Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Paljunemine, areng, geneetika (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis ploidsusega on ?
  • Mis organites toimub inimestel meioos ?
  • Milliseid eeliseid annab kehasisene viljastamine võrreldes kehavälisega ?
  • Mitmekesisus ühes organismis ?
  • Miks see siin on ja mis see tähendab! ?
  • Millal hakkab organism vananema ?
  • Mida Mendel ristas ?
 
Säutsu twitteris
PALJUNEMINE, areng, geneetika
Järgnevat tabelit tihti küsitud eksamil
1) Mittesuguline
a) Vegetatiivne
* Ühest rakust lähtuv
* Hulkraksusest lähtuv
b) Eoseline
2) Suguline



Vegetatiivne paljunemine 2
Vegetatiivne paljunemine raku tasandil- rakutsükkel, mitoos 3
Rakutsükkel 3
MITOOS 4
Mitoosi bioloogiline tähtsus: 5
EOSELINE PALJUNEMINE: 6
Eoseline paljunemine seentel: 6
Eostega paljunemine eostaimedel. 6
SUGULINE PALJUNEMINE: 7
Sugulise paljunemise erivormid : 7
Sugurakkud valmimine inimese näitel ( spermatogenees , ovogenees ). 8
MEIOOSI ERIVORMID: 9
Meioosi bioloogiline tähtsus: 10
INDIVIDUAALNE ARENG e. ONTOGENEES imetajate näitel 11
VILJASTUMINE 11
VILJASTUMINE INIMESEL 12
Rakukobara kujunemine 13
RAKKUDE ERISTUMINE EMBRÜOS 14
KUDEDE KUJUNEMINE e. HISTOGENEES 15
ORGANITE KUJUNEMINE e. ORGANOGENEES 15
LOOTEKESTAD Inimese näitel 15
POSTEMBRÜONAALNE ARENG: 16
KASV 17
ARENG 17
VANANEMINE 18
SURM 19
GENEETIKA 20
Mendeli seadused 20
Aheldunud pärandumine ja geenivahetus. T. Morgani tööd. 21
MUUTLIKKUS: 22
INIMESE GENEETIKA 26
Meetodid: 27

Vegetatiivne paljunemine


Lähtuvalt ühest rakust
1) Amitoos e.ebavõrdne jagunemine (nt bakterite, teatud protistide või epiteelkoe jagunemine)
2) Mitoos e. võrdjagune jagunemine, iseloomulik päristuumsetele rakkudele
3) Pungumine (sisuliselt ebavõrdne mitoos)- pärmseentel ja teatud protistidel
4) Hulgijagunemine e. skisogoonia- kõigepealt tuum jaguneb 1-4-8-16-32...128, tekib plasmoodium (hulktuumne struktuur), plasmoodium jaguneb tuumade arvudele vastavaks arvuks rakkudeks (nt: eosloomad [ malaaria - ja toksoplasmoosi tekitajad ]) (Malaaria- palavik tõuseb väga kindlaste ajavahemike tagant, sõltubki millal plasmoodiumid vabanevad)
Lähtuvalt hulkraksetest struktuuridest
Taimedel
1) Vegetatiivseks paljunemiseks kasutatakse vegetatiivseid organeid
a) Juurte abil ( ohakas , võilill, haab kirss)
b) Muundunud võsude abil
* sibulate abil (küüslauk, tulp , nartsiss, sibul )
* risoomi abil (orashein, maikelluke , iiris )
* mugulate abil ( kartul , maapirn, daalia)
c) Okste abil (sõstrad, pajud )
d) Võsundite abil (maasikas, hanijalg )
e) Lehtede abil (begoonia, aas-jürilill)
f) Sigitaimede abil- lähtetaimel vahetult kujuneb uus miniatuurne taim (võsundil uus taim pika jätkega ühendatud) (kalanhoe, maksasammal, pung -kirburohi)
2) Paljunevad püsikud
Seentel vegetatiivne paljunemine: hüüfi osadega (erinevad hallikud , vajavad väikest tükki) ja mütseeli osadega ( kand - ja kottseened)
Loomadel vegetatiine paljunemine:
1) Pooldumine (erinevate kihtide eraldumine) (nt. ainuõõssetele, mitmed usside hõikondade esindajad)
2) Pungumine- punguval hulkraksel organismil moodustuv struktuur ka hulkrakne ( magevee hüdra) (hüdrad elavad Eestis, pole väljasurnud, hüdra on väga väike [mõni mm])
3) Fragmentatsioon- loomorganismi keha iseeneslik jagunemine kaheks või enamaks osaks, iga osa taastab puuduvad osad (okasnahksed [meritähed, merisiilikud ]) (mitte segi ajada regenetatsiooniga- kaitsekohastumus vigastuste kompensatsiooniks [Hüdra lõikumisel tulevad uued isendid])
4) Ühemunarakumitmikute e. polüembrüonite teke- tekivad juhul kui embrüo varastes arengustaadiumites jaguneb kaheks või enamaks osaks. Esineb nii selgrootutel kui selgroogsetel, k.a. inimesel.
* Teatud vöölaste liikidel sünnivad alati geneetiliselt identsed nelikud
* Inimestel: ühemunarakumitmikud, Siiami kaksikud (mittelahknenud, ka liitkaksikud) (ei ole kokkukasvanud )
Vegetatiivse paljunemise bioloogiline tähtsus:
1) Evolutsiooniliselt vanim paljunemise viis (see on taasilmunud)
2) Vajatakse ühte vanemorganismi
3) Toimub suhteliselt kiiresti ja järglaskond on mõõduka arvukusega
4) Tavaliselt moodustuvad pärikkuselt identsed organismid vanemorganismiga
5) Ainsaks päriliku muutlikkuse allikaks on mutatsioonid paljunemisüksustes e. somaatilised mutatsioonid
6) Ainult vegetatiivselt paljunevad organismid evolutsioneeruvad väga aeglaselt, sest päriliku muutlikkuse aste on minimaalne
Vegetatiivne paljundamine- Inimese tahteline ja sihtotstarbeline tegevus.
Kõige levinum on taimede vegetatiivne paljundamine. Eesmärgiks saada pärilikult identseid järglasi mis kannavad sorditunnuseid ja mis hakkavad kiirelt viljuma.
*pistokstega
* juurestiku jagamisega
* pookimine ja silmastamine
Seentel
* austerserviku pakud (mütseeliga nakatatud pakud)
* šampinjoni mütseelid (?)
Loomadel- tänapäeval ülivähe levinud
*embrüo jagamine mitmeks osaks (50-60ndad)
REK:
1) On antud erinevad paljunemisviisid , leida vegetatiivsele paljunemisele omased (sõstra paljundamine pistokstega, kassipoegade sündimine, seemnete valminime võilillel jne)
2) On antud joonis pärmseene pungumise kohta, kirjeldada millise paljunemisviisiga tegu ja millise muutlikkusega organismid
3) On antud 3 paljunemisviisi vegetatiivne, eoseline, suguline. Leida väikseima päriliku muutlikkusega paljunemisviis
4) Selgita, miks vaid vegetatiivselt paljunevate organismide evolutsioonitempo on väga aeglane

