10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2017-04-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
96 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
marisKivi
Õppematerjali autor
memorraagia- vererohke mensturatsioon KUDEDE VEESISALDUSE TÕUS JA LANGUS Transudaat- normaalne koevedelik Eksudaat- patoloogiline turse- suurema hulga vedeliku kogunemine kudedesse Eksikoos ehk dehüdratsioon- koevedeliku hulga vähenemine PALAVIK FEBRIS Organismis tekib soojus oksüdatsiooniprotsessidel. Soojuse äraandmine toimub põhiliselt nahapinna kaudu. Termoregulatsioonikeskus asub hüpotaalamuse eesosas. Keha temp aktiivne tõus ja säilitamine uuel kõrgel tasemel. Palavik on kaitsereaktsioon. Tekkepõhjused: Infektsioon, põletikulised reaktsioonid, võõrvalgud, keemilised ained, neurogeenne palavik. Palaviku tekke aluseks on pürogeenid, mille ülesandeks on soojusregulatsiooni ümber kujundada nii, et kehatemp tõuseks. Pürogeenid on nt bakterid, viirused ja nende laguproduktid. Peamiseks tekkepõhjuseks on leukotsüütide vabanev bioaine- endogeennepürogeen. Palaviku kulgemine: Tekke aluseks on pürogeenid
Haige organism ei kohane väliskeskkonna muutuvate tingimustega samaväärselt tervega. Näiteks on tundlikkus temperatuuri muutustele suurem, nii füüsilise kui psüühilise koormuse taluvus väiksem, emotsionaalne labiilsus suurem. Elu võib kulgeda ka haigusteta, kuid elu lõpp on ikkagi lühemat või pikemat aega seotud haiguslike muutustega. Haiguse üldisemad tunnused ehk sümptoomid on valu, nõrkus, palavik, punetus ja turse kahjustatud kohas. Need tunnused ei tarvitse alati ja korraga avalduda. Ka ei pea alati ja koheselt kiirustama tunnuseid kõrvaldama. Näiteks on valu traumade korral signaaliks kahjustusest. Nagu me spordis sageli näeme ja kuuleme, võib valu kõrvaldamine ainult süvendada edasist kahjustust. 1 Loomulikult ei pea kannatama ka tugevat valu
10. Seened 6. Ektofüüdid – keha väliskatetel 7. Endofüüdid – siseorganites 4. Põletik (põletik kui kudede paikne reaktsioon kudede kahjustusele, põletiku üldine avaldumine) Põletik on organismi kohalik kaitsekohastusliku iseloomuga reaktsioon, mis on suunatud kahjustava faktori ja tekkinud kahjustuse kõrvaldamiseks. Tunnused: punetus, temperatuuri tõus, turse, valulikkus, põletikuhaige elundi talitluse häire. 5. Palavik, selle olemus ja vaibumise viisid Palavik - süsteemne temperatuuritõus, mis on tingitud eksogeensetest pürogeenidest (toksiinid, kõrgmolekulaarsed valgulised ained, mürkained jne), mis omakorda põhjustavad endogeensete pürogeenide e. põletikumediaatorite vabanemise. organismi kaitsereaktsioon võõrvalkude vastu. Palaviku kulg. A) Tõusujärk – häirub soojuse väljutamine ja tõuseb soojusproduktsioon lihasvärinate ning
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia I. LUUD JA LIHASED A. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse: 1. Toruluud – jäesemete luud 2. Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3. Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4. Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning areng toimub kõhrerakkude paljunemis teel ja kõhrerakkudesse kaltsiumisoolade ladestumise teel. Luukoe kasv toimub osteoblastide ja lagundamine osteoklastide mõjul. Toruluude areng ja kasv Toruluudel eristatakse: 1. epifüüs – neid on toruluudel 2, kumma
Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NORMAALNE JA PATOLOOGILINE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA (ARFS. 01.078 ) I. Luud ja lihased 1. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse 1) Toruluud – jäesemete luud 2) Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3) Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4) Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning are
ning mis kahjustavad teisi rakk. Endotoksiinid e. LPS või LOS - on Gram- negatiivsete bakterite välismembraani lipopolü(oligo)sahhariidsed komponendid, Eksotoksiinid spetsiifilise toimega, enamasti valgulised. Endotoksiini toime LPS vabaneb mikroobide paljunemisel ja lüüsil. LPS seostub TLR-4 ning indutseerib proinflammatoorsete tsütokiinide (TNFalfa, IL-1, IL-6 vabanemist). Järgnevad organite kahjustused nagu palavik, veresoonte kahjustus, sokk, vere koagulatsioonihäired. Eksotoksiinid - mikroobide poolt produtseeritud valgud. Membraane kahjustavad toksiinid: S.aureuse alfa-toksiin, L.monocytogenese listeriolüsiin, C.perfringensi perfingolüsiin. A-B toksiinid: C.tetani tetanoplasmiin (pidurdab inhibeerivate neurotransmitterite vabanemist), C.diphtheriae pärsib elongatsiooni faktor (EF2) ja takistab valgu sünteesi, V.cholerae kooleratoksiin
Mõned viirused, nagu B-või C- hepatiidi viirused, võivad põhjustada ka kroonilist nakkust.hjustab neid maksa funktsioone. On olemas A, B, C, E ja D hepatiit, tuntumad neist on A,B ja C hepatiit. Hepatiidid erinevad levikuteede, raskuse ning kulu poolest. Hepatiitide sümptonid on sarnased. A-hepatiit on healoomulise kuluga haigus, mis levib pesemata käte, saastunud toidu ja vee kaudu. Haigusnähtudeks on väsimus, naha kollaseks muutumine, palavik, ja oksendamine. Üldjuhul kulgeb haigus soodsalt. Läbipõdemisega saab inimene eluaegse immuunsuse. Haigusnähud tekivad kuni poolteise kuu jooksul pärast nakatumist. erinevalt B- ja C- hepatiidist ei muutu A-hepatiit krooniliseks. A-hepatiidi vastu saab lasta end vaktsineerida. B-hepatiit on nakkushaigus, mis võib põhjustada tõsiseid maksakahjustusi. Iseloomulikuks tunnuseks on naha, limaskestade ja silmavalgete kollakaks värvumine. Erinevalt A-hepatiidist
6. Ektofüüdid keha väliskatetel 7. Endofüüdid siseorganites 3. Põletik (põletik kui kudede paikne reaktsioon kudede kahjustusele, põletiku üldine avaldumine) Põletik on organismi kohalik kaitsekohastusliku iseloomuga reaktsioon, mis on suunatud kahjustava faktori ja tekkinud kahjustuse kõrvaldamiseks. Tunnused: punetus, temperatuuri tõus, turse, valulikkus, põletikuhaige elundi talitluse häire. 4. Palavik, selle olemus ja vaibumise viisid 5. Immuunsus (mõiste, kaasasündinud e mittespetsiifiline ja omandatud e spetsiifiline immuunsus) Immuunsus ohustamatus tõvestavate mikroobide suhtes. Looma spetsiifiliste ja mittespetsiifiliste immuunreaktsioonide võime takistada patogeenide paljunemist organismis. Kaasasündinud immuunsus mittespetsiifiline esimene kaitseliin. Käivitub kohe ja samalaadselt, tekitajast olenemata mittespetsiifiline
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid