistlik koolkond. Kuid lisaks sellele oli Kölerist saanud ka üks rahvusliku ärkamisaja

Kunst

11

odt

Ajaloo konspekt - Rahvuslik liikumine

Rahvuslik liikumine: Palvekirjade aktsioon. -1840-1850.aastate talurahvaliikumised põhinesid eesti talurahva naiivsel usul heasse keisrisse, mis jäi püsima veel järgnevatel aastakümnetel. -Eriti suuri lootusi seati keiser Aleksander II-le, kes oli Venemaa talupojad pärisorjusest vabastanud. -1864.alustas Holstre taluperemees Adam Peterson koos Peterburis maineka kunstnikuna tegutseva -Johann Köleriga palvekirjade kampaaniat, millega loodeti tsaarivalitsuse tähelepanu tõmmata siinse talurahva probleemidele. -9.novembril 1864.a. õnnestus delegatsioonil Tsarskoje Selos tsaariga kokku saada. Uus vallaseadus -1866.kehtestati uus vallaseadus -Uue seaduse järgi moodustasid kõik taluperemehed(ka talurentnikud) ning kümnendik maatameestest valla täiskogu. -Täiskogu valis valla kõrgeimaks võimuks vallavolikogu, mille liikmetest pool tuli valida

Ajalugu

28

docx

JONANN KÖLER – MINU KODUPAIGAST PÄRIT KUNSTNIK

Viljandimaa talupoegi ja maaharitlasi, kes 1860. aastate keskpaiku hakkasid esitama tsaarivalitsusele siinse poolfeodaalse agraarkorra samuti kogukonna- ja kohtukorralduse vastu sihitud märgukirju. Ta oli veendunud, et „valitsus ainult siis meie rahva kasuks midagi teha võib, kui hädapärased nõudmised rahva enese poolt välja lähevad“. (Jansen 1983: 9) Sellest lähtuvalt said teoks mitmed märgukirjad 1864. Aasta kevadel ja suvel ning suurim aktsioon – Viljandi- ja Pärnumaa kollektiivmärgukirja koostamine ja esitamine 1864. aasta 9. novembril. Sellele oli eelnenud Köleri uus pikem ringreis kodumaal ning tema organiseeritud salakoosolek Vastemõisas Lubjassaare talus. Köleri teine oluline teene ühiskondlikus võitluses oli see, et ta andis hoopis tugevama sotsiaalse ja poliitilise suunitluse Peterburi kogunenud eesti haritlaste ringile , kes, huvi tundes eesti keele ja kultuuri vastu, käisid koos juba 1850. aastate lõpul.

Kunstiajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)