Vegetatiivne paljunemine raku tasandil- rakutsükkel, mitoos

Rakutsükkel


Koosneb interfaasist ja mitoosist. Interfaas - ajavahemik kahe mitoosi vahel.
Joonis: Rakutsükkel ringina, panna paika mitoos (Väike sektor jagata faasideks ( profaas , metafaas , anafaas , telofaas )), G1 faas ja G0 faas, S faas, G2 faas jne
G1 faas- vahetult mitoosile (raku jagunemisele) järgnev faas. Siin toimub intensiivne rakkude kasv ja raku struktuuride arvu suurenemine. Selgelt suurenevad raku mõõtmed, kõige selle aluseks on intensiivne valkude süntees.
G0 faas e. soikefaas (G1 erand ), selles faasis rakud ei jagune, kusjuures jaune misvõime kadu võib olla pöördumatu (nt. inimkehas närvi-, südame- ja vöötlihaskoe rakud) või G0 faasi rakud aktiviseeruvad erandlike vajaduste korral (nt. multipotentsed rakud, mis käivitavad ulatusliku regeneratsiooni ja erinevate rakutüüpide kujunemise [hüdra totaalvigastused])
S faas e. sünteesi faas- toimub DNA kahekordistumine, S faasi lõpuks on ühekromatiidiliste kromosoomide asemel kahekromatiidilised kromosoomid (TÄHTIS!). S faasis suurenevad tuuma mõõtmed. S faasi lõpus on oluline kontrollpunkt, millega kontrollitakse DNA kahekordistumise edukust. Vigade avastamisel:
* Rakus käivitatakse signaalid , mis viivad raku enesehävitamisele
* Tegevusse asuvad tapjarakud , mis vigased rakud hävitavad (killer-rakud)
* Vigase DNAga rakk läheb mitoosi, hakkab paljunema ning annab aluse kasvaja tekkeks
G2 faas- toimub vahetu ettevalmistus rakujagunemiseks. Faasis sünteesitakse:
* varuks ATPd
* varutakse tubuliinvalke kääniniidistiku tekkeks
* varutakse RNA molekule (jagunemise ajal RNA süntees blokeeritud)
Mitoos- päristuumsete rakkude jagunemise viis, mille tagajärjel moodustuvad sama ploidusesega geneetiliselt identsed rakud (haploidsest rakust haploidsest, diploidsest rakust diploidne rakk). Mitoos jaguneb:
1) Karüokinees- kromosoomide jaotus
2) Tsütokinees- tsütoplasma ja rakustruktuuride jaotus
Mitoosis eristatakse 4 faasi:
Tegelikult on faaside eristamine tinglik, sest jagunemine on pidev protsess
1) Profaas
2) Metafaas
3) Anafaas
4) Telofaas
Profaas
a) Profaasi rakus on kahekromadiidsed kromosoomid (!), tänu rakutsükli sünteesi faasile.
b) Profaasis pakitakse kahekromadiidsed kromosoomid transportvormi,
c) Kromosoomid muutuvad nähtavateks valgusmikroskoobis
d) Profaasis kaob tuumake
e) Laguneb tuumaümbris ja karüoplasma seguneb tsütoplasmaga
f) Loomarakkudes tsentrioolid lahknevad rakupoolustele ja hakkavad koordineerima kääviniidistiku teket
Metafaas
a) Kahekromatiidilised kromosoomid paigutuvad raku keskossa
b) Kromosoomide arv on selgelt määratletav
c) Loomarakkudes kääviniidistik seostub kahekromatiidiliste kromosoomide tsentromeeride piirkonnaga ühelt poolt ja tsentrioolidega teiselt poolt
18.09.

MITOOS


ANAFAAS: joonis.
Anafaasis toimub kahekromatiidiliste lahknemine , kusjuures poolusele jõuavad ühekromatiidilised kromosoomid.
TELOFAAS:
Algab ühekromatiidiliste kromosoomide lahtipakkimine, kujunevad tuumaümbrised ja rakk valmistub tsütokineesiks.
TSÜTOKINEES:
Üldjuhul on see protsess võrdne kahe raku vahel. Ebavõrdse tsütokineesi näiteks on pärmseente pungumine. Tsütokineesil rakkude eraldumine: kestaga rakud – kahe tulevase raku vahele moodustuv vahelamell ja sellele mõlemalt poolt kujunevad rakukestad . Loomarakkudel toimub rakumembraani sissesopistumine, mille tagab tsütoskeleti valkude töö ja protsess lõppeb vastasmembraanide kokkupuutega ja rakkude eraldumisega.
Inimese keharakk jaguneb mitootiliselt. Mitu kromosoomi läheb ühele poole anafaasis ja mitu teiselepoole. V: ühele poole läheb 46 ühekromatiidilist ja teiselepoole 46 ühekromatiidilist.
TABEL:
Mitoosi regulatsioon :
Eesmärgiks on see, et organism kontrollib rakkude jagunemist.
1) ööpäevase rütmiga – öise aktiivsusega organismidel on mitoosi max päeval ja vastupidi.
2) neurohumoraalne regulatsioon – närviimpulssi hormoonid kas stimuleerivad või pidurdavad mitoose.
3) erinevad valgulised faktorid – stimuleerivad või pidurdavad mitoose. Nt. kasvufaktor kiirendab mitoose.

Mitoosi bioloogiline tähtsus:


1) mitoosi käigus suureneb rakkude arv, organism kasvab.
2) Tekivad sama ploidsusega geneetiliselt identsed rakud. Säilitatakse organismi stabiilsus.
3) Tagab surnud või hukkunud rakkude asendumise. Haavade paranemine. Organismi vananedes mitoosid aeglustuvad – noorel organismil paranevad haavad kiiremini!
4) Mõlematel moodustunud tütarrakkudel on tavaliselt sama bioloogiline roll. Erandiks kambiumi rakud – jagunedes üks rakk jääb alati kambumi rakuks, muidu kaoks kambiumirõngas ära. Teine rakk eristub ja vastavalt asukohale kas pidu koositisse (sage) või niine koostisse (harvem). Parasvöötme taimedel kambiumirakud jagunevad intentsiivselt teatud perioodidel ja tänu sellele moodustuvad puude tüves aastarõngad (perioodiline kasv). Peet on polükambiaalne sellepärast on palju rõngaid. Inimeses punase luuüdirakkude jagunemine.
REK: igal aastal esindatud .
1) faaside äratundmine jooniselt ja nende reastamine.
2) Joonis ühe meitoosi faasiga ja vaja ära tunda, mis toimub.
3) Mitoosi faaside jada ja õpilane peab ühte tühjaks jäetud faasi joonistama kromosoomid õige paigutusega.
4) Üks mitoosi faas on antud (profaasist-anafaasini) ja küsitakse, mis toimub järgmises faasis.
5) Rida termineid mitoosi kohta ja sellest tuleb koostada seostatud jutt, kasutades neid sõnu.
6) Mitoosi küsimus võrdluses meioosiga.
7) Kuidas on seotud mitoos ja kasvamine.
8) Tooge välja kaks eriaspekti, miks mitoos on organismide jaoks oluline.

EOSELINE PALJUNEMINE:


Mittesugulise paljunemise viis, mis toimub eriliste üherakuliste struktuuride (eoste) abil ja mis esineb seentel ja eostaimedel.

Eoseline paljunemine seentel:


1) alamad seened ehk hallikud – hallik on seene nimetus, hallitus on seen koos substraadiga. Eosed tekivad eoslas ehk sprangiumis – katva loori rebenemisel lendavad kõik eosed korraga välja. Selline paljunemine on omane nutthallikule, kasvab toiduainetel. Hüüfidel puuduvad rakuvaheseinad. Suur hallikukogum on tegelikult üks rakk! (hulktuumne). 2) eosed moodustavad lülilised koniidikandjad – eosed vabanevad järk-järgult väga optimaalsete tingimuste puhul. Tavaliselt kui on tegemist lüliliste koniidikandatega siis on tegemist hulkraksete seentega nt. pintsehallik, rohehallik (hallitusjuust!).
2) eostega paljunemine kottseentel – eosed moodustuvad eoskotis raku sees. Eoseid on eoskotis 4-8. kottseente näideteks pärmseened, kübarseened (viljakihi moodustavad seened). Kübarseenest kuuluvad kottseente hulka: mürklid, kogritsad .
3) HÕIMKOND: kandseened – eosed valmivad spetsiifilistel rakkudel eoskandadel. Eosed valmivad rakuväliselt. Eoskannad moodustavad eoslava ja see paikneb kübara alaosas kolmel erikujul. Esiteks eoslehekesed – pilvikud, riisikad . Teiseks- eoslava moodustab torukesed – puravikud, tatikad . Kolmandaks – eoslava esineb narmasja kihina: narmikud ja põdramokk.
Selleks, et tekiks mütseel, mis annaks viljakehi peavad liituma kahest erinevast eoses pärinevad hüüfid ehk seeneniidid ja tekivad kahetuumalised struktuurid ja nendest tuleb mütseel, millest arenevad viljakehad .

Eostega paljunemine eostaimedel.


SAMMALTAIMEDE ELUTSÜKKEL:
Eos (n) – eelniit (n)(põlvnemine vetikatest ) – sammaltaimed ( vars , lehed, risoidid ), arenevad isassuguroganid – anteriidid ja emassuguorganid ehk arhegoonid. Suguorganites tekivad sugurakud , mis on ka haploidses. Anteriidid on spermid ja arhegoonid on munarakud . Sugurakud tekivad mitootiliselt ja sugurakkude tasandil pärilikku muutlikkust pole. Sugurakud ühinevad – viljastumine, tekib sügoot (diploidne) – areneb lühivars ehk kupar (diploidne) ja kupras eoste eelrakud , mis on ka diploidsed. Haploidsete eoste saamiseks spoorne meioos – tagatakse pärilik muutlikkus.
Miks sammalde kasv jääb väikeseks. V: puuduvad juhtkoed.
Kupraga sammaltaim . Mis ploidsusega on? Risoidid, lehed vars – haploidsed ja kupar diploidsed.
SÕNAJALGTAIME_ARENGUTSÜKKEL:
haploidne eos – areneb haploidne eelleht (mõned millimeetrid ). Eellehel on suguorganid anteriid (haploidne) ja arhegoon (haploidne) tekiva sugurakud: spermid ja munarakud. Tegemist mitoosiga sest haploidsest tekivad haploidsed – sugurakud ühinaved tekib sügoot. Sügoodist areneb sõnajalgtaim ja sellel saab eristada järgmisi osasid: juured, risoom ja lehed. Sõnajalgtaimedel lehe alaosas on eoslad (diploidsed). Eoste eellakud diploidsed – spoorne meioos (et ots-otaga kokku saada, tagab ka päriliku muutlikkuse).
Eostega paljunevad lisaks veel ka osjad ja kollad. Eostaimedel vaheldub elutsükklis sporofüüdi ja gametofüüdi staadium. Gametofüüdi staadium on haploidne. Sammaltaimdel gametofüüdi staaium: eelniit, sammaltaimed koos sugurakkudega. Sõajalgtaimel gametofüüdi staaiumiks on eelleht kuni sügoodi tekkeni. Sporofüüt on diploidne. Sammaltamedel sprofüüdiks on kupar ja sõnajalgadel on sprofüüdiks sõnajalgtaim eoslatega.
Eostega paljunemise bioloogiline tähtsus:
1) eostega paljuemine tagab arvuka järglaskonna.
2) Eosed levivad hõlpsasti õhu ja veega.
3) Eoste idanemise võime säilib väga pikka aega – sadu aastaid. Selle tagavad: paksud kestad ja allasurutud ainevahetus .
4) Eostega paljunemiseks on vaja kas ühte või kahte vanemorganismi.
5) Eostel esineb pärilik muutlikkus:
a) mutatsioonid eostes
b) osadel eostel esineb ka spoorne meioos.
6)Eostega paljunemisel on pärilik muutlikkus mõnevõrra piiratud, sest paljudel juhtudel tekivad sugurakud
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Paljunemine-areng-geneetika #1 Paljunemine-areng-geneetika #2 Paljunemine-areng-geneetika #3 Paljunemine-areng-geneetika #4 Paljunemine-areng-geneetika #5 Paljunemine-areng-geneetika #6 Paljunemine-areng-geneetika #7 Paljunemine-areng-geneetika #8 Paljunemine-areng-geneetika #9 Paljunemine-areng-geneetika #10 Paljunemine-areng-geneetika #11 Paljunemine-areng-geneetika #12 Paljunemine-areng-geneetika #13 Paljunemine-areng-geneetika #14 Paljunemine-areng-geneetika #15 Paljunemine-areng-geneetika #16 Paljunemine-areng-geneetika #17 Paljunemine-areng-geneetika #18 Paljunemine-areng-geneetika #19 Paljunemine-areng-geneetika #20 Paljunemine-areng-geneetika #21 Paljunemine-areng-geneetika #22 Paljunemine-areng-geneetika #23 Paljunemine-areng-geneetika #24 Paljunemine-areng-geneetika #25 Paljunemine-areng-geneetika #26 Paljunemine-areng-geneetika #27
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kristiine Värraval Õppematerjali autor

Lisainfo

geneetika
geneetika , paljunemine , areng

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

98
docx
Kogu keskkooli bioloogia konspekt
83
pdf
Esimese nelja kursuse materjal
30
doc
Bioloogia HTG loodus
62
doc
Üldbioloogia materjal
150
docx
Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013
40
doc
Bioloogia gümnaasiumile
37
doc
Üldbioloogia konspekt-1-osa
12
doc
Paljunemine ja areng



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun