tööotsinguile välismaale. Lahkujateks on olnud nii noored kui vanad, kuid just noorte potentsiaalist midagi muuta tunneb Eesti riik kõige rohkem puudust. Tänase Eesti probleemiks pole ainult tööpuudus, vaid väikesed palgad, suur töökoormus, maksud ja aina kallinevad hinnad. Selline olukord on põhjuseks käesoleval aastal toimunud haridus- ja tervishoiutöötajate streigile, lisaks üha rohkem tuure koguvale poliitilisele kriisile. Palgapoliitika on töötajate tasustamise üldpõhimõtete kogum, mille organisatsioon kehtestab vastavalt oma eesmärkidele ja mis on konkreetsema palgasüsteemi loomise aluseks. Palgasüsteem kujutab endast töötajate tasustamise juhiseid, mis kirjeldavad organisatsioonis kasutusel olevaid palgakomponente, nende suurust ja maksmise viise. Palga all mõistetakse enamasti otsest tasu tehtud töö eest ning see võib koosneda erinevatest palgakomponentidest nagu põhipalk, tulemuspalk, lisatasud ja preemiad.
Viimasel juhul on siiski tegemist sunnitud rahuloluga, kuna tööandja dikteerib oma tingimused ning töötaja on sunnitud neid aktsepteerima, et vältida enda jaoks kehvemat olukorda. Ümbrikupalga saamisega ei olda rahul peamiselt seetõttu, et maksude maksmata jätmine vähendab töötaja sotsiaalseid garantiisid nagu ravi- ja pensionikindlustus ja tööandjad rikuvad lisaks ka muid tööseadusandlusest tulenevaid kohustusi, millest tulenevalt puudub töötajal kindlustunne, näiteks töötasu väljamaksed ei ole õigeaegsed, sõltuvad tööandja suvast või makstakse puhkusetasusid välja vaid ametlikku töötasu aluseks võttes, mis tähendab ümbrikupalka lisaks saavale töötajale puhkuse ajaks tavapärasest väiksemat sissetulekut. Kahju põhjustatakse kindlasti riigile ja ettevõtlusele üldiselt, sest ümbikupalkade maksmine avaldab negatiivset mõju ettevõtlusele ja konkurentsikeskkonnale. Ümbarikupalga pealt ei
tasuta lõunasööke, kui tahame loota sõja korral riigikaitsele, töö kaotamise korral toetusele, haiguse korral ravile, tuleb täita oma kohust ning tasuda makse. Riigil on palju valdkondi, mis vajavad väga suuri ressursse. Toon välja riigi suurimad kuluallikad, mis tagavad riigi toimimise, aga ainult siis kui, meie maksumaksjad, oma kohust täidame. Riigieelarvesse laekunud tulu jaguneb paljude valdkondade vahel juba sotsiaalsfääri kulub 57% riigitulust, mille moodustavad haridus ja julgeolek. Julgeoleku tagamine tulevikus 3 Eesti on väike riik, mille tõttu on väga oluline keskenduda julgeoleku sektorile. Riigikaitse tähendab seda, et lisaks sõjalisele riigikaitsele ja sisejulgeoleku tugevdamisele peab riik suunama oma tegevusi tsiviilsektorile, rahvusvahelisele tegevusele ja elutähtsate teenuste toimepidavuse kindlustamisele (Vabariigi valitsus, 2016). Eriti oluline on tihendada koostööd
Mari-Liis Leinus 12.C Töö ja raha seostest tänases Eestis Arvamuslugu Töö ja raha seosed tänapäevases Eestis on minu arvates väga paigast ära, nimelt ei kannata meie riigis saadav töötasu mingit kriitikat. Ametite hinnatus on meie riigis nii arusaamatu (kuidas on see võimalik, et arstid ja õpetajad saavad vähem palka kui poliitikud ja funktsionäärid?) ametnike arv kasvab aga kiiremas tempos kui tööhõive ja keskmine palk. Hinnatase on võrdne Soomega, kuid meie palgad on vähemalt kaks korda(!) madalamad. Tundub, et justkui kõik on korrast ära. See ei saa ju nii jätkuda, või saab?!
tahtlikult või olude sunnil, nõus vahele jäämisega riskima. Konjunktuuriinstituudi uuringu andmetel sai 2004. aastal ümbrikupalka 14 protsenti palgasaajatest. Küsitlused näitavad, et enamik ehk 89 protsenti inimestest ei poolda ümbrikupalga maksmist ning kõigest 3 protsenti on selle poolt. Tekib küsimus, et kui vaid käputäis inimesi on "musta" palga pooldajad ja teised enamjaolt vastased, siis kes on need, kes ikkagi võtavad vastu mitteametlikult makstava töötasu? Need on inimesed, kes on seatud valiku ette kas palk ümbrikus või töötuna kodus konutamine. Ümbrikupalk on paljudele hea võimalus töötada suurema palga eest kui seda on praegu miinimum. Ametlikult saadava miinimumpalgaga inimesed, kellel on vaja makse maksta ja lapse kasvatada-koolitada, ära ei ela. Olgu, see ei ole reegel, elatakse küll ja selliseid peresid on Eestis rohkem kui küll - kuid selline elu on vaevalt see, mida inimesed ise tahaksid, elu, mis on elamist väärt
Mainori Kõrgkool Mait Adoma Kas Eesti (valitsus) sai masuga hästi hakkama? Essee Mikro-ja makroökonoomika 2011 Kas Eesti (valitsus) sai masuga hästi hakkama? Sõna "masu" on saanud meie igapäeva elus kasutusel olevaks sõnaks ja paljud võtavad seda kui uut nopet slängisõnaraamatust. Masu on saanud juba nii populaarseks sõnaks, et selle teemal luuakse laule, välja on mõeldud mäng ja käib arutelu, et sõna masu panna ka õigekeelsussõnaraamatusse. Aga mis meile tegelikult siis seostub masuga ehk majandussurutisega? Eelkõige on meie arusaama kujundajaks masust suurim roll meedial. Igapäevaselt võime lugeda lehtedest või näha televiisorist, kuulda raadiost uudiseid vallandamistest, koondamistest, palkade vähendamisest, ettevõtete pankrotistumistest jne. Pidevalt kajastatakse uudiseid hindade tõusust ja tööpuudusest. Just halvamaiguline meediakajastus hetkelisest ma
Töötuskindlustushüvitise maksimumsuuruseks on vastavalt 50% ja 40% kolmekordsest kindlustatute Eesti keskmisest ühe kalendripäeva töötasust eelmisel kalendriaastal. St max 32 eurot päevas. Min 4,63 eurot. Hüvitise 'lagi' on põhjendatud, kuna töötuskindlustuse puhul on tegemist solidaarsuskindlustusega. Hüvitise suuruse arvutamiseks leitakse kõigepealt teie ühe kalendripäeva keskmine töötasu.Arvesse lähevad viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul makstud tasud, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Üheksal töötamise kuul makstud tasude summa jagatakse arvuga 270 ning tulem ongi teie ühe kalendripäeva keskmine töötasu. Ühe kalendripäeva keskmise töötasu arvutamisel ei võeta arvesse teile viimasel kolmel töötatud kuul makstud tasusid, samuti tasusid, millelt ei peeta kinni töötuskindlustusmakset (nt
................................................14 Kokkuvõte................................................................................................................................15 Kasutatud kirjandus...............................................................................................................16 Lisad.........................................................................................................................................17 Sissejuhatus Palk, maksud, haridus, töötus ja tööpakkumised on vaid mõned sõnad, mida kuuleme igapäevaselt vaadates televiisorit, lugedes uudiseid või kuuldes inimesi omavahel rääkimas. Nendele sõnadele lisandub tihtipeale sõna ,,noored". Kuidas on omavahel seotud noored ja palk, noored ja töötus jne? Teema on aktuaalne just seetõttu, et probleemid tööga on suuresti seotud noortega, kes on just kooli lõpetanud ning sooviksid asuda tööle. Seetõttu on tähtis, et noored saaksid olulist infot
Palgakontuuride mudel - palgaerinevuste kogu massiivi nimetatakse palgastruktuuriks ehk palgakontuuriks, mis tähendab, et muutused palga tasemes on peaaegu alati seotud muutustega palgakontuuris. Palgakontuuride alusel tunnevad töötajad, kas neid koheldakse palga maksmisel õigesti või mitte. Töölised võrdlevad palkasid teiste tööstusharude töötajatega ning on kohanenud teatud erinevustega. Kui aga ühes tootmisharus tõstetakse palkasid, siis nõuavad ka teise tootmisharu töötajad palgatõusu, et säiliks juba harjumuspäraseks kujunenud proportsioon. Palgakontuur on suhteline, kuid samas harjumuslikult fikseeritud nähtus. Efektiivne palgateooria efektiivne palgateooria eeldab seda, et kui firmad maksavad töötajatele keskmisest kõrgemat palka, on firmal võimalik tõsta tööviljakust (töötootlikkust), valida paremaid töötajaid, vähendad tööjõu väljaõppega seotud kulutusi. Kõrge töötasu võib
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Probleemid meditsiinis ja nende võimalikud lahendused Essee Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2011 1. Kirjatöö eesmärgid Arutada olukorra üle meditsiinis ja leida lahendusi, mis rahuldaksid kõiki osapooli. 2.Kirjatöö põhisõnum Olukord peab parenema, kuna see on inimestele eluliselt tähtis. 3. Annotsioon Essee ,,Probleemid meditsiinis ja nende võimalikud lahendused". Kirjatöös vaadeldakse erinevaid probeeme ja nende tekkepõhjusi. Samas lahadakse edasi probleemide Meditsiinil on tänapäeval tähtis osa riigi ja ühiskonna arengus. Seetõttu on meditsiini puudutavad küsimused väga tähtsad. Riik
Lota Aadla 12.B klass Kas praegused Eestist lahkujad on mugavus- ja lodevuspagulased või hoopis enese eest võitlejad? Tänase päeva üks suurimaid Eesti ühiskonna probleeme on inimeste lahkumine oma kodumaalt ehk tööjõu lahkumine riigist. See on igapäevane nähtus, kus inimesed lahkuvad kas üksi või koos oma peredega ning see ei puuduta ainult noori vaid erinevas vanuses inimesi. Kuid mis on selle põhjuseks? Kas tõesti Eestist lahkujad on mugavus- ja lodevuspagulased või hoopis inimesed, kes otsivad inimväärset elu, et tulla ots-otsaga kokku? Alustame siiski noortest. Miks noored lahkuvad ja kas see on hea või halb? Kõik oleneb millisest vaatenurgast vaadata. Noored jagunevad esialgu kaheks, need kes tahavad minna ja jääda, mis on väga väike osa ning noored, kes moodustavad s
võimalik suuremat palka maksta. Töötajate koha pealt arvan, et kohati on tööle mitte minemise põhjuseks ka see, et noortele lihtsalt ei sobi olla odav tööjõud. Olgugi, et ka see väike palk meid tegelikult aitaks. Olen palju kuulnud, kuidas noored neiud või noormehed ei ole ka viimase varjandina nõus kuhugi tehasesse tööle minema või veel vähem toidupoodi müüjaks. Seda ainult sellepärast, et see tundub neile alandav. Seda luksust saavad lubada endale need, kellel on keegi teine kelle õlul elada või paber taskus, millega kuhugi kõrgemale püüelda. Palju on ka neid, kellel ei ole lihtsalt mõtet väikese palga eest tööle minna, sest sõidukulud tööle minemiseks lähevad liiga suureks ja neil ei ole mõttet rügada terve kuu sandikopikate eest. Toon kasvõi näite oma kodusaarelt Hiiumaalt. Enamus pakutavaid töökohti on Kärdlas, kuid paljud töötuid hetkeseisuga elavad Käinas või Emmastes. Käinast
.. . TLS-i kohaselt loetakse ka töökeskkonnavolinik töötajate esindajaks. Töötajate usaldusisiku seadus ja ametiühinguseadus näevad ette kaks esindusvormi. Usaldusisiku seaduse alusel on võimalik valida usaldusisik nende töötajate hulgast, kes ei kuulu ametiühingusse. Usaldusisik valitakse kolmeks aastakse töötajate üldkoosoleku poolt. Teine lähenemine tuleb ametiühinguseadusest. Selle kohaselt ametiühing valib oma usaldusisiku. Ka talle kuulub pädevus kuulutada streik ja sõlmida kollektiivlepingut. Eesti õiguse kohaselt kui on olemas AÜ usaldusisik, siis AÜ saab monopoolse pädevuse kollektiivlepingu sõlmimiseks ja streigi korraldamiseks. See muudab siiski ühekanalisüsteemi laadseks eesti regulatsiooni. Kui AÜ luuakse, siis AÜ-l on kollektiivsetes töösuhetes kõigi töötajate esindamise pädevus isegi kui seda talle otse üle ei ole antud. Kui tulla täiendavate võimaluste juurde siis ühetaolisi ja ühendatud organeid Eestis ei ole.
ülikooli üldse ukse taha jääda. Samas kui nendest, kes sisse saavad, langevad paljud välja, jäävad just need eelmainitud noored ülikooli uste taha. Puudus on Eestis ka oskustöölistest, kes õpivad endale eriala kutsehariduskoolidest. Tuleks populariseerida selliseid koole, sest kui noorel on olemas amet on tal võimalus olla ühiskonna aktiivne liige ja samas on tal võimalus vabalt ka kõrgkoolis ennast täiendada. Momendil pole kutsekoolid kohad, kuhu noored tahaksid õppima minna, sest nende koolide õppeedukus ei ole just kiita. Kuigi tervishoid on Eestis tasuta, on inimesel ka võimalik kasutada tasuliste kliinikute teenuseid. Inimesed peavad ootama väga pikkades järjekordades enne seda kui nad saavad tasuta ravi. Näiteks operatsioonide järjekorrad võivad olla isegi poole aasta pikkused. Arstide palgad on väikesed ning tihti lahkuvad nad Eestist, minnes tööle välismaale. Loomulikult on
Alates Eesti vastuvõtmisest Euroopa Liitu, on Eestist lahkunud paljud erinevate erialade spetsialistid ning ka tööjõulised noored. On olnud palju juttu nii meedias kui ka tuttavatega suheldes, et Eestis töötades ei saa ametile vastavat väärilist palka, mujal on soodsamad töötingimused, rohkem arenemisvõimalusi ja nii edasi. Kas need on tõesti põhjused miks tegelikult lahkutakse? Aga kuhu kaob armastus ja austus oma kodumaa vastu? Mis on tegelikult lahkumise põhjused ja tagamaad? Kas on võimalik mingite meetmetega võimalik tagasi tuua riigist lahkunud noored ja spetsialistid? Just nendele küsimustele üritan järgnevas tekstis anda vastused. Eesti võeti Euroopa Liitu vastu 1. Mai 2004 ning sellest ajast alates on lahkunud tuhandeid tööjõulisi noori inimesi Eestist. Erinevatele allikatele tuginedes on lahkunud lausa üle 16000 noore ning siia elama asunud veidi üle 9000. Lahkujaid on seega poole rohkem ning see on lisaks madalale sündivusele üks peamisi tööjõu
Artikkel Õhtulehest: Kui suurt kuupalka nõuab soov hästi elada? Karoliina Vasli, 27. märts 2014, 07:00 Tippjuhid teenivad kuus summasid, mille saamine nõuaks lihttööliselt aastatepikkust pingutamist. Mis oleks üldse hea palk? Üldiselt leiavad nii ettevõtjad kui ka muus valdkonnas töötavad inimesed, et summa võiks olla 1000 –1500 eurot neto, vähemaga oleks juba raske. Eile ilmunud Äripäeva palga-edetabelis platseerus 13. kohale A. Le Coqi juht Tarmo Noop, kes hinnanguliselt teenis tunamullu kuus 33 250 eurot bruto (neto 25 247 eurot). Kui suur palk oleks teie meelest piisav, et Eestis hästi elada? Noop vajub mõttesse. "Hästi elada… Ma mõtlen, et see sissetulek võiks pere täiskasvanu kohta olla 1000–1200 euro neto." Kiiremini vastab ta küsimusele, kas ta ise sellise summaga hakkama saaks. "Kindlasti! Minul kinnisvaralaenu pole, saaksin sellega hakkama." Aivar Riisalu: 1500 eurot on latt Alexela üks omanikest Heiti Hääl teenis Äripäeva andmetel 18 2
turgudel (näiteks tööjõuturg ja kaubaturg). 44. Makroökonoomika - majandusteaduse haru, mis uurib majandust tervikuna selliste näitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. 45. Miinimumpalk (alampalk; minimaalpalk; palga alammäär) on madalaim palk, mida tööandja õiguslikult võib töötajale tema töö eest maksta. Miinimumpalk on brutokuupalk. Eestis kehtestab vastavalt töölepingu seadusele töötasu alammäära Vabariigi Valitsus. Eestis välja kujunenud tava kohaselt lepivad riiklikus töötasu alammääras tegelikult kokku sotsiaalpartnerid - Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit. Valitsus on juhindunud sotsiaalpartnerite kokkuleppest ja kehtestanud töötasu alammääraks nende poolt kokkulepitu. Seisuga 1. jaanuar 2016 on Eestis maksuvaba tulu 170 EUR/kuus, töötasu alammäär 430 EUR/kuus, 2.54 EUR/tunnis. 46
tasuta, kust saada haridusse lisaraha ning kuidas tagada kõrghariduse kvaliteet. Kahjuks räägitakse väga vähe sellest, mis saab edasi. Mis saab siis, kui kauaoodatud ja vaevaliselt saadud kõrgharidus on lõpuks käes? Kas noored kõrgharidusega eestlased on valmis suunduma tööturule? Missugusele? Kas neile suudetakse tagada palk, mis oleks vastavuses nende haridusega või tuleks ennast hoopis veel täiendada? Oma essees piiritlen noore kõrgkoolilõpetaja võimalused kolme valdkonda kas suunduda linna, maapiirkonda või hoopiski välismaale. Noorte valikud on äärimiselt individuaalsed ja sõltuvad erinevatest asjaoludest, näiteks omandatud erialast, iseloomust, majanduslikust olukorrast, huvialadest ja seotusest pere ja koduga. Hetkeolukord Bakalaureuseõppes on kõige populaarsem erialagrupp haldus ja ärikorraldus, kus õpib
Meedia mõju ERAELU PUUTUMATUS Õ. lk 33 Relika Roostalu äia argumendid: „Ma pole andnud ühelegi meediaväljaandele autoriõigusi ega muid volitusi minu isiku või lähedaste isikuandmete ( nimi, aadress) avalikustamiseks. “ Meedia tähelepanu tagajärjel on häiritud tema kodurahu, näiteks on võõrad inimesed hakanud terroriseerima tema peret ning häiritud on tööl käimine. „Olen teadlik, et ajakirjanikud on omavoliliselt suhelnud minu pereliikme, 85-aastase vanainimesega ja üritavad tema öeldut avalikustada. Keelan pere peana ja tõsiste tagajärgede ärahoidmiseks igasuguse andmete minu loata ja kooskõlastuseta edastamise nii trüki- kui ka internetimeedias. “ Ants Nõmperi arg
ning 45%, et see tõuseb 2013. aastal. 2011. aasta mais prognoosis 19%, et nende palk tõuseb sama aasta teises pooles, 2012. aasta mais aga oli see näitaja 23%. Samas nende inimeste osakaal, kes arvavad, et nende 8 palk tõuseb tuleva aasta sees, on pisut langenud 2011. aasta mais prognoosis seda pool vastanuist, selle aasta mais aga oli sama näitaja 45%. Näeme nii selle uuringu tulemuste kui CV-Online'i süsteemi sisestatud palgaootuste statistika järgi, et inimeste palgatõusu ootused on suuresti seotud 2012. aastaga. Lisaks eelnevalt välja toodud arvulistele näitajatele on ka tööandjad tagasisidena nentinud, et 2012. aasta sees on hakatud tundma eelnevaga võrreldes oluliselt suuremat survet palkade tõstmiseks ning uute töötajate leidmine on muutunud senisest keerulisemaks.Uuringu tulemustest selgus veel, et hõivestaatus mõjutab oluliselt prognoosi palgamuutuste osas. Tabel 3.Allikas(CV Online).
(nt 10% raha pole kunagi valdkonna mõne palgatõusu; patsiendid pole rahul, palgatõus piisavalt, teise haru sest nende omaosalus tõusis. u) otsitakse rahastatus (nt Teatud aja möödumisel üleüldise kompromissi ning mõne palkade tõusuga nõuavad arstid uuesti palgatõusu (sest eelmine ei pakutakse meditisiinilise rahuldanud nende nõudmist lõpptulemusena protseduuri või täielikult) ja kõik läheb uuele ringile. 5% palgatõusu ravimi omaosalustasu tõuseb patsiendi jaoks). 4
korraldustele alluma, lepingu alusel töötavale isikule antakse ülemuse poolt töövahendid, talle makstakse tasu. Käsunduslepingule sarnane: pole töölepingulisi hüvesid, nt kindlat puhkust, miinimumpalka jms. Leping vastab seetõttu rohkem töölepingu sisule. 5. K. sõlmis OÜ-ga "Koostöölepingu". Selle lepingu järgi kohustus K. tegema infotehnoloogia spetsialisti tööd ja OÜ kohustus maksma talle töötasu 900 eurot kuus ning K.-l oli õigus saada lisatasu lepingus kokku leppimata tööülesannete täitmise eest. Leping oli sõlmitud määramata tähtajaks ning selles oli kokku lepitud tehtav töö, töötasu ja selle maksmise kord (tasu maksti iga kuu viimasel päeval töötaja pangakontole), töö tegemise koht, tööaeg ning tööle asumise aeg. Koostöölepingu kohaselt allus K. haldusjuhile.
Nõudlust ja pakkumist mõjutavad tegurid läbi eluliste näidete https://majandus24.postimees.ee/6405999/graafik-kolm-aastat-lati-piirikaubandust-kui-palju- on-riik-maksuraha-kaotanud?_ga=2.18130556.436175271.1537537431- 1361012375.1458050881 Eesti riik on kaotanud kolme aasta jooksul Läti piiril enam kui 275 miljonit eurot potentsiaalset maksutulu. Selle eest saaks tõsta kõigi inimeste maksuvaba tulu 500 euroni, suurendada 100 euro võrra pensioneid ja ehitada valmis suure osa Tallinn-Tartu neljarealisest maanteest. Pakkumist mõjutavad tegurid Seadusandlusest tulenevad muutused (maksu muudatused, nõuded erinevatel tegevusaladel) Kuna aga Eesti valitsus tõstab järgmisel kahel aastal 10 protsenti tubakaaktsiisi, kardab rahandusministeerium, et surve salaturule ja Läti piirikaubandusele lähiaastatel kasvab. Nõudlust mõjutavad tegurid Asenduskaupade hinnamuutus 2015. aastal hakkas tekkima sihipärane alkoholi piirikaubandus, kuid maht oli väike ja jäi alla 1
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS HOTELLITEENINDUS Keili Lutschan PALGA KASV VERSUS TÖÖ TOOTLIKKUS- PÕHJUSED JA TAGAJÄRJED Uurimistöö Pärnu 2014 SISSEJUHATUS Uurimustöö teema valisin, kuna on praeguses Eesti majanduses on muutund väga aktuaalseks palga kiire kasv,tööturg ja selle tootlikkus ning tööjõu kiire kasv.Uurimistöös kirjutan lähemalt palga kiirest kasvust,selle põhjustest ja tagajärgedest. Niisamuti kirjutan töö tootlikkusest ja tööturust ning tööjõu kiirest kasvust. Eesmärkideks on välja uurida ,mis põhjustab palga kiirest kasvu ja mis võivad olla selle tagajärjed. Niisamuti on eesmärgiks uurida põhjuseid ja tagajärgi töö tootlikkused,tööturu ja tööjõu kiire kasvu kohta. TÄHTSAMAD ARENGUSUUNAD 2013. AASTA 2013. aasta esimesel poolel Eesti majanduskasv aasta arvestuses aeglustus. Tööturgu see tuntavalt ei mõjutanud, sest aeglustumine ei olnud tegevusalade lõ
vaid ka nn lihttöölisi. Vastasel juhul „jookseb” Eesti noortest tühjaks ning tulevikus jääb puudu arvukatest töökätest,kes aitaksid riigi kukrut täita. Oleme kaotanud juba mitmeid andekaid noori, kuid siiski usume nende naasmisesse. Usun, et Eestis on piisavalt head võimalused käia mööda pikka haridusteed ning loodan, et noored oskavad seda väärtustada. Olgugi, et tänapäeval on väärtushinnangud muutunud ning noori ei huvitagi enam niivõrd haridus, kuivõrd kogemused ja maailma nägemine on haridus siiski kõige alus. Postimehes on ilmunud üks huvitav küsitlus. Nimelt, et mis paneb välismaale lahkunud isiku Eestisse naasma? 44,5% vastas, et eestikeelne keskkond, sõbrad 31,4% et kõrge palk, kiirem karjäärivõimalus 11%, et mitte miski 8,8% Eesti muutumine sallivamaks ja avatumaks 4,5% isamaa armastus 4
Eestile antud majanduspoliitilistes soovitustes rõhutas Euroopa Komisjon vajadust uue töölepinguseaduse kiireks rakendamiseks ning efektiivsete tööjõuturu meetmete elluviimist. Komisjoni raporti hinnangul peaks Eesti tööjõupoliitika jõuliselt toetama tööjõuturu kohandumist uute majandusoludega. Raport juhib tähelepanu, et kogu Eesti majandus vajab kiireid ümberkorraldusi, et toetada ressursside koondumist ekspordisektorisse. «Uurimis ja arendustegevus, innovatsioon ja haridus vajavad jätkuvaid investeeringuid, et teha tasa konkurentsivõime kaotus tööjõumahukates sektorites,» märgib raport. «Tööjõuturg nõuab märksa suuremat keskendumist aktiivsetele tööjõuturumeetmetele ja elukestvale õppele, et vastata kaasaegsetele vajadustele.» Komisjoni hinnangul vajavad erilist tähelepanu just eakad ja noored töötajad, kelle muutuvad majandusolud panevad kõige suurema löögi alla.
tippspetsialistidest. Suurimaks mureks on ettevõtjate jaoks tõusnud hoopis vähene nõudlus. Kasvanud on ka tarbijate hirm töötuks jäämise ees. Inimestel soovitatakse olla palganõud- mistes paindlik, et ettevõtteid mitte pankrotti ajada.. Eesti Konjuktuuriinstituudi direktori Merle Josingu sõnul ei ole mõnel alal, nagu näiteks õmblussektoris, mõtet loota, et see mõne aasta pärast varasemas mahus taastub. Samas on inimeste palgaootused jäänud üpris kõrgeks palgatõusu ootab järgmiselt aastalt 24% küsitletutest. 49% arvab aga, et nende palk jääb tuleval aastal samaks. Praegu on jäänud ainsaks majandusharuks infotehnoloogia, kus suurimaks probleemiks peetud tööjõupuudus esineb endiselt. Ülejäänud valdkondades on tööjõupuudus oma positsiooni pea täielikult loovutanud. Tööstussektoris on tööjõupuudust suurimaks mureks nimetanute osakaal kahanenud üle nelja korra. Ehitusettevõtjate seas on see langenud aga seitse korda
Luksemburg 24 8 8 riik 8,00 Soome 20,2 16,2 4 Eesti 20 20 - Kohustusliku makse määr pensioniskeemi EL-i riikides ja Eestis 1995.a . Ka Eestis on diskuteeritud võimalust jagada sotsiaalmaksu koormust tööturu osapoolte vahe kuid siiski majanduslikus aspektis on sotsiaalmaks ja töötasu ühe ja sama majanduskategooria-tööjõukulude. Kaks erinevat osa. Tööandja jaoks on määrav eeskätt tööjõukulude kogusumma ning teisejärgulisem see, kuidas need sisemiselt jagunevad. Töötaja huvid seonduvad aga esmajoones kättesaadava töötasu netosuurusega. Seega vaatamata sellele, kuidas sotsiaalmaks formaalselt tööandja ja töötaja vahel on jagatud, jaguneb koormus ikka umbes võrdselt. Tööandja vastava maksu suurenemisel jagab tööandja kasvanud
üksiktalupidaja ei saa ise oma tasandil lahendada. Suurtootmine ja talupidamine ei ole seotud ainult tööhõive probleemidega maal, vaid ka mitmete teiste probleemidega, mis puudutavad Eestit tervikuna. Näiteks on seoses maareformiga tekkinud maainimestel uus mure- missuguseks muutuvad meie 13 maastikud, kui järele jäävad ainult suurtalud ja suvilad. See võib täiendada osa põllumaade võsastumist ja teiste maade väljakurnamist, mida harrastati ka juba nõukogude ajal. See võib tähendada ka näiteks Eestile omase põllumaastiku kui esteetilise väärtuse muutumist. Samuti võivad muutuda looduskaitse probleemis sellise kontserteeritud põllu-pidamise juures hoopis teiseks. Põllumeeste mure on, et neid probleeme võidakse avastada Eesti jaoks liiga hilja. Tööpuudus maal ja inimeste pärsitud algatusvõime ettevõtluse alustamisel on
5% 9.7% Põllumajandus 67.6% 62.3% 7.8% Tervis ja heaolu 76.1% 73.5% 3.4% Teenindus 77.7% 68.8% 11.5% Allikas: ,,Analüüs erinevate koolitusvaldkondade lõpetanute seisundite kohta tööturul ametialade, haridustasemete ja majandusharude lõikes", Praxis 2005 Eelpool toodud info põhjal võib välja tuua neli õppevaldkonda, kus omandatud haridus annab tööturul mõnevõrra nõrgema positsiooni: sotsiaalteadused, ärindus ja õigus, tehnika, tootmine ja ehitus, põllumajandus ning teenindus. Uuring ei anna vastust küsimusele, miks väljatoodud õppevaldkondades hariduse omandanutel on läinud tööturul mõnevõrra halvemini, see vajab eraldi uurimist. Arvestama aga peab, et põhjuseid võib olla mitmesuguseid ning üheselt ei ole võimalik seostada lõpetajate
kuigi ma omaarust ei olnud närviline. Tunne, et olen perele vajalik, ei lasknud päris nukraks minna. Siis tegin ühe tööpakkumise peale kaks proovitööd, ja võeti vastu. Aga noh, kuuekuulise töölepingu nimel peaaegu pool aastat aktiivset enda koolitamist ja tegevust selle töökoha leidmiseks tulemus pole ju seda pingutust väärt? 17 4. Erineva haridustasemega eestlased ja mitte-eestlased tööturul. Haridus kui kogutud inimkapitali olulisemaid komponente loob olenevalt hariduse liigist ja tasemest erinevaid võimalusi rakendumiseks tööturul. Võimalused tööturul peaksid suurenema koos haridustaseme tõusuga. Nii eesti keelt oskavatest kõrgharidusega hõivatud mitte-eestlastest kui ka kõrgharidusega hõivatud eestlastest töötas üle poole kas juhtide, tippspetsialistide või ametnikena. Ligi kolmandik oli eesti
Koostajad: Tartu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................3 1. TERVISHOID JA HOOLEKANNE...............................................................4 2. TÖÖTAMINE JA TOIMETULEK.................................................................6 3. HARIDUS, KULTUUR JA SPORT..............................................................9 KOKKUVÕTE..........................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS.........................................................................11 SISSEJUHATUS Eakad (60 ja vanemad) moodustavad 2013. aasta seisuga Eesti elanikkonnast umbes 24% ning iga tööealine jõuab ühel hetkel pensionini, siis on oluline antud kontingendi sotsiaalsete
Samuti minu meelest algas see majanduskriis USA pärast, kuid ma ei süüdista nüüd kedagi, sest lihtne on süü kellegi kaela visata. Ameerikas, kus kukkus kokku kinnisvaraturg, mis põhjustas hüpoteegi kriisi. Pangad jagasid raha välja peaaegu kõigile midagi kontrollimata üle terve maailma ja siis langes järsku inimeste laenu tagatiseks antud kinnisvara väärtus. Pank hakkas loomulikult neilt lisa tagatist nõudma, mida inimesed ja firmad omale lubada ei saanud, sest olid end põhimõtteliselt lõhki laenanud. Seda kriisi ei põhjustanud mitte Ansipi valitsus vaid rahvusvahelise regulaator organisatsiooni puudumine pankadele. Ja siis hakkasid pangad kokku kukkuma, suurimateks neist kindlasti Northen Rock Inglismaal. Võiks abistada väike ettevõtteid, kes suudavad inimesi tööle võtta ja siis ei oleks meil töötuse tase nii madal.Mõni aeg tagasi tulid Eesti ettevõtjad välja ideega paigutada Eesti riigi reservid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
