50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
285 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
MissMimmu
Õppematerjali autor
Pal-tänava poisid Raamat räägib kolmest poiste salgast: Pal- tänava poistest, punasärkidest ( pasztorid), kitiühingust. Salgad teavad üksteist ja raamat räägib kooliposite läbisaamisest. Nende vahel ( punasärkide ja pal-tänava poiste vahel) toimub mänguline sõda Maria ja Pal- tänava vahel oleva krundipärast. Pal-tänava vaesed koolipoisid õpivad Pesti koolis. Kitiühing- kuulusid enamus Pal-tänava poistest, neil polnud kindlat kogunemiskohta. Kitiühingule kuulusid pitsad, ühingu raha, kitikamakas, mida võeti kooliakende , koduakende vahelt ja mida ühingu liider pidi närima, et see ära ei kuivaks. Krunt oli tühi, täisehitamata plats. Krundil oli kaks värvat. Üks paiknes Pal-tänava juures, teine aga Maria tänava juures. Paremal ja pahemal pool seisid kaks suurt maja. Tagakülg tegi krundi huvitavamaks, kuna seal oli teine suur maaplats, mille rentis aurusaeveski, kes
Neil valitses sõjaline kord, mis tähendas, et kõigil oli sõjaline aukraad. Nende juht oli Boka. Krundi peal oli 12 hunnikut puupinusid, slovakki osmik, vankrikuur, saeveski ja maja. Puupinude hunnikute otsa oli tehtud kindlustused. Need olid seal, et kaitsta punasärkide rünnakute eest. Krundi ees värav oli Pal tänava poole ja teine oli Maria tänavale. Ükskord sai punasärkide juht Feri Ats krundile ja varastas Pal–tänava poiste lipu. Siis otsustasid Pal–tänava poisid minna luurama punasärkide saarele. Seal nad nägid, kuidas üks nende poistest-Gereb oli seal punasärkide poolel. Hiljem kui nad enam ei luuranud, siis panid nad ühe punase lehe puu peale, mis ütles et nad olid seal ja pistsid jooksu. Nad pääsesid napilt. Pääsemise ajal pidid nad peituma botaanikaaias. Seal läks Nemecsek peitu akvaariumisse ja külmetas end ära. Paar päeva hiljem juhtus Nemecsek pealt kuulma, kuidas Gereb andis slovakkile sigareid, et ta ajaks Pal–tänava poisid
Ferenc Molnar Romaanis maalib Ungari kirjandusklassik Ferenc Molnar (1878 1953) unustamatu pildi Józsefvarosi noorukite elust. Tegevus toimub aastal 1889. Koolipingist vabanedes tormavad poisid iga päev kõlavate hüüete saatel krundile, et siin lärmakate tänavate vahele surutud kitsal väljakul teoks teha oma igatsust seikluste järele. Sellel raasukesel haljal maal, lahingutes puupinude vahel valmistuvad nad seda ise teadmata suuremateks võitlusteks, tulevaseks eluks. Romaani lehekülgedelt kerkivad lugeja ette poiste unistused, nende vanemate viletsus, tuleviku hall ja lootusetu vari. Ungari ei olnud teose toimumise ajal vaba, vaid Austria võimu all
Nemecseki iseloomustus Nemecsek oli väikest kasvu valgepäine poiss. Ta oli alguses arg poiss kuid järjest rohkem leidis ta endas julgust. Nemecsek oli väga kohusetundlik ja oskas tunda rõõmu selle üle mis tal oli. Ta kippus vahel liialdama, aga sai kohe aru, et oli valetanud. Ta kannatas kõik piinad ära, et teenida kaaslaste austust tema vastu. Ta ei jätnud sõpru isegi nende viimases võitluses, kuigi sõber oli talle vaid Boka. Teised poisid ei hoolinud väiksest Nemecsekist üldse. Feri Atsi iseloomustus Feri Ats oli nägus, laiade õlgadega, päevitunud näoga poiss. Punane särk sobis talle väga hästi. Feri Ats oli julge ja karm pealik. Talle ei meeldinud kui keegi võitis ebaausalt. Ta tahtis, et kõik käiks reeglite järgi. Feri Ats hoolis teistest ega mõelnud ainult enda peale. Tal oli väga tugev hääl ja tänu sellele said kõik aru mis nende ülesanne on. Ta
poisu, ja mul ei ole kuidagi südant teda lüüa. Iga kord, kui ta karistamata jätan, vaevab mind südametunnistus; ja iga kord, kui teda löön, on mu vana süda peaaegu lõhkemas. Olgu pealegi, naisest sündinud inimese elu on lühike ja täis muret, nagu pühakiri ütleb, ja ma usun, et see nii on. Ta teeb täna pärast lõunat poppi, ja karistuseks selle eest olen ma lihtsalt kohustatud teda homme tööle sundima. On küll väga karm teda laupäeval, kus kõik poisid on vabad, tööle panna, aga ta vihkab tööd rohkem kui midagi muud ja ma pean ometi veidigi oma kohust täitma, muidu saadan lapse hukatusse.» Tom tegi tõesti poppi ja tal oli, väga lõbus. Ta jõudis tagasi koju just parajaks ajaks, et aidata neegripoisil Jimil järgmiseks päevaks puid saagida ja enne õhtusööki halgusid peeneks lõhkuda -- vähemalt oli ta õigel ajal kohal, et Jimile oma seiklusi jutustada, kuna Jim tegi kolmveerandi tööst
See e-raamat on skaneeritud ja koostatud Tartu Linnaraamatukogus Tartu, 2011 I See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Päike lähenes silmapiirile, seistes sedavõrd madalas, et enam ei ulatunud valgustama ei mäkke ronivat hobust, kes puutelgedega vankrit vedas, ei vankril istuvat noort naist ega ka ligi kolmekümnelist meest, kes kõndis vankri kõrval. Varsti jõudsid teelised mäerinnakul nii kõrgele, et päikeses helendama lõid mehe nägu – laiavõitu, tugevate lõuapäradega, terassilmadega, lühikese, kuid tiheda musta habemega –, naise nukrad silmad, look ja hobuse kikkis kõrvadega pea. «Seal ta ongi, see Vargamäe,» lausus mees ja näitas käega üle soo järgmise väljamäe poole, kus lömitas rühm madalaid hooneid. «Meie hooned paistavad, teiste omad seisavad mäe taga orus, sellest siis rahva suus Mäe ja Oru, mõisakirjas aga Eespere ja Tagapere. Paremat kätt s
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid