Pahavara ajalugu (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

10

docx

Arvutiviirused

või teise arvuti poolt sagedasti kasutatavaid failisüsteeme. Eelmainitult mõistetakse termini ,,viirus" all ekslikult kõiki pahavaraprogrammide tüüpe: näiteks ,,ussid" ning ,,trooja hobused", mis on toimeloogikalt täiesti erinevad. Ussid kasutavad ära süsteemis leiduvaid turvaauke, et end võrgu kaudu, võrku lülitatud arvutist uutesse arvutitesse levitada ning trooja hobune on ohutuna näiv programm, kuid peidab endas pahatahtlikke funktsioone. Selline pahavara kahjustab andmefaile arvutisüsteemis ning vähendab selle jõudlust. Kui ühtede pahavaraprogrammide tegevusel tekivad kasutajale märgatavad sümptomid, siis teised tegutsevad süsteemis kahtlust äratamata. Lisa 1 Viirusprogrammid 1970-ndatel avastati esmakordselt ARPANET'is. (s.o. interneti eelkäijas) viirus nimega Creeper. Tegemist oli Bob Thomase eksperimentaalse isepaljuneva programmiga. Creeper kasutas ARPANET'i võrku, et nakatada TENEX-i operatsioonisüsteemiga DEC PDP-10

Arvutiõpetus

2

rtf

Arvuti ABC

Sessiooniidentifikaator, suupärasemalt küpsis (cookie) kujutab endast väikest tekstikujulist andmeplokki, mille veebiserver saadab teie veebilehitsejale ja mis salvestatakse teie arvuti kõvakettale. Küpsist hiljem serverile tagasi saates annab teie veebilehitseja serverile märku, et on sellega juba suhelnud ning edasi võib jätkata sealt, kust eelmine kord pooleli jäi. Lunavara (ransomware), tuntud ka kui krüptoviirus või krüptouss, on selline pahavara, mis krüptib kasutaja arvutis kas teatud olulised andmed või terve kõvaketta, misjärel kurikaelad nõuavad andmete lahtikrüptimisvõtme eest lunaraha. Pahavara, mis paigaldatakse arvutisse ilma selle kasutaja teadmata ning on mõeldud tema tegevuste ja isikuandmete jälgimiseks ning arvuti kontrollimiseks. Nuhkvara võib jälgida kasutaja veebisurfamisharjumusi, aga ka salvestada paroole, klahvivajutusi ja ekraanipilte.

Informaatika

28

odt

Inseneriinformaatika 3.ülesanne

privaatset informatsiooni levitataks ning pahategude eesmärgil ära kasutataks. Sama juhtub ka siis kui jätate oma arvuti kaitsmata, kuid kahjuks ei lõppe probleem teie arvutiga, vaid internetiühenduse puhul võib see juhtum levida edasi teise inimese arvutisse [1]. 2 Käesoleva töö eesmärk on uurida erinevaid viirused, nende töö põhimõtteid ja nende hävitustöö mastaapsust. Järgmine aspiratsioon on pahavara eemaldamine ning tekkinud kahjustuste parandamine. Selleks, et pahavara eemaldamist testida kindlas keskkonnas kasutasin programmi nimega ,,Windows Virtual PC", mis võimaldab arvutis jooksutada virtuaalset operatsionsüsteemi. Otsustasin valida antud kursusetöö teema, kuna tekkis huvi teada saada, mis põhjustel aja möödudes arvutid mutuvad infoprotsessimisel aeglasemaks ning miks muutub andmeside järjest riskantsemaks.

Inseneriinformaatika

17

docx

Arvuti viirused - referaat

...................................6 1.5 Parasiitviirused...............................................................................................6 1.6 Süsteemiviirused ehk boot-sektori viirused ...................................................6 1.7 Makroviirused................................................................................................6 1.8 ,,Antiviirus" viirused......................................................................................6 2 ARVUTIVIIRUSTE AJALUGU...........................................................................7 2.1 1962. aasta......................................................................................................7 2.2 1970-ndate aastate algus ................................................................................7 2.3 1974. aasta......................................................................................................8 2.4 1975. aasta............................................................

Arvutiõpetus

14

pptx

Arvutiviirused

platvormis, ,,viimati muudetud" kuupäevaga manipuleerimist. Nimelt välditi nakatamisel selle faili kirje uuendamist. Meetod on viirusetõrjeprogrammide vastu ebaefektiivne. Osad viirused (süvendviirused, inglise cavity viruses) on võimelised nakatama operatsioonisüsteemi osi muutmata suurusi ning kahjustamata nende sisu. Selleks kasutatakse failide poolt hõivamata jäänud alasid. Näiteks CIH viirus nakatab käivitatavaid faile, milles esinevate tühimike tõttu saab 1 KB suurune pahavara levida märkamatult. Leidub ka õelvara, mis üritab tuvastamise vältimiseks katkestada tõrjeprogrammidega seotud protsesse. Kuna arvutid ja operatsioonisüsteemid muutuvad üha suuremaks ja keerukamas, tuleb viiruste peitmistehnikaid pidevalt uuendada. Tulevikus võib arvuti pahavara eest kaitsmine nõuda failisüsteemidelt üksikasjalikuma ning rangema failide ligipääsupoliitika rakendamist.  Viiruse eemaldamine

Arvuti õpetus

19

docx

Moodul 1 – Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted

Moodul 1 ­ Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted Riistvara olemus, arvuti jõudlust mõjutavad tegurid ja välisseadmed. Tarkvara olemus, näited üldlevinud rakendustarkvara ja operatsioonisüsteemide kohta. Andmetöötluses kasutatavad infovõrgud, Interneti-ühenduse erinevad võimalused. Info- ja sidetehnoloogia (IST) olemus, näited selle praktilistest rakendustest igapäevaelus. Arvutite kasutamisega seotud tervise-, ohutus- ja keskkonnaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised turvaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised juriidilised küsimused, mis puudutavad autoriõigust ja andmekaitset. 1.1 Riistvara 1.1.1 Mõisted 1.1.1.1 Termini ,,riistvara" tähendus. Riistvara (hardware). Arvuti füüsilised komponendid ­ kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir, juhtmed, pistikud jms. Arvuti, raal, kompuuter ­ programmeeritav masin. Arvuti kaks peamist omadust on: arvuti reageerib kindlaksmääratud käskudele alati kindlal viisil

Arvutiõpetus

12

doc

Arvutiviirused

külmkapist toitu näksib ja poriste saabastega voodis trambib, on küllaltki ebameeldiv. Ja tõenäoliselt ei taha te hoopiski, et keegi teie magamistoa aknast sisse piilub ning nähtud intiimseid detaile kogu külale kirjeldab. Kaitsmata arvuti piltlikult öeldes seda kõike paraku võimaldab. Enamgi veel, teie arvutit ja internetiühendust võidakse teie teadmata kasutada uuteks rünnakuteks teiesuguste pahaaimamatute kasutajate vastu, rämpsposti ja pahavara laialisaatmiseks või pornopiltide vahelaona. Kuid kuidas on võimalik arvutisse sisse tungida, kui teie kodu välisuksel sissemurdmisjälgi pole ning te teate kindlalt, et peale teie pole keegi teie arvuti taha istunud? Internetti ühendatud arvutisse saab sisse tungida kas operatsioonisüsteemis või rakendusprogrammides olevate turvaaukude kaudu, juurdepääsuks võidakse kasutada e-maili või

Arvutiõpetus

5

doc

Arvuti viirused ja nende vastu võitlemine

paiknemise kohta (FAT). Lisaks üritab CIH üle kirjutada BIOS-kiibi sisu, see õnnestub viirusel vaid teatud tüüpi BIOS-ide korral. Arvuti, kus CIH on BIOSI üle kirjutanud, ei käivitu enam, vaid jääb täiesti tummaks, halvemal juhul ootab, siis ees kulukas emaplaadi vahetus. MIDA KUJUTAB ENDAST VIIRUS ,,TROOJA HOBUNE" ? Inglise keeles- Trojan Horse on pealtnäha väga huvitav ja kasulik (või vähemalt kahjutu), kuid tegelikult see nii ei ole. IT mõistes on see pahavara, mis tuleb tavaliselt kaasa mõne teise programmi või rakendusega. Ehk siis nagu klassikalises Kreeka legendis on tegemist tarkvaraga, mis käivitades võib teha palju pahandust- ehk siis arvuti on Trooja- hobune on programm ja sõjamehed seal sees on viirus. Troojalased reeglina ise ei tule arvutisse, kasutaja peab need kas iseseisvalt või mõne rakenduse kooseisus käivitama. Mõiste "Trooja hobune" on pärit Homerose "Iliasest". Trooja sõjas kinkisid kreeklased Trooja

Arvuti õpetus

Kommentaarid (0)