Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Paks Margareeta (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Vasakule Paremale
Paks Margareeta #1 Paks Margareeta #2 Paks Margareeta #3 Paks Margareeta #4 Paks Margareeta #5 Paks Margareeta #6 Paks Margareeta #7 Paks Margareeta #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Sass Kaarama Õppematerjali autor
Power-Point esitlus, kiire ülevaade, esituse kõrvale on olemas ka jutt mida võib juurde rääkida, panen ka selle ülesse, tasuta

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
doc

Paks margareta

Paks Margareta Algselt oli torni nimeks Roosikrantsi, et aga torn oli linna kõige kogukam, hakkas rahvas seda kutsuma nimega ,,Paks Margareeta". Linnamüüriga samaaegselt ehitatud Suur Rannavärava asub vanalinna põhjaosas sadama läheduses. Värav oli linna merepoolse külje kaitseks ja ka üle mere Tallinnasse saabuvatele külalistele mulje avaldamiseks.16. sajandi algul värava rekonstrueerimise käigus ehitati lähedusse suurtükitorn Paks Margareeta. 155 laskeavaga ümar torn, mille läbimõõduks oli 25 m ning kõrguseks umbes 20 m, seinte paksus ulatub 4,7 - 5,1 meetrini. Algselt kutsuti seda ümmarguseks torniks, siis Uueks torniks Roosiaias, alates 17. sajandist kandus sellele Roosikrantsi nimetus Toompea vallivärava samanimelise suurtükitorni järgi, mis Rootsi bastioni muldkehasse maeti. Oma nime sai Paks Margareeta tõenäoliselt selle järgi, et oli kõige tüsedam torn linnamüüris. Ajaloo vältel

Ajalugu
thumbnail
23
pptx

Tallinna Vanalinn

Fifth level Tallinna linnamüür Tallinna vanalinna ümbritsev linnamüür koos kaitsetornidega oli 16. sajandil Põhja­Euroopa üks võimsamaid ja tugevamaid. Keskaegsed kindlused, mis tekkisid linna arengu käigus 13. sajandi lõpus, muutsid kesklinna suletud kaitsetsooniks. 16. sajandiks oli Tallinna kaitsesüsteemist saanud Põhja-Euroopa üks võimsamaid ja tugevamaid. Linnamüür oli siis 3 meetrit paks ja 16 meetrit kõrge ning moodustas koos 46 kaitsetorniga 4 km pikkuse ringi ümber linna. Algsest müürist on tänapäevani säilinud 2 km ja tornidest 26. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kiek in de Kök Kiek in de Kök oli 16. sajandil Põhja-Euroopa võimsaim suurtükitorn.

Turism
thumbnail
23
pptx

Linamüür esitlus

Kanne initsiatiivil rajama Tallinna linna ümber uut müüri. Selle üks osa hõlmas ka tsistertslaste Püha Miikaeli nunnakloostri hooned ja osa maaala, nn Nunnakopli. Uuele müürilõigule rajas raehärra Winant Louenschede Tallinna esimese neljakorruselise ringmüüritorn. Köismäe, plate, epping, grusbeke tagune torn Paks Margareta Suurtükitorn Paks Margareeta ehitati Hollandi bastionidesüsteemi järgi Suure Rannavärava eesvärava kolmanda uuendamise käigus 1518­1529. Praeguse nime sai torn 1842. aastal, enne seda nimetati lihtsalt "uueks torniks". Paksu Margareeta ehitamisega lõpeb Tallinna linnamüüri ehitamise ajalugu. Allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_linnam%C3%BC%C3%BCr http://maps.google.com/maps

Ajalugu
thumbnail
15
pptx

Tallinna kirikud

Tallinna kirikud Nimi Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Kaarli kirik Fourth level Fifth level 19. sajandi Eesti sakraalehitistest on Kaarli kirik suurejoonelisim ­ seda mitte üksnes mahutavuselt (1500 istekohta), vaid ka arhitektuurilt. Vormikõnelt historistlik, neoromaani suunitlusega tahutud paeplokkidest ehitis on põhiplaanilt ladina risti kujuline. Lääne-Euroopa katedraalidele sarnaselt on kiriku l

Arhdektuuri ajalugu
thumbnail
26
pptx

Ettekanne Egiptusest

Egiptus Paide gümnaasium Käty Kuusemets 10 H Egiptus kaardil Egiptus asub Aafrika kirdeosas, Vahemere ning Punase mere vahel. Tema naabriteks on Liibüa(läänes), Iisrael(idas) ja Sudaan(lõunas). Halduslikulikult jaguneb Egiptus 26. kuberkonnaks. Üle 90% maast moodustab kõrb ning suurem osa 77 miljonist elanikust elab Niiluse orus ja Niiluse deltas, ülejäänud aga viljatu sisemaa oaasides. Egiptuse kaart Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Egiptuse loodus Egiptusest 90% moodustab kõrb, mis pole aga lihtsalt tühi maa. Mitmed taimed ja loomad on kõrbekliimaga kohastunud ning taluvad kõrget temperatuuri ja pikki põuaperioode. Hoolimata rikkalikest veevarudest ja

Ajalugu
thumbnail
17
pptx

Julie Andrews

Julie Andrews (Julia Elizabeth Wells) Madli Allikas 11.a Juhendaja: Sirje Tamming Tartu Tamme Gümnaasium 2014 Click to edit Master text styles sündis Second level Third level Fourth level 01.10.1935. Fifth level aastal Inglismaal Walton-on- Thamesis. Isa Ted Wells- raua- ja puutöö õpetaja. Ema Barbara - töötas pinaistina. Ema sai 1939 a pianistikoha varietees. Ema ja isa lahutasid. Ning ema abiellus Edward (Ted) Andrewsiga. Kasuisa perekonnanime võttis Julia endale ning Julia eesnime viimane täht muudeti e-ks. Tüdrukul oli täielikult väljaarenenud kõri, perfektne helitunnetus ja laiaulatuslik nelja oktaviga vokaal. Juba kahe aastaselt esines Julie laval. Käis vanematega turneedel kaasas. Kaheksase

Kultuur
thumbnail
68
pptx

Hinduistlik arhitektuur

INDIA KUNST Usulahkude jagunemise kaart I. Usulahkude jagunemise kaart II. Hinduistlik arhitektuur Hinduismi tekkimine ja põhisuunad: Hinduism on rahvuslik ehk etniline religioon, sest see on lahutamatult seotud India ajaloo, kultuuri ja elulaadiga. Hinduismil puudub rajaja. Kui hinduismi hulka lugeda sellele eelnenud veeda-usund (1500-800a. eKr.) ja brahmanism (800eKr.-400pKr.), võib teda pidada maailma vanimaks ja mitmepalgelisemaks usundiks. Hinduismi võib nimetada ka usundite kogumiks, sest see sisaldab väga erinevaid jumala- ja lunastuskäsitlusi. Samas usundis eksisteerivad üheaegselt jumalate paljusus ja ainujumalus, jumala kõiksus e. panteism ja isegi ateism. Hinduismi sünd langeb brahmanismi reformimise ajajärku, selle tekkeajaks loetakse 7.- 9. saj. Hinduism on pooldajate arvu järgi kolmas usund maailmas (ristiusu ja islami järel). Hindusid on üle 600 milj. Click to edit Master text styles Click to edit Master text

Kunstiajalugu
thumbnail
39
pptx

Eduard Wiiralt

Eduard wiiralt Katre Pohlak XII klass Rakke Gümnaasium Eduard Wiiralt 20. märts 1898 ­ 8. jaanuar 1954 Eduard Wiiralt (kodanikunimega Eduard Viiralt) oli Eesti 20. sajandi esimese poole silmapaistvaim graafik Tallinna Kunsttööstuskooli Wiiralt ei lõpetanud, kuna peale tuli Saksa okupatsioon ja revolutsioon Vabadussõja puhkedes, astus Wiiralt 1918. detsembril algul vabatahtlikuna Tallinna Kooliõpilaste pataljoni Kui sügisel 1919 asutati Tartus kunstikool Pallas, palus Wiiralt ennast üle viia Tartu Kooliõpilaste pataljoni Palve rahuldati ja sama aasta detsembris, ikka veel sõdurina, hakkas Wiiralt vabal ajal kunstiõpinguid jätkama Kevadel 1920 demobiliseeriti ning võis end täiega kunstile pühendada Wiiralt asus Anton Starkopfi skulptuuriateljees skulptuuri eriala õppima Looming Eduard Wiiralti loomingupärand on väga suur, ainuüksi Eesti Kunstimuuseumi graafikakogu

Kunstiajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun